Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud 18.08.2017 esitas OÜ Herizon Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse PrügiAbi OÜ vastu 244,64 euro saamiseks. 28.08.2017 tegi Pärnu Maakohus võlgnikule PrügiAbi OÜ makseettepaneku 310,23 euro (põhinõue 244,64 eurot, riigilõiv avalduselt 45 eurot, menetluskulu 20 eurot ja viivis põhinõudelt alates 18.08.2017 kuni makseettepaneku tegemiseni) tasumiseks, mis saadeti 28.08.2017 võlgnikule aadressile XXX. Võlgnik esitas 29.08.2017 vastuväite makseettepanekule. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.09.2017 Pärnu Maakohtule esitatud hagiavalduses palus OÜ Herizon (hageja) PrügiAbi OÜ-lt (kostja) välja mõista riigilõivu hagiavalduselt 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu kompensatsiooni 20 eurot, põhinõudelt arvestatud viivise ajavahemiku 18.08.2017-29.08.2017 eest summas 0,64 eurot, ühe aasta eest arvestatud viivise summas 19,57 eurot ja viivise sissenõudmiskulud 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt tulenes hageja põhinõue summas 244,64 eurot trimmerduse ja võsalõikuse eest kostjale esitatud arvest nr 16, mille maksetähtaeg oli 23.07.2017. Kostjale makseettepaneku esitamise järgselt, s.o 29.08.2017 tasus kostja põhinõude summas 244,64 eurot (tl 24), jättes tasumata jooksva viivise, maksekäsu kiirmenetluse riigilõivu ja menetluskulud. 05.10.2017 vastuses hagile palus kostja jätta hagi läbi vaatamata või sisulisel läbivaatamisel rahuldamata. 20.10.2017 määrusega määras Pärnu Maakohus asjas kohtuistungi ajaks 15.11.2017 kell 14.00 Kuressaare kohtumajas. 14.11.2017 edastas kostja kohtule e-kirja, millest nähtuvalt sai kostja kohtuga läbirääkides aru, et 15.11.2017 ei ole tehniliselt võimalik Saaremaa kohtumajas videoistungit korraldada. Vastavalt kostja selgitatule nõustus kostja kohtualluvusega Saaremaal, mis ei ole kostja asukoht ega töökoht vaid seetõttu, et hageja taotles kirjalikku menetlust. Kostja avaldas, et kui asja lahendamiseks on mõistlik eelistungi ja istungi korraldamine, jääb kostja ootama kohtu poolt määratud uut aega videoistungi korraldamiseks. 15.11.2017 kell 14.00 toimus menetlusosaliste osavõtuta Pärnu Maakohtu istung, mille kohus määras, et juhul kui kompromissi kahe nädala jooksul ei saavutata, jätkab kohus kirjalikus menetluses ja määrab otsuse teatavaks tegemise aja. Pooltevahelised läbirääkimised kompromissi sõlmimiseks olid edutud. 06.12.2017 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 0,64 eurot, maksekäsu kiirmenetluses makstud riigilõivu summas 40 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivu summas 30 eurot, kokku 75,64 eurot. Kohus määras, et otsus on viivitamata täidetav. Otsuse põhjenduste kohaselt menetles kohus hagi TsMS § 405 järgi lihtsustatud korras. Kohus viitas otsuses TsMS § 405 lg 1 p-des 5, 6, 7, 9 ja 10 sätestatud üldistest menetlusreeglitest kõrvalekaldumise võimalustele sellise hagi menetlemisel, samuti tugines kohus sama paragrahvi lõigetele 2 ja 3. TsMS § 405 lg-s 2 sätestatule viidates märkis kohus, et pooled enda ärakuulamist ei soovinud. Kohus leidis, et kostja on arve nr 16 maksmisega olnud viivituses. Kostja on küll kinnitanud, et talle ei ole arvet esitatud, kuid pooltevahelisest kirjavahetusest selgub, et 17.07.2017 on kostja esindaja T.E küsinud töötundide arvestust ja on samal päeval selle ka saanud (tl 45). Kostja on maksmisega viivitanud, mistõttu viivise nõue VÕS § 113 lg 1 kohaselt on põhjendatud. Kohus leidis, et aasta eest viivise nõue on põhjendamata, kuna viivist ei saa välja mõista põhinõudelt 2(5)

