31.01.2018.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-15-118251
Tsiviilasi
S.A.Cito OÜ hagi OÜ Äntu Mõis vastu rendi võlgnevuse, viivise ja tasumata maamaksu nõudes / Äntu Mõis OÜ vastuhagi S.A.CITO vastu põhivõla, sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Menetlusosalised, esindajad Hageja: S.A.Cito OÜ (registrikood 10797175) Hageja lepinguline esindaja: Robert Sprengk Kostja: OÜ Äntu Mõis (registrikood 10516331) Kostja lepinguline esindaja: Rait Sarjas Hagi hind Vastuhagi hind
10069,61 eurot 10580,89 eurot
RESOLUTSIOON:
Rahuldada hagi osaliselt. Mõista kostjalt OÜ Äntu Mõis hageja S.A.Cito OÜ kasuks välja rendivõlgnevus 7759,64 eurot; sissenõutavaks muuunud viivis perioodi eest 16.02.2015.a. kuni 27.08.2015.a. summas 299,52 eurot; viivis edasiulatuvalt alates 28.08.2015.a. 0,02% päevas tasumata põhivõlgnevuselt (7759,64 eurot) kuni põhivõlgnevuse täitmiseni ning maamaksu katteks 80,92 eurot. Jätta hagi rahuldamata järgmiste nõuete osas, s.o rendivõlgnevuse 413,69 euro nõudes ning maamaksu 48,24 eurot nõudes. Rahuldada vastuhagi osaliselt. Mõista hagejalt S.A.Cito OÜ kostja OÜ Äntu Mõis kasuks välja 3800,65 eurot, s.o niitimise kulu summas 3575,25 eurot ja töötasu kulu hüvitamise nõue summas 225,40
eurot; sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 3800,65 eurolt perioodi eest 19.08.2015.a. kuni 08.01.2016.a. summas 119,85 eurot ning alates 09.01.2016.a. viivis põhinõudelt (3800,65 eurolt) kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Jätta vastuhagi rahuldamata järgmiste nõuete osas: töötasu kulu hüvitamise nõue summas 215,60 eurot; sõidukite kütusekulu nõue summas 3427,47 eurot, amortisatsioonikulu summas 627,69 ning remondikulu summas 564,66 eurot Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. I Hageja nõuded ja seisukohad.
1.Hageja ja kostja sõlmisid 17.05.2013.a. maarendilepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale kasutamiseks kinnistud kogupindalaga 75,58 hektarit. Kostja kohustus tasuma hagejale renti 90% ühtsest pindalatoetusest, kuid mitte vähem kui 90 eurot hektari kohta aastas. Rent tuli tasuda jooksva aasta lõpuks hiljemalt 30. detsembril. Lisaks rendile kohustus kostja tasuma maamaksu.
2.Hageja esitas 02.12.2014.a. kostjale arve maarendi tasumiseks 2014. aasta eest 8173,33 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 30.12.2014.a. Kostja arvet ei tasunud. Hageja esitas kostjale 12.02.2014.a. arve maarendi tasumiseks 2013. aasta eest ja 2014. maamaksu tasumiseks. Hageja tasus maamaksu 2014.a eest ise ja nõudis kostjalt selle hüvitamist summas 227,56 eurot. Arve tuli tasuda 17.02.2014.a. Kostja nimetatud summat ei tasunud.
3.Leping lõppes 10.05.2015.a. Lepingu kohaselt kohustus hageja tasuma lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral maa harimise kulud. Kostja on nimetatud kulude summat ja nende koosseisu hagejale korduvalt erinevate omavahel vastuolus olevate kirjadega esitanud, kuid pole tõendanud kulude tegelikku tekkimist, nende suurust ega seotud rendile antud kinnistutega.
4.Kostja kohustus lepingu kohaselt tasuma viiviseid 0,02% päevas. Kostja viivitas kuni 10.05.2015.a. summa 8173,33 tasumisega 130 päeva. Hageja on nimetatud viivituse eest arvestanud viiviseid seetõttu summas 212 eurot (8173,33*0,02%*130=212). Alates 11.05.2015.a. kuni käesoleva ajani on kostja võlgnenud 4923 euro tasumisega ja viivitus on kestnud 158 päeva. Hageja on nimetatud viivituse eest arvestanud viiviseid seetõttu summas 155 eurot (4923*0,02%*158=155). Kokku on kostja viivisvõlgnevus 367 eurot.
5.Hageja arvestas hagi esitades riskiga, et kostjal võib olla tema vastu nõue summas kuni 3250 eurot. Käesolevaks ajaks on selgunud, et kostjal sellist nõuet hageja vastu ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus tasumata rendi eest summas 8173,33 eurot.
Rendivõlgnevus on tekkinud perioodi 01.01.2014 – 31.12.2014 eest. Rendi suuruseks oli rendilepingus kokku lepitud 90% ÜPT toetusest, kuid mitte vähem kui 90 eurot aastas. Põllumajandusministri 18.02.2014.a. määruse nr 10 „Ühtse pindalatoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ § 7 kohaselt otsustab PRIA pindalatoetuse ühikmäära vastava aasta 24.novembriks. 24.11.2014.a. kinnitas PRIA 2014 aasta ühtse pindalatoetuse määraks 114,09 eurot hektari kohta. Sellest tulenevalt oli rendi hinnaks 2014 aastal 102,68 eurot hektari kohta. Arve nr 229, summas 8173,33 eurot tasumise tähtaeg oli 15.02.2015. Kostja kohustus tasumisega viivitamise korral tasuma viiviseid 0,02% päevas. Seisuga 30.01.2017.a. on kostja viivitanud tasumisega 716 päeva, mille eest on hageja arvestanud viiviseid kokku 1170,42 eurot. Põllumaa katastriüksuse nr 90202:005:0139 maamaksu summa on 25,67 eurot; põllumaa katastriüksuse nr 90202:005:0034 maamaksu summa on 55,25 eurot, põllumaa nimetusega Xxxx maamaksu summa on 418 krooni (26,71 eurot) ja põllumaa nimetusega Xxxx maamaksu summa on 337 krooni (21,53 eurot). Rendilepingu punkt 3.2. kohaselt kohustus maamaksu tasuma kostja. Kostja ei ole maamaksu tasunud, mistõttu võlgneb hagejale 129,16 eurot. Hageja esitab väljavõtted e-maksuametist. Hageja suurendab rendivõlgnevuse nõuet 3250 euro võrra, viivisevõlgnevuse nõuet 803,42 euro võrra ja vähendab tasumata maamaksuga seotud nõuet 98,40 euro võrra. Hageja palub mõista OÜ-lt Äntu Mõis S.A.Cito OÜ kasuks välja perioodi 01.01.2014 – 31.12.2014.a. eest tasumata rendivõlgnevus summas 8173,33 eurot; põhivõlgnevuselt viivised järgmiselt: perioodi 15.02.2015 kuni 30.01.2017.a. eest summas 1170,42 eurot; alates 30.01.2017.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni määratud summana arvestusega 0,02% päevas, alates kohtuotsuse tegemisest protsendina 0,02% päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista OÜ-lt Äntu Mõis S.A.Cito OÜ kasuks tasumata maamaks 129,16 eurot.
