Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing
Kohtuasi
Osaühingu Aladonia hagi Audru Puidutööstuse OÜ, ML ja AK vastu 25 000 euro ja viivise väljamõistmiseks Pärnu Maakohtu 09.11.2017 määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Osaühing Aladonia määruskaebus Hageja/määruskaebuse esitaja: Osaühing Aladonia (registrikood: 10796320), lepinguline esindaja Gerli Luik Kostja I: Audru Puidutööstuse OÜ (registrikood: 12860920) Kostja II: AK (isikukood: XXXXXXXXXX) Kostja III: ML (isikukood: XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Pärnu Maakohtu 09.11.2017 määrus tühistada ja saata tsiviilasi hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud
1.Osaühing Aladonia esitas Pärnu Maakohtusse hagi Audru Puidutööstus OÜ, AK ja ML vastu 25 000 euro ja viivise väljamõistmiseks viisil, kus nimetatud isikute vastu
1(9)
oli esitatud nõue mitmel erineval alusel, ja AK ning ML vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks Audru Puidutööstus OÜ kasuks. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja I (lepingu sõlmimise aegne juhatuse liige AK, kostja II) ja hageja 23.02.2017 lihtkirjaliku käsiraha lepingu. Lepingu esemeks oli Audru Puidutööstus OÜ-le kuuluva kinnisasja (registriosa nr 1032606), 2/3 mõttelise osa, asukohaga Lihula mnt 1a, Audru alevik, Audru vald, Pärnumaa koos selle oluliste osade ja päraldistega müük hagejale. Lepingu p 2 järgi müüb kostja I hagejale 100 000 euroga (ilma käibemaksuta) nimetatud kinnistust 2/3 suuruse osa. Lepingus on kokku lepitud, et lepingu sõlmimise päeval tasub ostja 20 000 eurot käsirahana ja kohustub 80 000 eurot maksma hiljemalt asjaõiguslepingu sõlmimise päevaks. Asjaõiguslepingu sõlmimine pidi toimuma 09.05.2017. Selleks ajaks oli hageja kogu müügisumma tasunud (25 000 eurot Audru Puidutööstus OÜ arvelduskontole ja ülejäänud summa notari Priidu Pärna arvelduskontole, lisaks sama kinnistu 1/3 mõttelise osa eest tasumata summa 15 000 eurot). Asjaõiguslepingu sõlmimise päeval tuli ilmsiks, et kostja I, keda esindas juhatuse liige alates 03.05.2017 ML (kostja III), oli 2/3 kinnistu mõttelist osa võõrandanud oma elukaaslasele PL-le. Selliselt käitusid kostjad hageja suhtes pahauskselt ning tekitasid talle tahtlikult ja teadvalt kahju. Hagejal ei olnud enam kinnistu 2/3 mõttelise osaga seonduvalt võimalik asjaõiguslepingut sõlmida ning tehing jäi tegemata.
2.Hageja pakkus kostjatele tasaarvestada kinnistu 2/3 mõttelise osa eest makstud ettemaks 1/3 mõttelise osa tasumata ostusummaga, kuid sellega ei olnud kostjad nõus. Hageja palus notari juures kostjatel asjaõigustehingu tegemata jätmise tõttu tagastada endale 25 000 eurot ettemaksu, kuid ka sellest kostjad keeldusid. Omapoolseid ettepanekuid raha tagastamiseks kostjad ei teinud.
3.Sellest tulenevalt palus hageja välja mõista: - ML-lt ja AK-lt solidaarselt Audru Puidutööstus OÜ kasuks 25 000 eurot kohtu deposiiti; - Audru Puidutööstus OÜ-lt Osaühingu Aladonia kasuks 25 000 eurot; - alternatiivselt AK-lt Osaühingu Aladonia kasuks 25 000 eurot; - alternatiivselt ML-lt, AK-lt ja Audru Puidutööstus OÜ-lt solidaarselt Osaühingu Aladonia kasuks 25 000 eurot; - Audru Puidutööstus OÜ-lt, ML-lt, AK-lt solidaarselt Osaühingu Aladonia kasuks VÕS § 113 lg 1 ja TsMS §-st 367 tulenevalt seadusjärgne viivis, alates hagiavalduse esitamisest tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude 25 000 euro täitmiseni.
