Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2018, Rapla Tsiviilasja number 2-17-17214 Tsiviilasi Pankrotihaldur Veli Kraavi hagi K E ja I E vastu tehingute kehtetukstunnistamiseks, omandiõiguse tagastamiseks, omanikukande parandamiseks nõusoleku andmise kohustamiseks Tsiviilasja hind 16 799 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja I E, pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx, pankrotihaldur Veli Kraavi, Rävala pst 4, Tallinn, hageja esindaja advokaat Rainer Ratnik, kostja 1 K E, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xx-x, kostja 2 I E, isikukood xxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxx xx-x Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Tunnistada kehtetuks I E ja K E vaheline 16.11.2016 sõlmitud tehing, millega I E kinkis K E (E) Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx koos selle oluliste osade ja päraldistega (notari ametitegevuse raamatu registri number xxxx/xxxx); Tunnistada kehtetuks K E ning I E vaheline 03.01.2017 sõlmitud tehing, millega K E kinkis I E Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx koos selle oluliste osade ja päraldistega (notari ametitoimingute raamatu registri number xx); Kohustada I E tagastama (üle andma) K E Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx omandiõigus koos selle oluliste osade ja päraldistega ning viljade ja muu kasuga;
Tuvastada I E kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx II jakku omanikukande parandamiseks selliselt, et I E kohta tehtud kanne kustutatakse ning kinnistu omanikuna kantakse kinnistusraamatusse K E ning asendada I E nõusolek omanikukande parandamiseks kohtulahendiga; Kohustada K E tagastama (üle andma) I E Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx omandiõigus koos selle oluliste osade ja päraldistega ning viljade ja muu kasuga; Tuvastada K E kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx II jakku omanikukande parandamiseks selliselt, et K E kohta tehtud kanne kustutatakse ning kinnistu omanikuna kantakse kinnistusraamatusse I E ning asendada K E nõusolek omanikukande parandamiseks kohtulahendiga; Jätta menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Välja mõista K E menetluskulud 428,99 eurot pankrotihalduri Veli Kraavi kasuks. Välja mõista I E menetluskulud 428,99 eurot pankrotihalduri Veli Kraavi kasuks. Kohustada K E ja I E tasuma alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses pankrotihaldur Veli Kraavi kasuks. Välja mõista K E riigilõivud 375 eurot riigituludesse. Välja mõista I E riigilõivud 375 eurot riigituludesse. Kohustada K E tasuma 375 eurot 1 aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, kontole ja viitenumbrile vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfolehele. Viitenumbri lisamine summa maksmisel on kohustuslik. Makse selgituseks märkida menetluskulu tsiviilasjas nr 2-17-17214. Kohustada I E tasuma 375 eurot 1 aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, kontole ja viitenumbrile vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfolehele. Viitenumbri lisamine summa maksmisel on kohustuslik. Makse selgituseks märkida menetluskulu tsiviilasjas nr 2-17-17214. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja pankrotihaldur V.Kraavi palub tuginedes pankrotiseaduse §-dele 109 lg 1; 111 lg 1 p 1; 111 lg 2: Tunnistada kehtetuks I E ja K E vaheline 16.11.2016 sõlmitud tehing, millega I E kinkis K E (E) Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx vald koos selle oluliste osade ja päraldistega (notari ametitegevuse raamatu registri number xxxx/xxxx); Tunnistada kehtetuks K E ning I E vaheline 03.01.2017 sõlmitud tehing, millega K E kinkis I E Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx koos selle oluliste osade ja päraldistega (notari ametitoimingute raamatu registri number xx); Kohustada I E tagastama (üle andma) K E Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx omandiõigus koos selle oluliste osade ja päraldistega ning viljade ja muu kasuga; Tuvastada I E kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx II jakku omanikukande parandamiseks selliselt, et I E kohta tehtud kanne kustutatakse ning kinnistu omanikuna kantakse kinnistusraamatusse KE ning asendada I E nõusolek omanikukande parandamiseks kohtulahendiga; Kohustada K E tagastama (üle andma) I E Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx omandiõigus koos selle oluliste osade ja päraldistega ning viljade ja muu kasuga; Tuvastada K E kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx II jakku omanikukande parandamiseks selliselt, et K E kohta tehtud kanne kustutatakse ning kinnistu omanikuna kantakse kinnistusraamatusse I E ning asendada KE nõusolek omanikukande parandamiseks kohtulahendiga; Jätta I E menetluskulud kostjate 1 ja 2 kanda. Kostjate seisukoht Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Tsiviilasjas nr 2-17-9036 nimetati 22.06.2017 määrusega I E (pankrotis) ajutiseks halduriks Veli Kraavi. (Lisa 1 - ajutise halduri nimetamise määrus). Tsiviilasjas nr 217-9036 kuulutati välja 11.08.2017 määrusega võlgniku pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Veli Kraavi (Lisa 2 - pankrotimäärus). Võlgniku vara koosseisu kuulus kuni 16.11.2016 Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx (Lisa 3 – registriosa 2436437 väljavõte). Võlgnik I E sõlmis 16.11.2016 kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (Lisa 4 – 16.11.2016 kinkeleping). Kinkelepinguga kinkis võlgnik K E kinnistu koos oluliste osade ja päraldistega. K E on I E ema (kinkeleping 1, punkt 2.3.2.). K E sõlmis 03.01.2017 kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (Lisa 5 – 03.01.2017 kinkeleping). Kinkelepinguga kinkis K E I E kinnistu koos oluliste osade ja päraldistega. I E on K E tütar (kinkeleping 2, punkt 2.3.). I E igakuine sissetulek on 940 eurot kuus. Muu vara I E puudub (Lisa 6 – pankrotihalduri aruanne ettekanne). Hageja leiab, et on täidetud kõik PankrS §-de 109 lg- st 1, § 111 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 tulenevad eeldused kinkelepingu 1 kehtetuks tunnistamiseks. Pankrotiseaduse § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Pankrotiseaduse § 111 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti: ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Pankrotiseaduse § 111 lg 2 sätestab, et kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Lähtudes PankrS § 109 lg-st 1, § 111 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2, peavad lepingu kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel olema täidetud järgmised eeldused: lepinguga kahjustati võlausaldajate huve; lepingu näol on tegemist kinkelepinguga või poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on lepingul kas või osaliselt kinke iseloom; leping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist; lepingu teine pool (kostja) ei tõenda, et kinkelepinguga ei kahjustatud võlgniku võlausaldajate huve. Võlgnikule nimetati ajutine haldur Harju Maakohtu 22.06.2017 määrusega tsiviilasjas 