II Kostja seisukohad ja vastuhagi.
6.Kostja leiab, et poolte vahel on vaidlus kulude suuruse osas, mis hageja lepingu kohaselt peab kostjale hüvitama. Hageja nõue on osaliselt ebaselge. Hageja on esitanud rendivõlgnevuse kohta arve 8173.33 eurot. Asjas kogutud tõenditest (PRIA 15.06.2016 vastus kohtunõudele) nähtub, et ühtse pindalatoetuse (ÜPT) suuruseks 2014.a oli 114.09 eurot. Vastavalt poolte vahelisele rendilepingu punktile 3.1 tuli kostjal hagejale tasuda renti 90% ÜPT-st, kuid mitte vähem kui 90.- eurot/ha kohta aastas, st et 2014.a tuli kostjal tasuda hagejale renti 102.68 eurot hektari eest. Jagades hageja poolt nõutava summa ühe hektari eest nõutava võimaliku rendisummaga selgub, et hageja nõuab esitatud arve alusel renti 79,6 hektari eest (8173,33/102,68=79,6). Pooled sõlmisid rendilepingu, mille järgi oli lepingu esemeks kinnistud kogupindalaga 75,58 ha. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli õigus nõuda kostjalt rendi tasumist 79,6 hektari eest. Hagi tuleb jätta rahuldamata renditasu nõudes, mis ületab 75,58 ha kasutamise eest nõutavat renti. Kostja ei nõustu hagiavalduses toodud viivise arvestusega. Hagiavalduse kohaselt on kostja renditasu maksmisega summas 8173,33 eurot olnud viivituses 130 päeva, s.o. 31.12.2014 –
10.05.2015. Lepingu punkti 3.4 kohaselt on rendi maksmise kohustuse täitmise hiliseim tähtaeg 15. veebruar. Seega muutus renditasu sissenõutavaks 16.02.2015.a. ning kostja oli selle tasumisega summas 8173,33 eurot viivituses kuni 10.05.2015, seega kokku 84 päeva. Seega võlgneb kostja hagejale viiviseid summa 8173,33 maksmisega viivituses olemise eest summas 137,31 eurot (8173,33*0,02%*84=137,31). Hageja ei ole tõendanud nõuetekohaselt maamaksu suurust. 2014.a maksuteate kohaselt on Xxxx farmi katastriüksuse nr 90202:005:0034 suuruseks kokku 26,11 ha, mis on maamaksu teate kohaselt jagatud kaheks. Hageja on maamaksu väljatoomisel võtnud aluseks maatüki suurusega 23,28 ha ning nõudnud kostjalt selle eest määratud maamaksu tasumist 55.25 eurot. Rendilepingus on katastriüksusel nr 90202:005:0034 asuva põllumassiivi pindalaks märgitud 19 ha. Kostjale jääb arusaamatuks, miks on hageja nõudnud kostjalt maamaksu tasumist suuremas ulatuses, kui seda saaks nõuda kostja kasutusse lepinguga antud maa pindala eest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata osas, millises hageja nõuab kostjalt Xxxx farmi osas maamaksu tasumist suuremas osas kui 19 ha. 2014.a maamaksu maksuteate kohaselt on Xxxx katastriüksuse nr 90202:005:0139 suuruseks kokku 62,8 ha, mis on maamaksu teate kohaselt jagatud kaheks. Hageja on maamaksu summa väljatoomisel võtnud aluseks maatüki suurusega 13,14 ha ning nõudnud kostjalt selle eest maamaksu 25.67 eurot. Rendilepingus on katastriüksusel nr 90202:005:0139 asuva põllumassiivi pindalaks märgitud 12,16 ha. Kostja palub jätta hagi rahuldamata osas, millises hageja nõuab kostjalt maatüki osas maamaksu tasumist suuremas osas kui 12,16 ha. Seonduvalt Xxxx ja Xxxx maaüksustega märgib kostja, et hageja ei ole selgitanud, kuidas saab 2006.a maamaksu teatis tõendada 2014.a hagejalt nõutud maamaksu suurust.
7.Kostja esitas vastuhagi. Kostja teostas rendile antud kinnistutel 2014.aastal maa harimiseks põllutöid, mille hüvitamist ta soovib: kündmine 65 ha - kündi ei lõpetatud, kuna põld oli sedavõrd kehvas olukorras, st kivine, et rikkus tehnikat; randaalimine 75,58 ha; niitmise ja hekseldamise teenus 4 290.60 eurot, tasutud arve alusel.
8.Põlluraamatutes kajastuvad kõik kõnealustel kinnistutel tehtud põllutööd. Kostja palub vastuhagi rahuldada summas 8 195.07 eurot, mis koosneb maa harimiseks tehtud kuludest. Kostja põhinõue koosneb maa harimist teostanud traktoristide H Ei ja A T makstud töötasudest summas 441.- eurot, maa harimiseks kasutatud sõidukite kütusekulust summas 3 427.47 eurot, maa harimiseks kasutatud sõidukite ja põllutööriistade amortisatsioonikulust summas 627.69 eurot, maa harimise käigus purunenud traktori remondikulust summas 564.66 eurot ning maa kasutamiseks vajaliku hekseldamisteenuse ostmiseks kulunud summast 3 575.25 eurot. A T töötas oktoobris 2014 rendilepinguga kostja kasutusse antud põldudel 10 päeva. A. T palgafondiks oli oktoobris 2014 495.80 eurot. Võttes arvesse, et tööpäevi oli 2014 oktoobris 22, on ühe päeva tasuks 22.54 eurot ning A. Tga seotud palgakuluks kostjale 225.40 eurot. H Eil oli tööpäevi 19, nendest 9 puhul oli ta seotud vaidlusaluste põldudega. H. Ei palgafond oli 409.55 eurot, töötasu arvestatud tööpäeva kohta 21.56 eurot ning palgakulu 215.60 eurot. Tunnistaja A. T on selgitanud, et töö võttis aega 10 päeva ja et H. E töötas vähemalt 9 päeva. Hageja on asunud seisukohale, et põlluraamatud ei ole kontrollitavad ning et need on vastuolus
muude tõenditega. Antud juhul on tunnistaja selgitanud ja kinnitanud tööde teostamist kostja poolt avaldatud mahus ning seega on hageja vastuväited asjakohatud. Kuna lepingu objektiks olnud põllud asuvad kostja asukohast 60 km kaugusel, kaasnesid töötajate põldudele minemisega igapäevaselt, so 10 päeva jooksul transpordikulud. Iga päev tuli sõita 120 km (edasi ja tagasi) sõidukiga xxxx, millise keskmine kütusekulu on 10 liitrit 100 km kohta. Seega kulus töötajate transportimiseks 120 liitrit kütust ning selleks tegi kostja kulutusi summas kokku 96.- eurot (120*0,8=96).
