Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
06. detsember 2017
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-17-117622
Hagi ese
OÜ Y hagi X OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Hageja: OÜ Y ( ) seaduslik esindaja HK Kostja: X OÜ ( ) Esindaja XX e-postXXX
Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon Rahuldada hagi osaliselt. Mõista X OÜ-lt OÜ Y kasuks välja viivis summas 0,64 € ja maksekäsu kiirmenetluses makstud riigilõiv summas 40.- € ja hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv summas 30 eurot, kokku 75,64 €. Otsus on viivitamatult täidetav. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
Kostja oma vastuses hagile /t.l. 38/ hagi õigeks ei võta, palub jätta selle läbi vaatamata, sisulisel läbivaatamisel rahuldamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 363 lg 1 p 1, p 2 ja p 3 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Oma hagiavalduses põhjendab hageja nõuet alljärgnevalt: “Hageja esindaja hinnangul tuleneb maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude ja jooksva viivise tasumise kohustus kostjale seadusest.” Hageja ei viita millisest seadusest nimetatud kohustus tuleb. Hageja põhjendab muuhulgas kostja kohustust maksta viivist ja menetluskulusid telefonikõnedega, mis on tehtud X OÜ juhatuse liikme XXga. Samas häälkõnede salvestusi hageja esitanud ei ole. Kostja juhib tähelepanu, et vestluse salvestamine ja salvestamise esitamine tõendina kohtule eeldab, et hageja tõendab vestluse teise poole nõusolekut salvestise tegemiseks ning kasutamiseks. Hageja ei ole esitanud kohtule kostja nõusolekut salvestise tegemiseks ja kasutamiseks. Nimetatud põhjustel palub kostja jätta hagi läbi vaatamata. Kui kohus ei jäta hagiavaldust läbi vaatamata, siis tuleb anda hagejale tähtaeg hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Käibemaksuseadus (edaspidi KMS) § 37 lg 7 p 6 ja p 7 sätestab, arvele tuleb märkida kauba või teenuse maht ja kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev. Hageja 16.07.2017 arve ei sisaldanud teenuse mahtu ega teenuse osutamise kuupäeva, mistõttu kostja esindaja palus oma 17.07.2017 e-kirjaga täpsustada töötundide arvestust. Töötundide arvestust ega uut parandatud arvet aga kostja kätte ei ole saanud enne maksekäsu kiirmenetluse algatamist. KMS § 37 lg 6 sätestab, et arve võib väljastada paberil või kauba soetaja või teenuse saaja nõusolekul elektrooniliselt. Kostja juriidiline aadress on hagejale teada. Kostja juriidilisel aadressil asub kostja raamatupidamine. Hageja ei ole edastanud arveid ega töötundide arvestusi paberil kostjale ning hageja ei ole esitanud kohtule kostja nõusolekut, et arved võib väljastada elektrooniliselt. Hageja kohustus on tõendada, et kostja on saanud kätte küsitud töötundide arvestuse ja parandatud arve. Käesoleval juhul hageja seda teinud ei ole. Lisaks eeltoodule võib Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 181 lg 1 järgi osaühingut esindada kõikide tehingute tegemisel iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühisgut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud ärireistrisse. X OÜ-d esindavad juhatuse liikmed XX ja XX ühiselt ning ühine esindusõigus on kantud äriregistrisse, seega kehtib kostja ühine esindus tehingute tegemisel kolmandate isikute k.a hageja suhtes. Hageja oma hagiavalduses põhjendab oma õigust nõuda menetluskude, viivise ja riigilõivu hüvitamist põhjusel, et on helistanud kostja esindaja XXle. Kostja ühine esindus oleks eeldanud mõlema juhatuse liikme teavitamist või arvete jms edastamist paberil kostja juriidilisele aadressile. Kostja teise juhatuse liikme XX telefoninumber on kättesaadav veebilehelt www.inforegister.ee . Veelgi enam, hagejale on teada isegi juhatuse liikmete kodune aadress!! (vastavalt hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldusele). Eeltoodut arvestades ei olnud hagejal mingit takistust edastada info tehtud tööde, arvete jms kohta ühist esindust omavatele juhatuse liikmetele, seega ei oleks maksekäsu kiirmenetlus olnud üldse vajalik. Kostja kinnitab, et on esitanud hagejale kompromissettepaneku, hageja on sellest keeldunud ja jätkab kostja juhatuse liikme laimamist avalikus meediaruumis.