2-17-9036 (Lisa 1). Võlgnik sõlmis K E kinnistu kinkelepingu 16.11.2016 (lisa 4). Seega on tuvastamist leidnud, et täidetud on PankrS § 111 lg 1 p 1 esimene eeldus – tehing tehti vähem kui aasta aja jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Kinkelepingute (kinkeleping 1 ja kinkeleping 2) pooled hindasid kinnistu väärtuseks tehingu tegemise hetkel 30 000 eurot (Lisa 4, p 2.3.1.; Lisa 6, p 7.2.). Registriosa nr xxxxxxx kohaselt on kinnistu maatulundusmaa. Maa-ameti tehingute statistika kohaselt on Rapla valla orienteeruvalt kahe viimase aasta jooksul tehtud
maatulundusmaade tehingute hind kokku 881 175 eurot. Kogu maatulundusmaade pindala, millega on tehinguid tehtud, on 1 381 201 m2. Seega on ühe ruutmeetri hind Rapla valla maatulundusmaadel 1 381 201/881 175=1,57 eurot. Kinnistu pindala on 1,07 ha ehk 10 700 m2. Kohus nõustub hageja järeldusega, et kinnistu väärtus on u 16 799 eurot. Kinkeleping on olemuselt tehing, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale. Riigikohus on rõhutanud lahendis 3-2-1-145-16 p-s 13.1, et kinkelepingu üheks põhitunnuseks on tahe teist lepingupoolt tasuta rikastada. Pankrotihalduri ettekandega leidis tuvastamist, et kinnistu moodustas pankrotivõlgniku ainsa vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid täita ja pankrotimenetluse kulusid katta. Vaatamata sellele kinkis I E kinnistu K E. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-30-17 defineerinud võlausaldajate huvide kahjustamist seoses täitemenetluse seadustiku analoogse regulatsiooniga, nii et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huvisid juhul, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks s.t on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Otsuse asjaolude kohaselt oli võlgnik võõrandanud kinnisvara kui oma ainsa väärtusliku vara, saamata sellist vastusooritust, millele võlausaldaja oleks saanud sissenõuet pöörata. Antud tsiviilasjas I E kinkis kinnistu vastusooritust saamata K E. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et antud juhul on tegemist võlausaldajate huvide kahjustamisega, kuna I E puudub muu vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ainus võimalik nõuete rahuldamise allikas on I E sissetuleku osa, millele saab TMS § 132 alusel sissenõuet pöörata. Pankrotihalduri ettekande (Lisa 6 – pankrotihalduri ettekanne) kohaselt on I Ekohustusi võlausaldajate ees 17 148,56 euro väärtuses. Seega ei ole I E sissetulek piisav vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlausaldajate huvides on kinnistu väärtuse hüvitamine KE poolt. Selle võimatuse korral kinnistu müümine ning sellest saadud tulu jagamine. Antud juhul ei ole seda võimalik teha tänu I E poolt sõlmitud kinkelepingule. Kohus leiab, et seega on tuvastamist leidnud, et kinkelepinguga 1 kahjustati võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 2 kohaselt eeldatakse võlausaldajate huvide kahjustamist, kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Tagasivõidetav tehing tehti vähem kui kaheksa kuud enne ajutise halduri nimetamist, mistõttu vastavalt seadusele eeldatakse võlausaldajate huvide kahjustamist. Samuti eeldatakse PankrS § 110 lg 3 alusel võlgniku lähikondlase puhul tema teadmist sellest, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. K E on I E ema ehk lähikondlane PankrS § 117 lg 1 p 3 mõttes. Seega tuleb eeldada K E teadmist võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et täidetud on kõik PankrS §-de 109 lg-st 1, § 111 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 