9.Traktorite Xxxx ja Xxxx kütusekulu kujuneb kolme erineva kasutusviisi alusel:
1.Liiklemine maanteel. Kokku läbisid traktorid 360 km, tunnistaja ütluste kohaselt on traktorite liikumiskiiruseks 40 km/h. Seega viibis Xxxx maanteel 6 h ja Xxxx 3 h. Traktori Xxxx nominaalkiirusel liiklemisel on kütusekuluks 29,6 l tunnis, seega kulutas traktor põldudele jõudmiseks ja lahkumiseks 177,6 l kütust. Traktor Xxxx nominaalkiirusel liiklemisel on kütusekuluks 42,34 l tunnis, seega kulutas traktor põldudele jõudmiseks ja lahkumiseks 127,02 l kütust. Kokku kulus 304,62 l kütust ning kulunud kütuse hinnaks oli 243.70 eurot (304,62*0,8=243,7).
2.Kündmine. Kündmine toimus 65 hektaril, kündmisele kulus aega 1 h hektari kohta. Künnitöid teostati traktoriga Xxxx 24,46 ha, traktoriga Xxxx künti 40,54 hektarit (10 hektarit jäi kündmata, kuna põldude kvaliteet oli kehv). Kütusekulu traktorite kohta oli vastavalt 724,02 liitrit (29,6*24,46=724,02) ja 1716,46 liitrit (40,54*42,34=1716,46), kokku seega 2440,48 liitrit, kulu summas 1952.38 eurot (2440,48*0,8=1952,38).
3.Randaalimine. Randaalimine toimus 75,43 hektaril, tunnistaja avaldas, et randaaliti 2 kuni 2,5 ha tunnis, seega on arvutuste aluseks võetud aritmeetiline keskmine, so 2,25 ha/tunnis. Randaalimist teostati traktoriga Xxxx ja selleks kulus 33,52 tundi. Kütusekuluks oli 1419,24 liitrit (33,52*42,34 =1419,24), kulu summas 1135,39 eurot (1419,24*0,8=1135,39). Kokku on traktorite Xxxx ja Xxxx kütusele kulunud 3427.47 eurot. Kütusekulu arvestamine jõuvõtuvõlli kaudu on tavapärane, kuna selle kaudu mõõdetakse mootorite parameetreid. Tegemist on standardiseeritud näitajaga ja seda kasutatakse seetõtu, et jõuvõtuvõllil on võimsuskaod kõige väiksemad.
10.Maa harimiseks tehtud kuludena käsitleb kostja ka mõlema traktori, ketaskooreli ja adra amortisatsioonikulusid. Traktori Xxxx väärtus oli selle soetamise hetkel 575 000.- krooni ehk 36 749.20 eurot. Traktori amortisatsiooninormiks loeb kostja 10% aastas. Sellest tulenevalt on traktori Xxxx ühe aasta amortisatsioonikuluks 3674.92 eurot ja kahe nädala amortisatsioonikuluks 141.34 eurot (3674,92/52*2=141,34). Traktori Xxxx väärtuseks oli ostmise hetkel liisingulepingu andmetel 96 000.- eurot. Traktori Xxxx amortisatsiooninormiks loeb kostja 10% aastas. Sellest tulenevalt on traktori Xxxx ühe aasta amortisatsioonikuluks 9600.- eurot ja kahe nädala amortisatsioonikuluks arvestab Äntu Mõis OÜ 369.23 eurot (9600/52*2=369,23). Kündmistöid teostati oktoobris 2014 adraga, millise väärtuseks soetamise hetkel oli 13 741.eurot. Adra amortisatsiooninormiks loeb kostja 12,7% aastas. Sellest tulenevalt on adra ühe aasta amortisatsioonikuluks 1,745.11 eurot ja kahe nädala amortisatsioonikuluks arvestab Äntu Mõis OÜ 67.12 eurot (13741*12,7/100/52*2=67,12).
Randaalimistöid teostati ketaskoorliga, mille väärtus ostu hetkel oli 6 500.- eurot. Ketaskoorli amortisatsiooninormiks on kostja määranud 20% aastas, seega on ketaskoorli ühe aasta amortisatsioonikuluks 1300.- eurot ja kahe nädala amortisatsioonikuluks 50.- eurot (6500*0,2/52*2=50) .
11.Seoses lepingu esemeks olevate põldude äärmiselt madala kvaliteediga purunes traktor Xxxx ning selle parandamiseks tegi kostja kulutusi käibemaksuta summas 564.66 eurot. Kostja loeb ka selle kulutuse maa harimisega seotud kuluks.
12.Kostja on tellinud OÜ-lt Xxxx niitmise-hekseldamise teenust ilma käibemaksuta summas 3575.25 eurot.
13.Seoses põhinõude täpsustamisega palub kostja välja mõista vastuhagi esitamise ajaks sissenõutava viivise arvestatuna perioodi 19.08.2015-08.01.2016 eest summas 258.42 eurot. Samuti palub kostja mõista hagejalt välja viivise põhinõudelt summas 8195.07 eurot alates vastuhagi esitamisest.
14.K T on ekslikult märkinud oma arvamuses, et kostja soovis kasvatada hageja käest renditud põllumaal rapsi. Kostja sooviks oli kasvatada teravilja, et saada sööta kanadele, kuna kostja peamiseks tegevusalaks on kanamunade tootmine. Kostja hinnangul on oluline ainuüksi see, et kostja soovis tegeleda mahepõllundusega. Põllumajandusministri määruse säte reguleerib mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõudeid, mitte mahepõllumajandusliku tootmise nõudeid. Mahetootmise eelduseks ei ole toetuse taotlemine. Asjaolu, et pooled sõlmisid lepingu lühemaks perioodiks, kui on ette nähtud toetuse saamiseks, ei välista mahetootmist. Kostja majandustegevus ei piirnenud ainult hageja käest põllumaa rentimisega, vaid on laiahaardelisem. Toetuseks saadud vahendeid kasutas kostja oma äritegevuses ning kostjal puudusid vaatamata väljamakstud toetustele rendi tasumise tähtajal vahendid kohustuste täitmiseks. See ei tähenda, et kostja oleks keeldunud kohustuse täitmisest, kostja otsis vahendeid, ent enne vajaliku summa kokkusaamist ütles hageja lepingu erakorraliselt üles. Kostja ei ole kunagi soovinud rentida hagejalt põllumaad heina kasvatamiseks, vaid vilja kasvatamiseks. Hageja väide, et hekseldamine ei olnud maa harimiseks vajalik, on paljasõnaline, ebaõige ja ümber lükatud K Te arvamusega. Kuigi kostja oli viivituses lepingujärgse tasu maksmisega, oli hageja valida, kas rendileping lõpetada või mitte. Hageja oli lepingu sisust teadlik ning teadis, et ülesütlemise korral on tal kohustus hüvitada maa harimise kulud. Hageja soovis siiski lepingu ennetähtaegset lõppemist ning seetõttu ei ole kostja vastuhagis esitatud nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja väide, et kostja esindaja istungil öeldu, et kostja ei olnud enam põldudest huvitatud, õigustab kuidagi hageja poolset lepingust taganemist, on põhjendamatu. Kostja ei taotlenud rendilepingu jätkamist, ent oleks juhul, kui hageja ei oleks lepingut üles öelnud, jätkanud renditud maa kasutamist lepingus toodud tähtajani. Kostja esindaja poolt öeldu ei võta kostjalt õigust tugineda lepingu punktile 5.2. III Hageja vastus vastuhagile.