Vastuses hagile on kostja väitnud, et hagiavalduses hageja hinnang ei viita millisest seadusest maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude ja jooksva viivise tasumise kohustus kostjale tuleneb. Hagiavalduses esitatud hageja hinnang põhineb tsiviilkohtumenetluse seadustikul (edaspidi: TsMS) ja
võlaõigusseadusel (edasipidi: VÕS). Täpsemalt TsMS § 484 , mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Lisaks VÕS § 110 lg 5: kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Jooksva viivise tasumise kohustus kostjale tuleneb VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates VÕS § 821 lg 1 p 1 sätestatud ajast, s.o 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmine on tõendatud (tõend 1).
lk 5
lg
kohaselt on maksukohustuslane käibemaksukohustuslane. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane (tõend 6), seega KMS § 37 hagejale ei kohaldu ja kostja seesugused nõuded on õigustühised. Lisaks on vastuses hagile kostja väitnud, et kostja ei ole saanud töötundide arvestust enne maksekäsu kiirmenetluse algatamist. See väide on ebausutav, sest töötundide arvestus saadeti kostja e-posti aadressile samal päeval s.o 17. juuli 2017, millal kostja esindaja, XX, vastavasisulise nõude esitas (Tõend 1). Kui töötundide arvestuse e-post poleks kostja e-posti kirjakasti jõudnud, oleks hageja e-posti kirjakasti saabunud vastavasisuline veateade. Vastavasisulist veateadet hageja kirjakasti saabunud ei ole. Kostja esindaja, XX, soovis arve saatmist elektrooniliselt e-posti aadressile XXXXXXXXX. Vastasel juhul poleks hageja osanud arvet elektrooniliselt õigele e-postile saata. Hageja esindaja juhib kostja tähelepanu asjaolule, et valeandmete esitamine on karistusseadustiku (edasipidi: KarS) § 280 mõistes karistatav.
TsMS § 405 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
lk 6 Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Pooled enda ärakuulamist ei soovinud. Lõike 3 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on hagejalt teenuse tellinud ja on selle eest esitatud arve tasunud peale makseettepaneku saamist, 29. 08. 2017/t.l.24/. Arve nr. 16 /t.l. 26/ maksmise tähtaeg oli 23. 07. 2017. See tähendab, et kostja on maksmisega olnud viivituses. Kostja on küll kinnitanud, et talle ei ole arvet esitatud, kuid poolte vahelisest kirjavahetusest selgub, et 17. 07. 2017 on kostja esindaja XX küsinud töötundide arvestust ja on samal päeval selle ka saanud/t.l. 45/. Kostja on maksmisega viivitanud, mistõttu viivise nõue on VÕS § 113 lg. 1 kohaselt põhjendatud. Viivis ajavahemiku eest 18. 07. 2017 kuni 29. 08. 2017 , 43 päeva kokku 0,64 €. Viivist ei saa välja mõista põhinõudelt peale selle täitmist võlgniku poolt. Seega on aasta viivise nõue põhjendamata. Maksekäsu kiirmenetluses on hageja maksnud riigilõivu 45 eurot /t.l. 28/, hagi esitamisel tasus hageja 14. 09. 2017 täiendava riigilõivu 30 eurot /t.l. 30/. Kohtumenetluses kannab menetluskulud kohustatud pool ehk siis antud juhul kostja, kes põhjustas hageja kohtusse pöördumise, kuna ei maksnud ära riigilõivu ja viivist. See tähendab, et riigilõiv kokku summas 75 eurot tuleb välja mõista kostjalt. Menetluskulu kompensatsiooni ja viivise sissenõudmise kulu kohta ei ole hageja esitanud tõendeid, mistõttu jätab kohus need nõuded rahuldamata . Kohus peab vajalikuks selgitada, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromissi sõlmimisel tagastatakse hagejale pool tasutud riigilõivust.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.