tulenevad eeldused kinkelepingu 1 kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palub tunnistada kehtetuks K E ning I E vaheline tehing (lisa 5), millega K E kinkis I E (E) Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx. PankrS § 116 lg 2 punkti 2 alusel võib tagasivõitmise nõude võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu esitada, kui eriõigusjärglane omandas saadu tasuta. Käesolevas asjas on K E eriõigusjärglaseks I E. I E omandas kinnistu K E tasuta kinkelepingu alusel. Samuti on täidetud PankrS § 116 lg 2 p 1 eeldus – eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud. PankrS § 116 lg 3 alusel eeldatakse võlgniku
lähikondlase puhul tema teadmist tehingu tagasivõidetavuse aluseks olevatest asjaoludest. I E on I E õde ehk lähikondlane PankrS § 117 lg 1 p 4 mõttes. Seega tuleb tema teadmist tagasivõidetavuse aluseks olevatest asjaoludest eeldada. Eeltoodu alusel kohus leiab, et I E on õigus esitada PankrS § 116 lg 2 p 1 ja 2 alusel tagasivõitmise nõue I E vastu, kes on kohustatud PankrS § 119 lg 1 alusel kinnistu koos viljade ja muu kasuga tagastama. Seetõttu on põhjendatud hageja nõue kohustada I E andma K E üle Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu, selle omand, oluliste osade ning päraldiste valdus ning kinnistult saadud viljad ja muu kasu ning asendada nõusolek kohtulahendiga. Samuti on põhjendatud hageja nõue kohustada K E andma I E üle Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu, selle omand, oluliste osade ning päraldiste valdus ning kinnistult saadud viljad ja muu kasu ning asendada nõusolek kohtulahendiga. Kinnistusraamatusse kande tegemisega taastatakse kinkelepingute 1 ja 2 tegemisele eelnenud olukord ehk kantakse kinnisasja omanikuna sisse pankrotivõlgnik. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega kohustuvad kostjad andma kinnisasja omandi üleminekuks järgnevad tahteavaldused: Kostja 2 on kohustatud andma nõusoleku Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx II jakku omanikukande parandamiseks selliselt, et I E kohta tehtud kanne kustutatakse ning kinnistu omanikuna kantakse kinnistusraamatusse K E; Kostja 1 on kohustatud andma nõusoleku Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx II jakku omanikukande parandamiseks selliselt, et K E kohta tehtud kanne kustutatakse ning kinnistu omanikuna kantakse kinnistusraamatusse I E. Kostjate tahteavaldused asendatakse jõustunud kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 alusel. Kostjad leiavad, et xxxxxxxxx 16.11.2016 kinkeleping on õiglane jätta jõusse, kuna 16.11.2016 toimus sisuliselt kostja I ja I E (kostja I poeg) vahel kinnistu omandi üle andmine selle tegelikule omanikule. Kinnistul paikneva elamu omanik oli algselt E H kes sisuliselt müüs selle kostjale I. Kuna kostja I elas toona oma abikaasast lahus ja nende ühine kooselu oli katkenud, abielu oli kohtus lahutatud, kuid perekonnaseisuosakonnas vormistamata, siis sõlmiti elamu omandamiseks, selle ühisvara hulka sattumise vältimise tekkimiseks võinud segaduste ennetamiseks vormistati 1992 kinkeleping kostja I poja I E nimele, kes tehingu tegemise ajal oli alaealine. Tegelikult oleks soetatav elamu pidanudki saama kostja I lahusvaraks, sest raha selle soetamiseks pärines tema isalt päranduseks saadud maja müügist. Kostja I tasus E H kinnistu eest ostuhinna ning oli asunud xxxxxxxxx kinnistul asuvat elamut kokkuleppel müüjaga kasutama ja valdama juba 1983. aastal ja teeb seda katkematult senini. Seoses reformidega ja maa erastamisega tekkis kinnistu, mida kostja I on katkematult kasutanud ja vallanud ning tegutsenud sellel kui omanik, kandnud