4.Kuna kostja I kinnisvara on võõrandatud, tal on esitamata 2015. ja 2016. aasta majandusaasta aruanded, käive puudub ja puudub ka muu vallasvara, ei ole hagejal oma 25 000 euro suurust nõuet võimalik kostja I vara arvelt rahuldada. Hagejale teadaolevalt puudub kostjal I majandustegevus.
5.Kostjad II ja III on nii hagejale kui ka kostjale I oma süülise tegevusega hoolsus- ja lojaalsuskohutuse rikkumisega TsÜS § 35 mõistes VÕS § 115 ja alternatiivselt § 1027 alusel kahju tekitanud, sest pidasid pahauskselt VÕS § 14 lg 1 ja 2 kohaselt läbirääkimisi ja väljastasid tühise käsiraha lepingu alusel alusetult ettemaksu arveid.
2(9)
6.Käsiraha leping on tühine VÕS § 141 p 2 ja VÕS § 11 lg 3 järgi seoses vorminõuete rikkumisega. Kuna käsiraha andmise kohustus on kõrvalkohustus, tuleb leping sõlmida põhilepinguga samas vormis. 23.02.2017 leping on sisult kinnisasja müügi eelleping, mis VÕS § 33 lg-te 1 ja 2 ja AÕS § 119 lg 1 kohaselt tuleb sõlmida samas vormis kui kinnisasja müügileping, s.t notariaalselt tõestatud vormis. Kuna notariaalselt tõestatud vormi ei järgitud, oli TsÜS § 83 lg 1 järgi eelleping tühine ja sellel ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS §-de 1027 ja 1028 alusel peab kostja I hagejale välja andma temalt õigusliku aluseta saadud 25 000 eurot.
7.Hageja leidis, et kostjad vastutavad VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt. VÕS § 137 kohaldamine eeldab, et iga kahju tekitaja käitumise ning kahju tekkimise vahel esineb põhjuslik seos s.t kahju tekitajad vastutaksid kannatanule tekkinud sama kahju eest. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. (VÕS § 65 lg 1). Hagejal on õigus valida, millise kostja vastu ta hagiavalduse esitab ja õigus nõuda kahju hüvitamist kõikidelt kostjatelt solidaarselt. Juhul kui kostjad ei vastuta hageja ees kahju hüvitamise nõuete osas solidaarselt, siis võlgnike paljusust reguleerivaid sätteid kohaldab kohus ise, sõltumata hageja õiguslikust hinnangust. Edasine menetluse käik
8.15.05.2017 jättis maakohus hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse käiguta nendes esinevate puuduste tõttu. Maakohus kohustas hagejat täpsustama kahju hüvitamise nõuet ning kõikide kostjate solidaarvastutust. Samuti tuli täiendavalt põhjendada hagi tagamise taotlusega seonduvat.
9.09.06.2017 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles selgitas, et kostja I vastu esitatud nõudes tugineb ta kostja I poolt lepingueelsete läbirääkimiste pahausksele pidamisele (VÕS § 14 lg-d 1 ja 2 ja § 115) või alusetule rikastumisele kostja I poolt (VÕS § 1027 ja § 1028). Kostjate II ja III vastu esitatud nõude alusena tõi hageja välja, et nad pidasid hagejaga läbirääkimisi ja sõlmisid eellepingu teadlikult ebaõiges vormis ja lõid hagejale ettekujutuse, et asjaõigusleping sõlmitakse, kuid tegelikult kostja III võõrandas kinnisasja mõttelise osa oma elukaaslasele. Hageja leiab, et VÕS § 14 lg-tes 1 ja 2 toodud kohustused laienevad mitte ainult kostjale I vaid ka isikutele, kes kostjat I esindavad. Alternatiivselt tõi hageja esile, et kostjad II ja III tegelesid eesmärgiga hagejat kahjustada, mistõttu oli nende tegevus vastuolus heade kommetega ja seega õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes ja kostjad II ja III vastutavad alternatiivselt ka delikti sätete järgi. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
10.Pärnu Maakohus jättis 09.11.2017 määrusega Osaühingu Aladonia hagi menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei lahendanud hagi tagamise taotlust.