pärast selle täitmist võlgniku poolt. Menetluskulu kompensatsiooni ja viivise sissenõudmise kulu nõuded jättis kohus rahuldamata, leides, et hageja ei ole nende kohta esitanud tõendeid. 15.01.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Pärnu Maakohtu 06.12.2017 otsuse osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Samuti palub kostja peatada otsuse viivitamata täitmine. Kaebuse kohaselt tuli asja menetlemine lihtsustatud korras kostjale üllatusena, sest kohus oli eelnevalt kohtuistungi protokollis märkinud, et lahendab asja kirjalikus menetluses ja teatab otsuse tegemise aja, mida kohus aga ei teinud. Kostja oleks soovinud esitada oma seisukoha hageja 27.11.2017 menetlusdokumendile ja olla ära kuulatud. Kohus ei teatanud kostjale, et tal on õigus olla ära kuulatud. Kaebuses tugineb kostja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-20-10 p-s 11 märgitule, mille kohaselt peab kohus juhtima poolte tähelepanu lihtmenetluse erisustele, kui ta kavatseb üldistest menetlusreeglitest erisusi teha, st pooled peavad aru saama, mis osas kohus lihtmenetluse tõttu üldistest menetlusreeglitest kõrvale kaldub. Kohus peab tagama poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja nende ärakuulamise (TsMS § 405 lg-d 2 ja 3). Praegusel juhul ei ole kohus teatanud pooltele õigusest olla ära kuulatud ning otsus on viivitamata täitmiseks ilma tagatist määramata, mis on ilmselge erisus, millest oleks pidanud menetlusosalisi teavitama. Samuti märgib kostja, et otsusest ei selgu, kuidas on kohus jõudnud järelduseni, et pooltevahelisest kirjavahetusest selgub, et 17.07.2017 on kostja esindaja T.E küsinud töötundide arvestust ja samal päeval selle ka saanud. Kostja rõhutab, et e-kirja saatmist ei tõenda ka hageja e-kirja väljavõte, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Arve nr 16 on võltsitud, sest sellel on arvestatud hageja nelja töötaja töötundide arvestus. Võltsitud arve järgi saadu kuulub tagastamisele ja seega ei kuulu hagi rahuldamisele. Lisaks leiab kostja, et viivitamata täidetavat otsust ei saa käsitleda kätte antuks TsMS § 314 1 järgi, kuna kostja oli teavitanud, et kostjat esindavad ühiselt kaks juhatuse liiget, kellel on erinevad e-posti aadressid, ühiselt, kuid kohtu 12.12.2017 e-kirja teise juhatuse liikme e-posti aadressile ei saadetud ja seega tuleb otsuse viivitamata täitmine peatada. Määruse põhjendused Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Apellatsioonkaebuses oli kostjal võimalik tuua kohtu ette kõik asjaolud, mille alusel saaks ringkonnakohus leida, et maakohus on hagi ebaõigesti osaliselt rahuldanud ja tunnistanud otsuse viivitamata täidetavaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul selliseid asjaolusid kohtu ette toonud. Iseenesest asjakohane on apellatsioonkaebuse viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-20-10, mille p-s 11 selgitatu kohaselt peab kohus juhtima poolte tähelepanu lihtmenetluse erisustele, kui ta kavatseb üldistest menetlusreeglitest kõrvale kalduda, ent ringkonnakohtu hinnangul ei anna nimetatu antud juhul alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras TsMS § 405 järgi taganud menetlusosaliste oluliste menetlusõiguste järgimise. Alusetu on apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus ei ole kostjale teatanud tema õigusest olla ära kuulatud. Maakohus on hagi menetlusse võtmisel palunud kostjal vastuses hagile mh selgitada, kas kostja on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja ei ole vastuses hagile avaldanud soovi enda ärakuulamiseks. Ka ei saa kostja 14.11.2017 e-kirjas (tl 58) kohtule märgitut käsitada kostja taotlusena olla ära kuulatud, kuivõrd sellest nähtuvalt on kostja asjas videoistungi aja määramise seadnud sõltuvusse kohtu