kulutused ja tasunud kõik maksud. I E ei ole kinnistu vastu huvi tundud ega kunagi käitunud omanikuna, ei ole teinud aastakümnete jooksul ühtegi rahalist ega füüsilist panust kinnistule, ega tasunud ühtegi maksu. Seetõttu leiab kostja I, et tema ja I E vahel sõlmitud kinkelepinguga ei ole väljendatud tahet teda, kui kingisaajat tasuta rikastada või tahet kahjustada võlausaldajate huve, rääkimata kingisaaja poolt vastusoorituse tegemise vajadusest. Kinkelepingu kehtetuks tunnistamine oleks kostja I suhtes ebaõiglane ja ülekohtune ning emotsionaalselt laastav. Kostja I ei oma I E ühist majapidamist ega elukohta. Tema töökohast on kostja I teadlik, elukohast aga mitte. Seetõttu ei saa ka eeldada, et kostja I peaks teadma tema võlgadest, mis viisid ta pankrotini ja seda, et kostja I võis teadlikult kahjustada võlausaldajate huve. Vajadusel võib kostja I esitada väljavõtted tehtud maksetest perioodi ulatuses, mida võimaldab pankade arhiiv. Ka 03.01.2017 sõlmitud xxxxxxxxx kinnistu kinkeleping tuleb jätta jõusse. Kostja II (kostja I tütar) on kogu teadliku elu elanud teadmisega, et kinnistu on kostja I (kostja II ema) poolt ostetud ja tema oma. Kostja I on järjepidevalt korraldanud kinnistu valdamist ja kasutamist, otsustanud kõigi tegevuste üle kinnistul, kandnud kõik kulutused ja tasunud kõik maksud. I E ei ole kunagi käitunud kinnistu omanikuna, ei ole sellesse kordagi materiaalselt ega füüsiliselt panustanud ning pole tundnud selle vastu mingit huvi. Kostja II ei olnud kinkelepingut sõlmides teadlik oma venna, I E võlgadest, sest suhtlevad harva ning nende vahel ei toimu usalduslikke vestlusi. Kostja II on veendunud, et temale poleks keegi julgenud venna võlgadest rääkida. Seetõttu ei ole õige eeldada, et kostja II oli oma venna elukäigu ja tema toimingutega kursis. Neil ei ole ühist elukohta, kostja II elab juba alates 2010. a septembrist Tallinnas ja ei ole teadlik oma venna praegusest elukohast. Kostja II pidas kinnistu kinkimist kostja I poolt loomulikuks ega näinud selles midagi seadusevastast ega kellegi huvide vastast toimetamist. Kostja I põhjendas kinnistu kinkimist oma vanusega ja sellega, et on teinud oma muu vara kohta korraldused (testamendi) kostja II kasuks juba 2007. aastal. Kostja I on alati soovinud, et ka xxxxxxxxx kinnistu kuuluks kostjale II. Kuigi xxxxxxxxx kinnistu rahaline väärtus ei ole kõrge, on kostja II jaoks suur selle emotsionaalne väärtus. Ta on veetnud seal kogu oma lapsepõlve ja noorusea ning praegu teeb sama juba ka tema laps, keda on olnud võimalik kasvatada maal, looduse keskel. Hageja vaidleb kostjate vastusele vastu kogu ulatuses, kostjate väited on väga üldsõnalised, tõendamata ning asjassepuutumatud. Kostjad ei ole esitanud ühtki õiguslikku käsitlust või faktilist asjaolu, millest tulenevalt saaks kohus jätta hagi rahuldamata. Hagi tuleb rahuldada. Kohus nõustub hageja seisukohtadega, et: 1.Kinnistu väidetav valdus ei ole alus hagi rahuldamata jätmiseks. Kostjate vastuses on kostjad väitnud, et kinnistu on olnud kostja 1 valduses alates 1983. aastast ning mil moel on muutunud kinnistu omandisuhted. Kostjate toodud väited ei oma tähtsust.
selgitanud: „Ei varasema PankrS § 44 ega kehtiva PankrS § 111 kehtesta kinkelepingu tagasivõitmise eelduseks seda, et võlgnik kahjustas kinkega teadlikult võlausaldajate huve ja et kingisaaja oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik“.