11.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest, kuna vaatamata 15.05.2017 hagi käiguta jätmise määruses antud tähtajale puuduste kõrvaldamiseks ei olnud hageja 3(9)
hagiavalduselt puudusi kõrvaldanud, nõue ei olnud selge ja ML osas ei olnud nõudel esitatud asjaoludel perspektiivi. Hagi alusena väljatoodud asjaoludel ei saa hagejal olla 25 000 euro kohtu deposiiti väljamõistmise nõuet ML-lt ja AK-lt OÜ Audru Puidutööstuse kasuks. Maakohtu hinnangul oli 25 000 euro kohtudeposiiti nõudmise puhul tegemist sisuliselt kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramisega TsMS § 378 lg 1 p 4 järgi.
12.Isegi kui eelnev nõue oleks õiguslikult võimalik, ei saaks hagejal samaaegselt olla sama summa väljamõistmise nõuet OÜ-lt Audru Puidutööstus OÜ Aladonia kasuks (hageja ei ole seda nõuet alternatiivsena esitanud).
13.Maakohus leidis, et hagiavalduses kirjeldatud lihtkirjalik käsirahaleping on oma sisult kinnisasja võlaõiguslik müügileping, sest hageja nimetab lepingu esemena kostjale I kuulunud 2/3 mõttelist osa kinnisasjast, lepingus on kokku lepitud selle müümine hagejale, müügihind ja müügihinna tasumise kord. Hageja on selle lepingu täitmiseks maksnud kostjale I 25 000 eurot. Kinnisasja müümisele suunatud võlaõiguslik tehing peab olema notariaalselt tõestatud vormis. Kohustusliku vorminõude rikkumise tagajärjeks on tehingu tühisus, tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada (TsÜS § 82, 83 lg 1 § 84 lg 1 ja AÕS § 119 lg 1). Seega hagiavaldusest nähtuvatel asjaoludel on hagejal õigus nõuda kostjalt I tühise tehingu alusel saadu tagastamist, kuid hageja ei ole sellele oma nõuet rajanud, vaid leiab, et kostjad on hagejale kahju tekitanud, kuna asjaõigusleping jäi sõlmimata seetõttu, et kostja I võõrandas kinnistu mõttelise osa kostja III lähikondsele, kostjad ei nõustunud käsirahana tasutut tasaarvestama samal ajal poolte vahel sõlmitud sama kinnistu 1/3 mõttelise osa müügihinnaga ning käsiraha ei ole hagejale ka tagastatud.
14.Hagiavaldus sisaldas hulgaliselt asjaolusid, mis õiguslikult ei oma tühise tehingu alusel makstud raha tagastamise nõude puhul tähtsust, puuduste kõrvaldamiseks esitatud hagiavaldusest ei ole kohtul ega kostjal võimalik üheselt aru saada, millistele konkreetsetele asjaoludele hageja iga konkreetse (sh alternatiivselt esitatud) nõude alusena tugineda soovib, mistõttu oli nõue jätkuvalt ebaselge ning maakohus ei pidanud võimalikuks hagi osaliselt menetlusse võtta.
15.Hageja ei ole hagiavalduses lepingueelsete läbirääkimiste, notari juures tehingute vormistamise, kinnistu mõttelise osa võõrandamise juhatuse liikme lähikondsele jm asjaolude kirjeldamise järel märkinud, kuidas üks või teine kirjeldatud asjaolu ning millise konkreetse nõudega seostub. Maakohus märkis, et nn käsirahaleping on tühine ning tühine leping ei andnud hagejale õigust nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist. Seega ei saanud hagejale tekkida kahju sellega, et kostja I võõrandas vaidlusaluse kinnistu osa kellelegi teisele. Kostja III ML sai kostja I osanikuks ja juhatuse liikmeks 03.05.2017, s.o pärast hageja poolt käsiraha maksmist ja selle kostja I arvelt kostjaga II seotud äriühingule ülekandmist. Maakohtu hinnangul ei saa hagejale kahju tekkimist järeldada üksnes sellest, et kostjad ei ole hagejale käsiraha tagastanud.
16.Ebaselgeks jäi ka hageja nõue mõista viivis ja menetluskulud välja kõigilt kostjatelt solidaarselt, sõltumata erinevate kostjate vastu alternatiivselt esitatud nõuete rahuldamisest.
4(9)
17.Ebaselge hagiavalduse, millest ei selgu nõuete alused ja ese vaatamata sellele, et maakohus kirjeldas puudusi ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, menetlusse võtmisest andis maakohtu arvates aluse keelduda TsMS § 371 lg 1 p 9, kuna hagiavalduse esitamisel on rikutud vorminõudeid.