15.Hageja vastuhagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
Hageja vaidleb vastu väidetele, et kostja on teostanud põldudel kündmise töid 65 ha ulatuses ja randaalimise töid 75,58 ha ulatuses. Kostja ei ole põldude kündmist ega randaalimist tõendanud. Põlluraamat on põllu valdaja enda poolt koostatav dokument ja on võrreldav päevikuna. Tegemist on ühepoolse dokumendiga, mis ei ole kontrollitav ilma põllu paikvaatluseta, kuna põlluraamatusse võib põllu valdaja kirjutada omapoolse nägemuse tehtud töödest, sõltumata sellest, kas need tööd on tegelikult tehtud.
16.Niitmine ja hekseldamine ei ole maa harimine. Tegemist võib olla maa hooldamisega või saagi koristamisega. PRIA on selgelt eristanud maa harimise ja maa niitmise ning hekseldamise. Kui niitmine ja hekseldamine oleksid maa harimise viisid, siis poleks neid selles nimekirjas eraldi välja toodud, vaid need oleksid kaetud maa harimise märkimisega. Hageja on vaidleb vastu kostja niitmise ja hekseldamise kulude kandmise kohustusele, kuna need pole maa harimise kulud ja kostjal ei ole nende kandmise kohustust. Kostja taotles PRIAlt 2014.a. põllumajandustoetust, mille saamise eelduseks oli põllumaa hooldamine. Niitmise ja hekseldamise teostamine põllumaal võimaldas kostjal seega saada 2014 põllumajandustoetust. Kostja väide, et hekseldamine oli maa harimise kompleksne võte koos randaalimise ja künniga, ei ole kooskõlas kostja poolt esitatud tõenditega. Kostja poolt esitatud põlluraamatute järgi teostati niitmine 2014 juuli lõpus, kuid randaalimine ja künd 2014 oktoobri lõpus ehk 3 kuud pärast niitmist. Tunnistaja ütluste järgi oli põllule kasvanud uus hein. Seega ei saanud niitmine tagada kostja väidetavat eesmärki ehk paremat umbrohutõrjet ja väetamist, kuna niidetud heina sai paremini mulda künda. Niitmise hekseldamise eesmärk oli põllu hooldamine ja toetuse saamise nõude täitmine.
17.Kostja väide, et põldudel tehti töid eesmärgiga kasvatada rapsi, on tõendamata. Pooled ei arutanud lepingu sõlmimisel mahetoodete ostmise soovi. Hageja ei olnud lepingu sõlmimisel teadlik, et kostja tegevus oli mahetoodangu tootmine. Rendilepingu kehtivus oli 17.05.2013 kuni 30.12.2016.a., so vähem kui 4 aastat. Mahetootmise korral tuleb põldu harida mahetootmise põhimõtete järgi vähemalt 5 aastat, mis on ette nähtud põllumajandusministri määruses.
18.Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et on põldude väidetava kündmise ajal suhelnud kostja esindajatega. Samuti väitele, et hageja esindaja käis iga päev põldude juures.
19.Kostja väidab, et temal puudus raha rendi tasumiseks. Kostja sai põldude eest PRIA-lt toetuse 2014.a. perioodi kohta 22 100 eurot ehk 13927 eurot rohkem, kui sama perioodi eest tasumisele kuuluv renditasu. Renditasu tasumise kohustus oli lepingus ette nähtud arvestuse aluseks oleva aasta lõpuks, kuid kostja ettepanekul pikendati seda järgmise aasta 15. veebruarini, kuna kostja sai siis PRIA-lt toetuse viimase osamakse. Kostja ei tasunud vaatamata sellele rendivõlgnevust. Kostja ei tasunud seejärel ka 2 kuu 25 päeva jooksul võlgnevust. Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et heina kasvatamine ei oleks olnud tulus. Kostja pidi tasuma renti 8173,33 eurot aastas, kuid sai PRIA-lt toetusi 22 100 eurot aastas. OÜ Äntu mõis kandis niitmise kulusid 3575,25 eurot. Seega oli heina kui saagi kasvatamise ja koristamisega seotud kulud kokku 8173,33 + 3575,25 = 11748 eurot. Isegi lisanduvate kulude korral on heina kasvatamine toetuse arvelt tulus.
20.Kostja poolt kulude hüvitamise nõue rendilepingu p 5.2. järgi ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja põhjustas ise lepingu olulise rikkumise, mistõttu hageja lepingu üles ütles.
21.Äntu Mõis OÜ poolt esitatud palgaarvestuse kulu töötajate kohta ei vasta tegelikkusele ja on vastuolus muude tõenditega. H Ei osas on arvestatud töötasu 9 päeva ja A T osas 10 päeva. Samas OÜ Äntu Mõis poolt esitatud põlluraamatute järgi on töötaja T teostanud 14.10.2014; 15.10.2014; 18.10.2014; 20.10.2014; 21.10.2014 randaalimise töid ning 25.10.2014; 26.10.2014 ja 30.10.2014 kündmise töid. Seega nimetatud töötaja on töötanud 8 päeva. Põlluraamatute järgi on teine töötaja – nimega E – teostanud 14.10.2016.; 16.10.2014 ja 31.10.2014 kündmise töid. Seega on nimetatud töötaja töötanud 3 päeva.
