Võlaõigus

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse 1/4

2-25-4425 lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu tekitatud võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi 01.04.2025 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja 20 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid kätte 02.04.2025 isiklikult, KÄPO-vahendusel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja sai hagimaterjalid kätte 02.04.2025 isiklikult, KÄPO-vahendusel. Vastuse esitamise tähtajaks oli 22.04.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1 kohaselt ning 2/4

2-25-4425 kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Esitatud hagiavalduse kohaselt, Bondora AS ja S S on sõlminud 10.02.2020 tarbijakrediidilepingu nr xxx; 22.05.2020 tarbijakrediidilepingu nr xxx; 23.07.2020 tarbijakrediidilepingu nr xxx; 24.09.2020 tarbijakrediidilepingu nr xxx; 13.05.2021 tarbijakrediidilepingu nr xxx; 17.12.2021 tarbijakrediidilepingu nr xxx. Vastavalt lepingute põhitingimuste p-le nr 1.12 olid laenusummad vastavalt 1) 2126 eurot, 2) 2132 eurot; 3) 3083 eurot; 4) 4572 eurot; 5) 531 eurot; 6) 318 eurot. Lisaks krediidilepingule sõlmisid pooled lisateenuse lepingu B Secure, mille kohaselt krediidisaajal on võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi e-keskkonna. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 10 eurot. Lisaks on pooled sõlminud lisateenuse lepingu B Secure+, millega kostja omandas mh õiguse pikendada maksegraafikut, peatada põhiosamaksed jne. Kostja kohustus vastava teenuse eest tasuma ühes kuus 9,99 eurot. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingutes määratud maksegraafikute alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu saatis hageja kostjale 22.04.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles selgitas, et annab võlgnikule viimase tähtaja (30 päeva) võlgnevuse likvideerimiseks ja täiendava tähtaja jooksul võla tasumata jätmisel on hagejal õigus lepingud erakorraliselt üles öelda ning seejärel muutub kogu nõue terves ulatuses sissenõutavaks. Võlausaldaja märkis, et küsimuste või läbirääkimise soovi korral on kostjal võimalik pöörduda hageja poole ([email protected] ). Paraku kostja võlgnevust ei täitnud, mistõttu oli hageja sunnitud lepingud 24.05.2022 erakorraliselt üles ütlema. Lepingute ülesütlemisel moodustas kostja kogusvõlgnevus hageja ees 12 722 eurot. Hoolimata eeltoodust, mille kohaselt on hageja selgelt põhistanud, et krediidilepingud on sõlmitud kehtivalt ja pooltevahelised kokkulepped mh lepingulise intressi osas on kehtivad, peab hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja lihtsus) mõistlikuks esitada hagejale nõue viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta väljastatud krediidilt intressi VÕS § 94 sätestatud määras ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Tegemist on seega minimaalse seadusjärgse nõudeulatusega, mida hageja saaks nõuda ka siis, kui kohus mingil põhjusel peaks järeldama, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtumenetluse raames nõuab hageja kostjalt lepingute täitmist seadusjärgses määras, st loeb kõik laenulepingute osamaksetena teostatud maksed tehtud põhikohustuste täiteks, intressi ei arvesta, ning alates lepingu ülesütlemisest arvestab hageja viivist seadusjärgses määras (põhinõuete jäägilt), et lihtsustada ja kiirendada kohtumenetlust (ja seeläbi vältida ülemääraste õigusabikulude tekkimist). Hageja palub mõista S S (S) Bondora AS kasuks välja põhivõlgnevuse 4348,11 eurot ning viivise hagiavalduse esitamiseni summas 1342,65 eurot, alates hagiavalduse esitamisest viivise VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 4348,11 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni; määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud terves ulatuses kostja kanda, mõista välja lisanduv viivs menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses jäävad menetluskulud kostja kanda. 3/4

2-25-4425 TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud, samuti viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hageja on märkinud menetluskuludena riigilõivu 630 eurot. Õigusabikulusid ja nende suurust ei ole hageja märkinud, seega eeldab kohus, et hagejal puuduvad hüvitamisele kuuluvad õigusabikulud. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud (riigilõiv) 630 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (630 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.