18.Maakohus leidis, et vähemalt ML vastu esitatud nõuete osas ei ole hageja õiguste rikkumine hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel õiguslikult võimalik ning selles osas ei ole hagejal võimalik hagiavalduse esitamisel silmas peetud eesmärki saavutada (TsMS § 371 lg 2).
19.Lisaks leidis maakohus, et asi ei allu Pärnu Maakohtule, kuna ainukese kostja vastu, kelle elukoht on Pärnus, on nõue perspektiivitu. Kostjate I ja II elu- või asukoht on Tallinnas ja asi allub Harju Maakohtule. Määruskaebus ja selle põhjendused
20.28.11.2017 esitas Osaühing Aladonia määruskaebuse, milles palus Pärnu Maakohtu 09.11.2017 määruse tühistada ja saata tsiviilasi hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks ja hagi tagamise taotluse lahendamiseks samale maakohtule.
21.Maakohus ei ole õiguslikult hinnanud kaebaja nõudeid ega kõiki nõuetega seonduvaid ja esitatud asjaolusid kogumis. Haginõue ei olnud ebaselge ja kahju hüvitamise nõue ML vastu ei ole perspektiivitu. Maakohus ei kontrollinud, kas hageja esitatud alustel hageja nõude rahuldamine on õiguslikult välistatud või mitte. Maakohtu järeldus on üldsõnaline. Mõlema juhatuse liikme vastu esitatud nõuded on esitatud VÕS § 115, § 127 või alternatiivselt § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel ja materiaalõiguslikult võimalikud.
22.Maakohus tõlgendas ebaõigesti ÄS § 187 lg 4 eeldusi. Hagiavalduses olid esile toodud kahjuhüvitamise nõude alused ning asjaolud, mille kohaselt hagejal ei ole võimalik kostja I vara arvelt võlausaldajana oma nõuet rahuldada.
23.Maakohtu käsitlus on kostjate II ja III juhatuse liikmetena kostjale I tekitatud kahju osas ebaõige. Kostjad II ja III on nii hagejale kui ka kostjale I oma süülise tegevusega hoolsus- ja lojaalsuskohutuse rikkumisega TsÜS § 35 mõistes VÕS § 115 ja alternatiivselt § 1027 alusel kahju tekitanud, sest pidasid pahauskselt VÕS § 14 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagejaga läbirääkimisi ja väljastasid tühise käsiraha lepingu alusel alusetult ettemaksu arveid. ÄS § 187 lg 4 sätestatud eeldused olid täidetud. Hageja oli õigustatud algatama hagimenetluse kõikide kostjate vastu, sest vastasel juhul jääksid hageja õigustatud huvid kaitseta.
24.Maakohus ei hinnanud õiguslikult ega põhjendanud, miks ei saa hagejal olla 25 000 euro kohtu deposiiti väljamõistmise nõuet ja mõne alternatiivse nõude rahuldamise korral ei oleks raha käsutamise õigust. Maakohus oleks pidanud jätma 09.06.2017 hagi käiguta ning andma hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui maakohtul jäi vastav nõue arusaamatuks.
25.Hageja esitas kostja I vastu tühise tehingu alusel saadu tagastamise nõude ning esitas nõude osas kohase põhistuse, millele maakohus ei ole tähelepanu pööranud.
26.Hageja ei nõustu maakohtuga, et hagejal ei saa olla sama rahasumma ja solidaarse viivisenõuet kõikide kostjate vastu, kuna menetluse esemeks on olemuslikult
5(9)
samalaadsest alusest tekkinud nõuded ja vaidluse all olevaid õigussuhteid saab menetleda ühes menetluses kõigi hagis toodud kostjate suhtes ühiselt.
27.Maakohus ei kirjeldanud puuduste kõrvaldamise määruses piisavalt täpselt, millised kõrvaldatavad puudused hagiavalduses esinesid ning menetlusse võtmisest keelduvas määruses on viidatud puudustele, millele 15.05.2017 määruses viidatud ei ole. Kuivõrd esitatud hagidest on asjaolude pinnalt arusaadav hageja eesmärk ja see, et tal on mitu nõuet mitme kostja vastu, erinevatel ja alternatiivsetel materiaalõiguslikel alustel, siis oleks maakohus pidanud pöörama tähelepanu hagis esinevatele asjaoludele, andma õigusliku hinnangu igale võimalikule nõudele ja sellest tulenevalt andma hagejale täpsed juhised, mitte asuma määrustest nähtuvalt lahendama asja sisulisest küljest.