3(5)

otsustusest istungi korraldamise mõistlikkuse üle. Seega on maakohus ringkonnakohtu arvates asja menetlemisel lihtsustatud korras taganud kostjale õiguse olla ära kuulatud. Erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust ei saa maakohtu otsuse tühistamist tingida ka asjaolu, et maakohus on asja menetlemisel lihtmenetluse korras jätnud menetlusosalisi teavitamata kavatsusest tunnistada otsus viivitamata tagatiseta täidetavaks. Kostja ei ole kaebuses esile toonud, millisel viisil nimetatu rikub kostja õigusi ning millisel viisil võimaldab see väärata maakohtu seisukohti hagi osalisest rahuldamisest. Lisaks leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsustus tunnistada käesolevas asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks on asjaolusid arvestades ka põhjendatud. TsMS § 405 lg 1 teise lause p 10 annab kohtule laialdase kaalutlusõiguse tunnistada lihtmenetluse asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või seaduses ettenähtud tagatiseta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita vastava kaalutlusõiguse kasutamist käesolevas asjas otsuse tagatiseta täidetavaks tunnistamisel. Tulenevalt TsMS § 637 lg-st 2 1 saab lihtmenetluse asjades eelduslikult lähtuda sellest, et kaebust ei menetleta ja otsuse täitmisega viivitamiseks alust ei ole. Lisaks ei põhjustaks käesolevas lihtmenetluse asjas tehtud otsuse viivitamata täitmine asja väikest väärtust arvestades kostjale ka suuri varalisi riske, mis õigustab tagatise küsimata jätmist. Nõustuda ei saa ka apellatsioonkaebuses osundatuga, justkui ei saaks käesolevas asjas tehtud viivitamata täidetavaks tunnistatud otsust lugeda TsMS § 314 1 alusel kostjale nõuetekohaselt kättetoimetatuks selle saatmisega e-posti aadressile XXX. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 3141, mis näeb ette menetlusdokumentide lihtsustatud korras saatmise võimaluse, kui menetlusosalisele on juba varasemalt mõni dokument kätte toimetatud, annab kohtule võimaluse nimetatud lihtsustuse kasutamiseks ka viivitamata täidetavaks tunnistatud otsuse kättetoimetamisel. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et kohus pidanuks otsuse saatma kostja mõlema juhatuse liikme e-posti aadressile. Toimiku materjalidest nähtuvalt edastas maakohus vaidlustatud otsuse 09.01.2018 kostja ametlikul, s.o äriregistri teabesüsteemist nähtuval eposti aadressil XXX (tl 73). Samal e-posti aadressil oli kohus kostjale varasemalt kätte toimetanud hagiavalduse koos hagi menetlusse võtmise määrusega. Seega on maakohus vaidlustatud otsuse toimetanud kostjale kätte seaduses sätestatud nõudeid järgides. Alust maakohtu järelduste muutmiseks hagi osalise rahuldamise osas ei anna ka kostja väited hageja arve nr 16 võltsituse ja töötundide arvestust puudutava kirjavahetuse saamise kohta. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja tasus 29.08.2017 hagejale arvest nr 16 tuleneva põhivõlgnevuse summas 244,64 eurot (tl 24). Kuivõrd kostja on eelnimetatud arve tasumisega tunnistanud põhivõlgnevust hageja ees ning samuti puudub käesolevas menetluses pooltel vaidlus selles, et arve jäeti selles nimetatud tähtajaks (23.07.2017) tasumata, on maakohus õigesti leidnud, et hageja viivisenõue põhinõude tasumisega viivitamise eest perioodi 18.08.2017-29.08.2017 osas on põhjendatud. Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel PrügiAbi OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud apellandi väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks 4(5)

teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust hagejale vastamiseks ning hagejal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.