22.Traktorite randaalitud ja küntud pindade arvestus ja kütusekulu ei vasta tegelikkusele ja on vastuolus muude tõenditega. Tunnistaja A. T on andnud ütlusi selle kohta, et tema töötas suurema traktoriga ja teine töötaja H töötas väiksema traktoriga (millel kogujõud väiksem). Eelduslikult töötas H traktoriga Xxxx. Arvestades, et tunnistaja ütluste kohaselt ja põlluraamatute järgi töötaja H põlde ei randaalinud, on Äntu Mõis poolt esitatud andmed erinevate traktoritega randaalitud ja küntud pindade kohta valed (31.01.2017 menetlusdokumendis on läbivalt esitatud, et traktoriga 6920S ei randaalitud ning seda tehti traktoriga Xxxx). Sellest tulenevalt on valed andmed kütuse kulu kohta. Äntu Mõis OÜ poolt esitatud andmed traktorite kütusekulu kohta sõidul maanteel, kündmisel ja randaalimisel on valed ja on vastuolus muude tõenditega. Äntu Mõis OÜ poolt esitatud Xxxx traktori testi ja XXXX testikeskuse andmed ei käsitle traktorite kütusekulu sõidul maanteel, kündmisel või randaalimisel. Testid käsitlevad traktorite kütusekulu käitusvõlli (inglise keeles: „power take-off“) töö juures. Traktorite käitusvõll on traktori seade, mis on vajalik pöörlevate lisaseadmete tööks. Näiteks viiakse käitusvõlli kasutades töösse traktori järel veetavad niidukid, mille tööks on vaja pöörlev jõud. Adra ja randaali jaoks ei ole vajalik pöörlev jõud, vaid ainult traktori vedav jõud. Eesti Keele Instituudi terminisõnaraamatu ESTERM kohaselt on termini „power take-off“ õigeks tõlkeks „jõusiirdevõll“ või „käitusvõll“ ning see tähendab (1) välist pöörlev võll jõu mehhaaniliseks ülekandeks jõumasinast teistesse masinatesse; (2) väline lisaseadmeplokk veoautol, traktoril jms, mis lubab mootorijõudu kasutada muude seadmete opereerimiseks. Äntu Mõis OÜ poolt esitatud Xxxx traktori testi ja XXXX testikeskuse traktori testid on tehtud käitusvõlli töö kohta. Kuna ader ega randaal ei ole pöörlevad mehhanismid, siis nende tööks käitusvõlli ei kasutata. Seega ei saa kasutada testi andmeid traktori kütusekulu osas. Kuna Xxxx traktori testi ja XXXX testikeskuse testi andmed ei ole asjakohased (need ei tõenda traktorite kütusekulu maanteel sõitmisel, kündmisel adraga ega randaalimisel kestakooreliga), taotleb OÜ S.A.Cito nende tõendite eemaldamist asja materjalide juurest. Hageja poolt esitatud testide kohaselt on traktorite jõudlused oluliselt suuremad kui OÜ Äntu Mõis poolt esitatud. Samuti on erinevad kütusekulud. „Rapsikasvatamise seadmepargi analüüs ja selle arengusuunad“ kohaselt on traktori Xxxx kütusekulu randaalimisel ja kündmisel oluliselt väiksem kui OÜ Äntu Mõis poolt esitatud andmed. „Traktorite tootlikkus ja masinakulu“ kohaselt on traktori Xxxx kütusekulu randaalimisel ja kündmisel oluliselt väiksem kui OÜ Äntu Mõis poolt esitatud andmed. Samuti ei vasta OÜ Äntu Mõis esitatud kütusekulud tunnistaja poolt öeldud kütusekulule. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kütusekulu randaalimisel ca 20 l tunnis ja kündmisel ca 25 l tunnis. Tunnistaja ütluste kohaselt oli väiksema traktori kütusekulu võimsama traktori kütusekulust ca 5 l väiksem. Kütusekulu tõendamine on OÜ Äntu Mõis kohustus. OÜ Äntu Mõis ei ole seda teinud, vaid esitanud erinevaid ja vastuolulisi andmeid kütusekulu kohta.
23.Traktorite, ketaskooreli ja atrade amortisatsioonikulu ei saa olla maa harimise kulu. Amortisatsioon on raamatupidamisega seotud termin ning see ei kajasta ega näita maa harimist.
24.OÜ Äntu Mõis kulu seoses niitmis-hekseldamisega ei ole õige ja see on vastuolus muude tõenditega. OÜ Äntu Mõis enda poolt esitatud põlluraamatute kohaselt ei ole OÜ xxxx põldudel niitmis-hekseldamistöid teinud.
25.OÜ Äntu Mõis on 05.05.2016 menetlusdokumendis käsitlenud kuludena teenuseid ja kaupu ilma käibemaksuta, kuid 31.01.2017.a. menetlusdokumendis koos käibemaksuga. Käibemaks ei ole põllu harimisega seotud kulu. Seetõttu on kulud, mis sisaldavad käibemaksu, põhjendamatud. OÜ Äntu Mõis on käibemaksukohuslane (KMKR EE100507474). Olles käibemaksukohuslane, sai OÜ Äntu Mõis sisendkäibemaksu maha arvestada kõikide ostetud teenuste ja kaupade osas, mis ettevõtlusega seotud. Kuna OÜ Äntu Mõis 31.01.2017 menetlusdokumendis pole enam sisendkäibemaksu OÜ-lt S.A.Cito nõutavalt hüvitiselt maha arvestanud, siis saab järeldada, et OÜ Äntu Mõis pole ostetud teenuseid ega kaupu enam oma ettevõtlusega sidunud. Seega ostetud teenused ja kaubad pole seotud OÜ Äntu Mõis ettevõtlusega.
26.Traktori Xxxx remondi kulu ei ole seotud maa harimisega. Samuti pole OÜ Äntu Mõis poolt lisatud remondi arve kontrollitav ega seostatav traktori Xxxx remontimisega. IV Kohtu seisukoht ja põhjendused.
27.Kohus on seisukohal, et nii hagi kui vastuhagi kuuluvad rahuldamisele osaliselt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
28.Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 17.05.2013,a, maarendilepingu kinnistutele kogupindalaga 75,58 ha, mille täpne koosseis on toodud lepingu punktis 2.1.1. Hageja on lõpetatud lepingu ennetähtaegselt 10.05.2015.a.
29.Poolte vahel on vaidlus hagejal tekkinud kahju suuruses ja kostja poolt kantud kulutuste suuruses.
30.Hageja esitas oma nõude tõendamiseks 17.05.2013.a. hageja ja kostja vahel sõlmitud rendilepingu (kd I lk 24-25), millega kostja võttis hagejalt rendile kinnistud kogupindalaga 75,58 ha, sh 90202:005:0034 põllumassiivi nr 65559527786, pindala 19 ha; 90202:005:0139 põllumassiivi nr 65759275833, pindala 5,46 ha ja põllumassiivi nr 65659295615 pindala 6,7 ha; 15401:001:0298 põllumassiivi nr 66059421760, pindala 19,42 ha; 15401:001:0290 põllumassiivi nr 66059408834, pindala 25 ha. Leping pidi kehtima kuni 30.12.2016.a. Kostja kohustus tasuma renti 90% ÜPT toetusest, kuid mitte vähem kui 90 eurot hektari kohta aastas. Maamaksu kohustus tasuma ,,Rentija’’.