28.Maakohus on ebaõigesti tuginenud TsMS § 79 lg-le 1 ja leidnud, et hagi kuulub kohtualluvuse kohaselt lahendamiseks Harju Maakohtus. TsMS § 97 lg 1 kohaselt võib hagi mitme kostja vastu hageja omal valikul esitada ühe kaaskostja elu- või asukoha järgi. Hageja esitas hagi mitme kaaskostja vastu, mistõttu võis ta valida, millise kostja elu- või asukoha järgsesse kohtusse ta pöörduda soovib. Kostja III elukoht on Pärnus. Menetluse edasine käik
29.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
30.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja määruskaebus rahuldada. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
31.Maakohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Hageja I nõude, milles ta palus mõista kostjatelt II ja III kostja I kasuks välja tekitatud kahju, osas leidis maakohus, et seda nõuet ei saa lahendada koos hageja nõudega II kostjalt I võla saamiseks ja hageja ei ole esile toonud, et kostjad II ja III kostja I juhatuse liikmetena või osanikena oleksid kostjale I kahju tekitanud. Isegi, kui õiguslikult oleks selline nõue võimalik, ei saaks hagejal olla sama summa väljamõistmise nõuet kostjalt I enda kasuks. Hageja ei ole esitanud alusetu rikastumise nõuet. Hageja ülejäänud nõuded on ebaselged ja kohtul polnud võimalik aru saada, millised asjaolud, millise nõude kohta on esitatud. Juhul, kui kohus jätab rahuldamata hageja kaks esimest nõuet, siis ei saa hagejal olla alternatiivset nõuet sama rahasumma väljamõistmiseks kahju hüvitisena kostjalt II ja/või kõigilt kostjatelt solidaarselt. Kostja III suhtes on hagi perspektiivitu. Samuti ei ole kohtualluvus õige. Ainult kostja III elukoht on Pärnus, kostja I asukoht ja II elukoht on Tallinnas, mistõttu kostja III vastu esitatud hagi perspektiivitusel ei allu hagi Pärnu Maakohtule. Lisaks eeltoodule leidis maakohus, et rikutud on ka hagiavalduse esitamise vorminõudeid, kuna hagis ei ole selgelt esile toodud hagi alused ja ese (TsMS § 371 lg 1 p 9)
32.TsMS § 371 lg 2 järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, 6(9)
eeldades hageja esitatud faktiväidete õigsust ning hagiga ei ole hageja taotletud eesmärki võimalik saavutada. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm nr 3-2-1-139-13, p 14; RKTKm nr 3-2-1-193-13). Kohus peab iga nõude puhul analüüsima, kas esinevad nõude menetlemist takistavad puudused, ning vastava nõude osas hagi menetlusse võtmata jätmist põhjendama.
33.Kolleegium leiab, et maakohus pole oma määrust seaduse kohaselt põhjendanud. Samuti ei ole maakohus tegelenud iga hageja nõude eseme ja aluseks olevate asjaoludega, mida on hagiavalduses kirjeldatud, eraldi ja kontrollinud, kas materiaalõiguse normide järgi on hageja poolt esitatud alustel selliste nõuete rahuldamine igal juhul välistatud. Kolleegium möönab, et hageja on oma nõuded esitanud viisil, kus iga nõude aluseks olevaid asjaolusid ei ole võimalik täpselt eraldada, mis raskendab kohtu arusaamist neist, kuid vaatamata sellele on menetluse praeguses staadiumis hagi menetlusse mittevõtmine maakohtu poolt ennatlik.
34.Hageja I nõue oli välja mõista ML-lt (kostja III) ja AK-lt (kostja II) solidaarselt Audru Puidutööstus OÜ (kostja I) kasuks 25 000 eurot kohtu deposiiti. ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ja lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. ÄS § 187 lg 4 järgi lg-s 2 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Hageja on esile toonud, et tal on nõue kostja I vastu ja ka asjaolud, millest ta järeldab, et kostjad II ja III ei ole täitnud oma kohustusi kostja I juhatuse liikmena korraliku ettevõtja hoolsusega, ja kostja I vara ei ole hageja nõude rahuldamiseks piisav. Seega on hagejal võimalik ÄS § 187 lg-te 1, 2 ja 4 alusel vastav nõue esitada ja seda ei saa esitatud asjaoludel pidada perspektiivituks. Maakohus käsitles kostjatelt II ja III kostja I kasuks kahju hüvitise väljamõistmise taotlust kohtu deposiiti kui otsuse täitmise korda. Kolleegiumi arvates on nimetatud taotlus käsitletav pigem hageja nõude kostja I vastu tagamise abinõu (TsMS § 378 lg 1 p 4) rakendamise taotlusena. Taotluse sisu ja eesmärki tuleb kohtul eelmenetluses hagejale selgitada ja hagejal tuleb taotlust täpsustada.