raskustes isik (võlgnik) kingib 68-aastasele emale (kel niigi oli kostjate vastuse järgi võimalus kinnistut kasutada) kinnistu. See viitab pigem võlgniku poolt likviidse vara usaldusväärsete isikute nimele n-ö kõrvale kantimisele. Kostjad väitsid, et 1992.a sõlmiti elamu omandamiseks kinkeleping pankrotivõlgniku nimele. Maksekorraldustest, millega on tasutud kindlustusmakseid AS-i IF Eesti Kindlustusele, ei nähtu, milline seos on neil xxxxxxxxx kinnistuga. Seega ei loe kohus nimetatud maksekorraldusi usaldusväärseteks tõenditeks. Maksekorraldusest nr 426 04.09.2003, millega on tasutud maamaks Maksuametile, et nähtu, milline seos nimetatud maksekorraldusel on xxxxxxxxx kinnistuga. Seega ei loe kohus nimetatud maksekorraldust usaldusväärseks tõendiks. Maksekorraldustest nr 241 28.06.2002, nr 1 31.08.2004, nr 16578 12.10.2004, nr 17356 05.10.2007, nr 17373 31.10.2007, nr 17412 21.12.2007, nr 17424 07.01.2008, nr 17504 07.04.2008, nr 17831 04.04.2009, nr 17925 03.07.2009, nr 18289 03.05.2010, nr 18738 31.03.2011, nr 19956 07.03.2014 nähtub, et kostja 1 on tasunud pankrotivõlgniku eest maamaksu. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja 1 on tasunud pankrotivõlgniku eest maamaksu, ei oma tähtsust. Selline võis olla ema ja poja kokkulepe, mis aga ei oma mingit tähtsust elamu kinke osas, kuna ei tee olematuks kinkelepingut. Maksekorraldustest nr 16559 27.08.2004, nr 16673 31.03.2005, nr 16687 29.04.2005, nr 16737 13.07.2005, nr 16741 29.07.2005, nr 16866 15.12.2005, nr 17025 10.07.2006, nr 17291 09.07.2007, nr 17410 21.12.2007, nr 17574 07.07.2008, nr 17757 02.01.2009, nr 17929 07.07.2009, nr 18169 07.01.2010, nr 18379 07.07.2010 nähtub, et kostja 1 on tasunud xxxxxxxxx maaüksuse erastamise kulud ja järelmaksu. Maksekorraldustest nr 18632 10.01.2011, nr 18918 07.07.2011, nr 1 10.08.2011, nr 6 10.01.2012, nr 7 10.02.2012, nr 8 10.03.2012, nr 9 10.04.2012, nr 10 10.05.2012, nr 11 10.06.2012, nr 12 10.07.2012, nr 13 10.08.2012, nr 14 10.09.2012, nr 15 10.10.2012 – nr 25 10.08.2013, nr 1 10.09.2013 – nr 16 10.12.2014 nähtub, et kostja 1 on tasunud Rahandusministeeriumile hüpoteegimakse. Maksekorraldustest nr 43 09.10.2000, nr 47 31.10.2000, nr 54 28.11.2000 nähtub, et kostja 1 on tasunud maamõõtjale tasu maamõõtmise eest. Asjaolud, et kostja 1 on tasunud xxxxxxxxx maaüksuse erastamise kulud, järelmaksu, maamõõtmistasusid, on tasunud ja jätkuvalt tasub maksegraafiku alusel hüpoteegimakse, ei oma tähtsust. Kostjad on kinnitanud kohtule oma kirjalikus vastuses, et 1992.a kingiti pankrotivõlgnikule elamu. Seega ei olegi põhjendatud eeldada, et pankrotivõlgnik tasub talle kingitud elamuga seoses maa erastamise kulusid, järelmaksu, hüpoteegimakse ja maamõõtmistasusid. See on osa kingist pojale. Samas joonistub kostja 1 kirjalikest väidetest ja sooritatud kinketehingutest välja kostja 1 käitumine: kui olukord on kujunenud probleemseks, siis on kingitud kinnistu vastavalt vajadusele kas pojale või tütrele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või-kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta võrdsetes osades kostjate kanda.
Kostjate menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista lepingulise esinduse kulud summas 857,98 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 5,30 t ulatuses, tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostjad ei ole hageja menetluskulude peale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on väga põhjalikud, sisukad, asjatundlikud. Tsiviilasi on keskmise keerukusega. Seega jääb võrdselt kostjate kanda hageja lepingulise esinduse kulud summas 857,98 eurot. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistatud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Pärnu Maakohtu 22.11.2017 määrusega vabastati hageja hagi esitamisel riigilõivu 700 euro ja hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 50 euro maksmisest. Käesoleva kohtuotsusega rahuldatakse hageja hagi 100%. Seega kuulub kostjatelt väljamõistmisele võrdsetes osades riigilõivud 700 eurot ja 50 eurot riigituludesse.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.