31.Täpsustatud nõude kohaselt nõuab hageja kostjalt rendivõlgnevust summas 8173,33 eurot. PRIA infokirja detsembrist 2014.a., mille kohaselt ühtse pindalatoetuse (ÜPT) määr 2014. aastal oli 114,09 eurot (kd II lk 43-50). Kohus leiab, et rendi summa väljaselgitamiseks tuleb lepingus kokku lepitud kinnistute kogupindala 75,58 eurot korrutada rendiga, mis võrdub 90%-ga ÜPT toetusest ehk 2014.aastal 102,68 euroga. Sellest tulenevalt on hageja nõue rendi eest põhjendatud summas 7759,64 eurot
(19 ha x 102,68 € + 5,46 ha x 102,68 € + 6,7 ha x 102,68 € + 19,42 ha x 102,68 € +25 ha x 102,68 €).
32.Hageja esitas kostjale 02.12.2014.a. arve (kd I lk 26) maarendi eest summas 8173,33 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli arve kohaselt 30.12.2014.a., kuid hageja ise on märkinud, et selleks oli 15.02.2015.a., mistõttu loeb kohus, et võlaperiood algas 16.02.2015.a. Kostja kohustus tasumisega viivitamise korral tasuma viiviseid 0,02% päevas. Kohus on seisukohal, et viivise nõue kuulub rahuldamisele, kuid tuleb arvestada põhivõlgnevuselt 7759,64 eurot. Hagiavalduse (maksekäsu kiirmenetluse avalduse) esitamise seisuga 27.08.2015.a. on viiviseid kokku 299,52 eurot. Samuti kuulub hageja viivise nõue rahuldamisele edasiulatuvalt alates 28.08.2015.a. 0,02% päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse (7759,64 euro) täitmiseni.
33.Kohus leiab, et käesolevas vaidluses ei oma tähendust see, et 2013. aasta maarendimakse tähtaega pikendati kostja soovil 30. aprillini 2014.a. (kd II lk 58), kuna käesolev asi puudutab 2014.a. eest tekkinud rendi võlgnevust.
34.Hageja esitas kostja vastu tasumata maamaksu nõude summas 129,16 eurot. Põllumaa katastriüksuse nr 90202:005:0139 maamaks on 25,67 eurot (kd II lk 53); põllumaa katastriüksuse nr 90202:005:0034 maamaks on 55,25 eurot (kd II lk 55), põllumaa Xxxx maamaks on 418 krooni (26,72 eurot) (kd II lk 57) ja põllumaa Xxxx maamaks 337 krooni (21,54 eurot) (kd II lk 57). Kohus märgib, et andmed Xxxx ja Xxxx maamaksu kohta pärinevad aastast 2006.a. ning kohtu hinnangul ei saa seda kui asjasse puutumatut tõendit arvesse võtta. Seega on Xxxx ja Xxxx maamaks tõendamata. Seega kuulub hageja maamaksu hüvitamise nõue rahuldamisele summas 80,92 eurot (25,67+55,25). Rahuldamisele kuulub ka hageja viivisenõue vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis esitatule.
35.Kostja nõuab vastuhagis tema poolt kantud maa harimise kulude hüvitamist, kuna hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 5.2 kohaselt kohustub rendileandja tasuma maa harimise kulud, kui lõpetab ennetähtaegselt rendilepingu. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt. Seega on kostjal õigus nõuda maa harimise kulude hüvitamist.
36.Kostja OÜ Äntu Mõis on 11.08.2015.a. koostanud S.A.CITO OÜ-le arve kündmise, randaalimise ja niitmise (hekseldamise) eest summas 15 056,10 eurot (sh käibemaks) tasumise tähtajaga 18.08.2015.a. (kd I lk 94). Kostja hinnangul muutus tema nõue hageja vastu sissenõutavaks 19.08.2015.a. Maksu-ja Tolliamet on vastuseks kohtunõudele teatanud, et OÜ Antu Mõis on deklareerinud 2015.a augustikuu käibedeklaratsioonis OÜ-le S.A.CITO 11.08.2015.a. esitatud arve summas 15 056,10 eurot. (kd I lk 181-182).
Kohus leiab, et kostja nõue hageja vastu, olenemata selle muutmisest, muutus sissenõutavaks 19.08.2015.a.
37.Kostja on vastuhagi nõuet täpsustanud. Kostja poolt maa harimiseks tehtud kuludena käsitleb kostja H Eile ja A Tle makstud töötasu kokku 441 eurot, s.o H. Eile üheksa tööpäeva eest summas 215,60 eurot ja A. Tle makstud töötasu kümne tööpäeva eest 225,40 eurot. Töötasu suuruse tõendamiseks esitas kostja töölepingud A. Tga (kd I lk 152-154) ja H. Eiga (kd I lk 155-157) ning palgaarvestuse (kd I lk 158), millest nähtuvalt oli A. T töötasuks oktoobris 2014.a. 370 eurot, seega tööandja palgakuluks 495,80 eurot ning E. E töötasuks 305,63 eurot, seega tööandja palgakuluks 409,55 eurot. Hageja leiab, et töötatud päevade arv ei vasta selle, mis on põlluraamatutes tööpäevade arvuks märgitud. Kuna kohus jätab põlluraamatud tõenditena kõrvale (vt kohtuotsuse punkt 44), tuleb tööpäevade arv tuvastada muude tõendite alusel. Tunnistaja ütluste kohaselt kulus A. Tl töö tegemiseks 10 päeva (kd II lk 6). H. Ei kohta ei mäletanud A. T täpselt, millal H. E temaga koos põllul tööd tegi või kas ta tuli samal päeval või hiljem. Seega ei saa H. Ei töötatud päevade arvestuse aluseks võtta tunnistaja ütlusi. Kuna töötatud päevade arv ei ole tõendatud, ei ole kulu hüvitamise nõue selles ulatuses põhjendatud. Kohus loeb töötasu nõude põhjendatuks A. T osas summas 225,40 eurot.