35.Hageja teiseks nõudeks oli Audru Puidutööstus OÜ-lt (kostja I) hageja kasuks 25 000 euro väljamõistmine. Hageja tõi 09.06.2017 hagiavalduse tekstis esile, et tegemist on tühise tehingu järgi saadu tagastamise nõudega (tl 91-92). Seega on ebaõige maakohtu määruse põhjendus, et hageja ei ole esitanud nõuet alusetule rikastumisele tuginedes, mistõttu ei ole alust TsMS § 371 lg-te 1 ja 2 alusel selle nõude menetlusse võtmisest keeldumiseks. Samuti on hageja esile toonud, et kostja I pidas oma juhatuse liikme AK (kostja II) kaudu registriossa nr 1032606 kantud kinnisasja 2/3 mõttelise osa võõrandamiseks läbirääkimisi pahauskselt ilma eesmärgita seda võõrandada ja sõlmis teadlikult hagejaga 23.02.2017 tühise käsirahalepingu, mille alusel maksis hageja kostjale I 25 000 eurot. Kolleegium leiab, et eeltoodu võib olla aluseks kahju hüvitamise nõudele kostja I vastu AÕS § 14 lg-te 1-3 ja § 115 järgi, järelikult ei olnud 7(9)
esitatud asjaoludel ka kahju hüvitamise nõue kostja I vastu õiguslikult perspektiivitu. Eelmenetluses tuleb maakohtul paluda hagejal täpsustada, kas hageja on kostja I vastu esitanud nõude alternatiivsetel alustel ja milline on sellisel juhul nõuete järjekord.
36.Hageja esimeseks alternatiivseks nõudeks oli välja mõista AK-lt (kostja II), kes oli kostja I osanik ja juhatuse liige perioodil 04.06.2015-03.05.2017, hageja kasuks 25 000 eurot. Hageja on esile toonud, et kinnistu mõttelise osa võõrandamise lepingu sõlmimiseks pidas läbirääkimisi kostja II ja jätkas neid kuni 08.05.2017, s.o kuni kokkulepitud asjaõiguslepingu sõlmimiseni ajani 09.05.2017. Hageja väidetest on järeldatav, et ka pärast 03.05.2017 on kostja I kostja II kontrolli all ja tegelikult on hageja poolt tasutu kantud üle kostjaga II seotud äriühingule. Hagejal võib olla eeltoodud asjaoludel võimalik esitada kostja II vastu nõue VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 järgi, mille on hageja esile toonud ka hagiavalduses (tl 94). Seega ei ole hagis esiletoodud asjaoludel välistatud nõude esitamine kostja II vastu.
37.Hageja teiseks alternatiivseks nõudeks oli välja mõista ML-lt (kostja III), AK-lt (kostja II) ja Audru Puidutööstus OÜ-lt (kostja I) solidaarselt hageja kasuks 25 000 eurot. Selle nõude osas leiab kolleegium, et nõue on esitatud ebaselgelt ja seda ennekõike seetõttu, et eelnevates nõuetes on kostjate I ja II vastu juba nõuded kahju hüvitamiseks esitatud. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist ja lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Eeltoodust tuleneb, et hageja saaks solidaarnõude esitada ennekõike kostjate II ja III kui kahju tekitanud isikute vastu, mitte aga koos nendega kostja I vastu, kelle nõude aluseks on teised asjaolud (alusetu rikastumise nõue), küll aga on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue kõigi kolme kostja vastu solidaarselt, kuid sellel juhul peaks hageja esile tooma, et ta soovib kõigi kostjate vastu esitada solidaarse kahju hüvitamise nõude ainult juhul, kui alusetu rikastumise nõuet kostja I vastu kohus ei rahulda. Eeltoodud asjaolusid arvestades on hagejal võimalik oma nõuet täpsustada, kuna hageja nõuete järjestus on ebaselge ja hagiavalduses toodust saab järeldada, et kostja II vastu on esitatud nõue samadel alustel topelt.
38.Samas ei ole esitatud asjaolusid arvestades hageja nõue kostja III vastu selgelt perspektiivitu. Hageja tõi esile, et kostja III tegutses koos kostjaga II eesmärgiga hagejat kahjustada. Kostja III võõrandas hagejale lubatud kinnistu 2/3 mõttelist osa oma elukaaslesele PL-le eesmärgiga mitte täita lubadust müüa see hagejale ja mitte tagastada tühise eellepingu järgi saadut. Sellised asjaolud võivad olla aluseks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 järgi kostja III vastu esitatud nõudele.
39.Kuna hageja on esitanud erinevate kostjate vastu sama esemega nõuded (raha saamiseks) mitmel erineval alusel, mis mõneti ka üksteist välistavad, siis tuleb hagejal arvestada ka sellega, kas tal on ikkagi võimalik üheaegset esitada nõue kõigi kostjate vastu. Riigikohus on selgitanud, et kui on esitatud kahju hüvitamise nõue eraõigusliku äriühingu juhatuse liikme vastu, siis tuleb kahjunõude esitamisel arvestada ka seda, kas hagejal on võimalik saada kõrvuti kahju hüvitisega ka tagasi tema poolt alusetult tasutu. Samuti ei ole alust rahuldada nõuet ÄS § 187 lg 4 järgi juhul, kui hagejal 8(9)
puudub nõue äriühingu vastu. Neid asjaolusid arvestades on võimalik hagejal esitada mitu erinevat hagi või siis maakohtul kaaluda nõuete menetlusse võtmisel need TsMS § 375 järgi eraldada iseseisvatesse menetlustesse ja vajadusel ka mõne menetluse osas menetlus peatada.
40.Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti kaevatavas määruses leidnud, et hagi menetlusse võtmisest saab keelduda ka TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagi menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Kohtupraktikas on vorminõuete rikkumisena käsitletud seda, kui hagi alus või ese on esitatud viisil, mida ei ole võimalik menetleda. Praegusel juhul selliseid puudusi hagiavaldusest ei nähtu.
41.Kohtualluvusse puutuvalt leiab kolleegium, et kuna kostja III osas on kolleegium leidnud, et maakohus on ennatlikult keeldunud nõuet menetlusse võtmast, siis ei olnud põhjendatud hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi.
42.Riigikohus on märkinud, et „Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist“ (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-31-12 p 13, 3-2-1-134-07 p 13). Kuivõrd käesoleval juhul ei saa asuda ka seisukohale, et hagil puuduks üldse perspektiiv, on selle menetlusse võtmata jätmine maakohtu poolt olnud ennatlik. Kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, tuleb hagiavaldus saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtul tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist põhjalikumalt kaaluda ning eelistada selle menetlemist, juhul, kui kohus peab siiski võimalikuks, et hageja õigusi võib olla hagis kirjeldatud asjaoludest tulenevalt rikutud. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et juhul, kui maakohus leiab, et hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tuleb hagejal esitatud hagiavaldust täpsustada, tuleb hagejale TsMS § 3401 alusel anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja tuua võimalikult täpselt esile hagi puudused nõuete kaupa. Lisaks juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu TsMS § 372 lõikes 3 sätestatud võimalusele vajaduse korral küsida hagi menetlusse võtmise lahendamiseks kostja seisukohta ja pooled ära kuulata. Arvestades hageja nõuet ja asjaolusid, võib olla võimalik, et pooled saavutavad kokkuleppe, mis välistab pika ja aeganõudva menetluse.
43.Lisaks märgib kolleegium, et hagis märgitud hagihind 27 000 eurot ei ole õige. Hageja esitatud hagiavaldusest saab järeldada, et ta on esitanud kaks nõuet: kostjatelt II ja III kostja I kasuks kahju hüvitise 25 000 eurot ja viivise väljamõistmine ning kostjatelt I, II ja III hageja kasuks 25 000 euro ja viivise väljamõistmine. Nimetatud nõuded ei ole alternatiivsed. TsMS § 134 lg 1 järgi tuleb hagihinna määramisel ühes hagi sisalduvad nõuded liita ja hagihinnast lähtudes tasuda riigilõiv.
44.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 tulenevalt maakohtu otsustada.
45.Käesolev määrus ei ole TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.