38.Kuna lepingu objektiks olnud põllud asuvad kostja asukohast 60 km kaugusel, kaasnesid töötajate põldudele minemisega 10 päeva jooksul kostjale transpordikulud. Sõiduki xxxx millise keskmine kütusekulu on 10 liitrit 100 km kohta. Seega kulus töötajate transportimiseks kokku 115.20 eurot (120*0,96=115,2). Kostja esitas 15.09.2014.a. koostatud eriotstarbelise diislikütuse arve (kd I lk 159), mille kohaselt oli kütuse hinnaks 0,8 eurot/l. Kostja kasutas tööde teostamiseks traktorit Xxxx (arve kd I lk 160), ratastraktorit Xxxx (liisinguleping koos lisaga kd I lk 161-163), atra Xxxx (maksegraafik liisingulepingule kd I lk 164; vara vastuvõtuakt kd I lk 165) ning ketaskoorlit Xxxx (arve kd I lk 166; vara üleandmisevastuvõtu akt kd I lk 167). Maanteel läbisid traktorid 360 km, liikumiskiirusega 40 km/h, üheksa tunni jooksul, sh traktor Xxxx 6 h ja traktor Xxxx 3 h. Xxxx nominaalkiirusel liiklemisel on kütusekuluks 29,6 l tunnis, seega kulutas traktor põldudele jõudmiseks ja sealt lahkumiseks 177,6 l kütust. Traktor Xxxx nominaalkiirusel liiklemisel on kütusekuluks 42,34 l tunnis, seega kulutas traktor põldudele jõudmiseks ja sealt lahkumiseks 127,02 l kütust. Kokku kulus 304,62 l kütust ning kütuse hinnaks oli 292.44 eurot. Kostja esitas andmed kütusekulu tõendamiseks (kd II lk 21-32). Kündmine toimus 65 hektaril, kulus 1 h hektari kohta. Künnitöid teostati traktoriga Xxxx 24,46 ha, traktoriga Xxxx künti 40,54 hektarit (10 hektarit jäi kündmata, kuna põldude kvaliteet oli kehv). Kütusekulu traktorite kohta oli vastavalt 724,02 liitrit (29,6*24,46=724,02) ja 1716,46 liitrit (40,54*42,34=1716,46), kokku 2440,48 liitrit ehk kulu summas 2,342.86 eurot (2440,48*0,96=2342,86). Randaalimine toimus 75,43 hektaril, tunnistaja avaldas, et randaaliti keskmiselt 2,25 ha/tunnis. Randaalimist teostati traktoriga Xxxx ja selleks kulus 33,52 tundi. Kütusekuluks oli 992,19 liitrit (33,52*29,6=992,19) ehk kulu summas 952.50 eurot (992,19*0,96=952,5). Kokku on traktorite kütusekuluks kostja väitel 3 587.80 eurot (viimases seisukohas 3427,47 eurot).
Hageja on vaielnud vastu kütusekulu suurusele. Hageja hinnangul ei kajasta kostja esitatud andmed kütusekulu suuruse kohta tegelikkust, kuna kostja esitatud testide andmed ei käsitle traktorite kütusekulu sõidul maanteel, kündmisel või randaalimisel, vaid käitusvõlli töö juures. Traktorite käitusvõll on traktori seade, mis on vajalik pöörlevate lisaseadmete tööks. Adra ja randaali jaoks ei ole vajalik pöörlev jõud, vaid ainult traktori vedav jõud. Kohus leiab, et pooltevaheline vaidlus puudutab eriteadmisi, mis kohtul puuduvad. Kohtul ei ole võimalik poolte esitatud andmete põhjal kindlaks teha, kas töö tegemiseks ja põllule jõudmiseks oli vajalik pöörlev jõud või vedav jõud või mõlemad ning milline on õige kütusekulu kõiki erisusi arvestades. Kohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud piisavalt kütuse nõude aluseks olevaid asjaolusid ega tõendanud temal tekkinud kulu, mistõttu jätab kohus traktorite kütusekulu nõude tõendamatuse tõttu rahuldamata.
39.Maa harimiseks tehtud kuludena käsitleb kostja traktorite, ketaskoorli ja adra amortisatsioonikulusid. Hageja hinnangul on tegemist raamatupidamisega seotud terminiga ning see ei kajasta ega näita maa harimist. Kohus nõustub hagejaga ja märgib, et amortisatsioonikulu ei oleks kostja enda kuluks lugenud juhul, kui leping oleks lõppenud tähtaegselt, kuna pooled ei leppinud sellise kulu hüvitamises kokku. Kohus leiab, et see ei olnud ka poolte ühiseks tahteks lepingu sõlmimisel. Seetõttu jätab kohus kostja nõude selles osas rahuldamata.
40.Kostja eitas nõude niitmisteenuse eest tasutud summa hüvitamise nõudes. Kostja tellis OÜlt Xxxx niitmise-hekseldamise teenust kogusummas 4 290.30 eurot. Kostja esitas teenuse osutaja poolt väljastatud 15.10.2014.a. arve summas 1906.80 eurot (kd II lk 34) ja 04.02.2015.a. esitatud arve summas 2383.50 eurot (kd II lk 34). OÜ Äntu Mõis sõlmis OÜ-ga Xxxx 21.07.2014.a. teenuse osutamise lepingu, mille kohaselt OÜ Xxxx pakkus hekseldamise teenust vastavalt PRIA nõuetele Aseri ja Viru-Nigula vallas viiel põllumassiivil: nr 65559527786 pindalaga 22,22 ha, nr 65759275833 pindalaga 5,46 ha, nr 65659295615 pindalaga 6,99 ha, nr 66059421760 pindalaga 19,27 ha, nr 66059408834 pindalaga 25,51 ha. Teenuse hind hektari kohta oli 45 eurot, koos käibemaksuga 54 eurot/ha, kokku 4290,60 eurot (sh käibemaks) (kd I lk 70). Kostja on esitanud kohtule Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna juhataja K T’e hinnangu (kd I lk 145) selle kohta, et niitmine on vajalik enne randaalimist, kuna see pärsib umbrohtude edasist arengut ja vähendab valmivate umbrohuseemnete kogust. Kostjalt OÜ Äntu Mõis on OÜ Xxxx kasuks 13.05.2015.a. maksekäsuga välja mõistetud põhinõue summas 4290,30 eurot (kd I lk 146-147), mis kohtu hinnangul tõendab arve alusel tekkinud niitmise kulu. Samuti on kostja esitanud pangakonto väljavõtted (kd I lk 148-151), millelt nähtuvad maksekäsuga välja mõistetud summade täitmine kohtutäituri poolt. Hageja leiab, et niitmine ja hekseldamine ei ole maa harimine, esitades kohtule PRIA uudise selle kohta (kd I lk 118-121), et kogu PRIA toetuse taotleja kasutuses olev põllumajandusmaa peab olema nõuetekohaselt hooldatud. Selleks võib kasutada järgmisi tegevusi: põllumaa
harimine, rohumaadel põllumajandusloomade karjatamine, rohumaa niitmine, sööti jäetud maa hooldamine niitmise või hekseldamise teel, jm. Hageja hinnangul ei ole maa niitmine arvestades toodud loetelu maa harimise viis ja seega ei saa niitmise kulu maa harimise kulude alla lugeda. Kohus on seisukohal, et 17.05.2013.a. sõlmitud lepingus ei saanud pooled arvestada maa harimise mõiste sisustamisel PRIA 2015.a. 11. juuni uudises toodud loeteluga. Nimetatud loetelu ei saaks ka ajalise sobivuse korral olla siduv poolte lepingu sisustamisel. Kohus leiab, et kuivõrd pooled ei ole lepingus eraldi käsitlenud niitmise kulusid, oli poolte ühiseks tahteks lugeda maa harimise kulude alla ka niitmise kulud. Lepingu punkt 5.2 mõtteks oli kohtu hinnangul katta rentniku tehtavad mistahes kulutused juhul, kui rendileandja lepingu ennetähtaegselt lõpetab. Ühtegi põhjust niitmise välistamiseks lepingust tuletada ei saa. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja niitmise kulu hüvitamise nõue on täies ulatuses põhjendatud. Kostja on viimases seisukohas märkinud teenuse kulu suuruseks 3575,25, millises summas kohus nõude ka rahuldab.
41.Seoses põldude madala kvaliteediga purunes traktor Xxxx ning selle parandamiseks tegi kostja kulutusi summas 677.59 eurot (kd II lk 35). Kostja leiab, et see on maa harimisega seotud kulu. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et parandamise kulu tulenes sellest, et kõlealused põllud olid kvaliteediga, mis lõhkusid masina, seega on nõue kohtu hinnangul tõendamata.
42.Seega kuulub vastuhagi rahuldamisele summas 3800,65 eurot, millele lisanduvad viivised. Kohus märgib täiendavalt, et vastuhagi nõudeid on kostja enda viimases seisukohas veelkord vähendanud. Kohus ei saa nõude piire ületada, seega lähtub kohus vastuhagi nõuete osalisel rahuldamisel summadest, mis on esitatud viimases seisukohas. Viiviste nõude osas on kohus kontrollinud arvutuskäiku ning viiviste väljamõistmisel lähtunud välja mõistetud summadest ja kokku lepitud määradest.
43.Kostja hinnangul muutus tema nõue sissenõutavaks 19.08.2015.a., so kui muutus sissenõutavaks kostja poolt hagejale esitatud arve. Et kostja nõuab hagejalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist ning kostja esitas vastuhagi 08.01.2016, on viivisearvestuse perioodiks 19.08.2015-08.01.2016.a. Arvestades, et vastuhagi kuulub rahuldamisele summas 3800,65 eurot, on viiviseks 08.01.2016.a. ehk vastuhagi esitamise seisuga 119,85 eurot. Samuti kuulub rahuldamisele tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue seadusjärgses määras.
44.Kostja esitas oma esialgse nõude tõendamiseks OÜ Xxxx 22.09.2014.a. hinnapakkumise (kd I lk 91), PÜ Xxxx hinnapakkumise (kd I lk 92) ning Xxxx OÜ 20.09.2014.a. koostatud hinnapakkumise (kd I lk 93) kündmise ja randaalimise teenuste teostamiseks. Samas on kostja hiljem oma nõuet täpsustanud, esitades nõude tõendamiseks muud dokumendid, seega jätab kohus esitatud hinnapakkumised tähelepanuta. Kostja esitas koopiad põlluraamatutest, kus on dokumenteeritud renditud põllumassiividel tehtud tööd (kd I lk 71-90). Hageja leiab, et põlluraamatud ei tõenda tööde tegemist, kuna tegemist on ühepoolsete dokumentidega, mis ei ole kontrollitavad ilma paikvaatluseta, ja mis kajastavad koostaja nägemust tehtud töödest. Hageja märgib, et põlluraamatust ei nähtu ka töö
teostaja ning on ka kuupäevade osas vastuolus teiste tõenditega. Kostja on ka ise tunnistanud, et põlluraamatud ei kajasta kõiki andmeid õigesti ning tõendina tuleks eelistada näiteks tunnistaja ütlusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus ka põlluraamatud tõenditena arvestamata.
45.PRIA on vastuseks kohtunõudele teatanud, et OÜ Äntu Mõis taotles ja talle määrati 2013.a. ja 2014.a. toetusi seoses 90202:005:0034 põllumassiiviga nr 65559527786, pindala 19 ha; 90202:005:0139 põllumassiiviga nr 65759275833, pindala 5,46 ha ja põllumassiiviga nr 65659295615 pindala 6,7 ha; 15401:001:0298 põllumassiiviga nr 66059421760, pindala 19,42 ha; 15401:001:0290 põllumassiiviga nr 66059408834, pindala 25 ha. Ühtne pindalatoetus 2014.aastal oli 114,09 eurot/ha (kd I lk 186-191). Kohus on seisukohal, et nimetatud tõend tõendab asjaolusid, mis on menetluses juba tuvastamist leidnud. Asjaolu, et kostjale on määratud toetusi, ei anna alust hageja nõude rahuldamiseks suuremas ulatuses.
46.Hageja on välja toonud (kd I lk 195, kd II lk 1), et rohumaa kündmine ja randaalimine ei ole selle sihipärane kasutamine ning et need hoopis hävitasid rohumaa ja selle taastamine maksab vähemalt 11 800 eurot. Rentnik kinnitas lepingus, et sai rohumaa ning oli kohustatud see samas seisukorras tagastama. Kostja leiab, et leping ei välistanud maa põllumaana kasutamist (kd II lk 2). Kohus leiab, et kuna hageja ei ole esitanud nõuet rohumaa seisukorraga seonduvalt kahju hüvitamiseks, tuleb kõik vastavad väited jätta tähelepanuta.
47.Hageja märkis, et kostja on käsitlenud kuludena teenuseid ja kaupu ilma käibemaksuta, kuid 31.01.2017.a. menetlusdokumendis koos käibemaksuga. Käibemaks ei ole põllu harimisega seotud kulu. Seetõttu on kulud, mis sisaldavad käibemaksu, põhjendamatud. OÜ Äntu Mõis on käibemaksukohuslane. Olles käibemaksukohuslane, sai OÜ Äntu Mõis sisendkäibemaksu maha arvestada kõikide ostetud teenuste ja kaupade osas, mis ettevõtlusega seotud. Kuna OÜ Äntu Mõis 31.01.2017 menetlusdokumendis pole enam sisendkäibemaksu OÜ-lt S.A.Cito nõutavalt hüvitiselt maha arvestanud, siis saab järeldada, et OÜ Äntu Mõis pole ostetud teenuseid ega kaupu enam oma ettevõtlusega sidunud. Seega ostetud teenused ja kaubad pole seotud OÜ Äntu Mõis ettevõtlusega. Kohus märgib, et hageja on viimases seisukohas esitanud summad ilma käibemaksuta ja vastuhagis esitatud nõuetest rahuldamisele kuuluvad nõuded rahuldatakse ilma käibemaksu juurde arvestamata, lähtudes nõude piiridest.
48.TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus otsustab nii hagi kui vastuhagi osalise rahuldamise tõttu jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
2.Jätta rahuldamata Osaühing Äntu Mõis apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Viru Maakohtu 31. jaanuari 2018. a otsus osaliselt osas, milles kohus rahuldas Osaühingu Äntu Mõis vastuhagi.
4.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta täielikult rahuldamata Osaühing Äntu Mõis vastuhagi Osaühing S.A. Cito vastu kulutuste hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks.
5.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
6.Jätta maakohtus ja ringkonnakohus kantud menetluskulud Osaühingu Äntu Mõis kanda. 31.01.2018 kohtuotsus 2-15-118251 jõustus osaliselt 09. oktoobril 2018. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Referent
/digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.