Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt toimus XX.XX.XXXX. XXX juhtum, milles said kannatada TALLINNA LINNATRANSPORDI AS ́le kuuluv XXX reg nr XXX ja XXX . Kahju tekitati XXX kuuluva ja Tema poolt juhitud sõidukiga XXX reg nr XXX . Kahju põhjustaja oli joobes. (Väärteomenetluse lõpetamise määrus, Harju Maakohtu 11.07.2016 otsus kriminaalasjas nr XXX, bussijuhi seletus, fotod). 24.12.2015 on sõlmitud liikluskindlustuse kindlustuspoliis nr XXX kindlustusperioodiga 24.12.2015-31.12.2016. Perioodil 01.01.2016 kuni 04.02.2016 kaasa arvatud uut liikluskindlustuse poliisi sõidukile XXX reg nr XXX sõlmitud polnud. Sõidukile XXX reg nr XXX tekitatud kahju osas avas kindlustusselts kahjutoimiku XXX. Sõidukile XXX reg nr XXX teostas taastusremondi Scania Eesti AS summas 26028,68 eurot, mille tasus Tallinna Linnatranspordi AS. Hageja hüvitas Tallinna Transpordi AS ́le 22440,57 eurot (käibemakse võrra vähem). (fotod, arve nr XXX, maksekorraldus nr XXX, Kahju hüvitamise otsus XXX, maksekorraldus nr 1). XXX le tekitatud kahju osas avas kindlustusselts kahjutoimiku XXX. SA Tallinna Lastehaigla raviteenuste arve nr XXX kohaselt oli XXX ravikuludeks 100,59 eurot, mille hageja hüvitas SA ́le Tallinna Lastehaigla. Kokku on hageja hüvitanud 22 541,16 (22 440,57 + 100,59) eurot. Hageja palub nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Kostja ei nõustu esitatud kahju suurusega, kuna see on ebaproportsionaalselt suur arvestades liiklusjuhtumi tehiolusid. Kostja liikus kõige väiksema XXX kiirusega umbes 50 km tunnis. Kostja leiab, et sellise kokkupõrke tagajärjel ei saa tekitada suurele bussile hageja poolt märgitud ulatuses rahalist kahju. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seletuse, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses alljärgnevatel põhjendustel. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooltel puudub vaidlus selles, XXX ca kell X.XX toimus XXX liiklusavarii, milles said kannatada

TALLINNA

LINNATRANSPORDI

AS-le kuuluv sõiduk XXX registreerimisnumbriga XXX ja laps XXX . Kahju põhjustajaks oli joobeseisundis kostja temale kuuluva sõidukiga XXX registreerimisnumbriga XXX . Liiklusõnnetuse järgselt tuvastati kostjal alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,30 mg, mis on keskmine joove. Kostja sõiduk ei olnud kindlustatud. Sõidukile XXX reg nr XXX tekitatud kahju osas on hageja avanud kahjutoimiku XXX. Vigastatud sõidukile Scania Omnilink teostas taastusremondi Scania Eesti AS summas 26 028,68 eurot, mille tasus Tallinna Linnatranspordi AS. Hageja hüvitas Tallinna Transpordi AS-le 22 440,57 eurot (ilma käibemaksuta). XXX le tekitatud kahju summas 100,59 eurot on hageja hüvitanud SA-le Tallinna Lastehaigla. Pooled vaidlevad sõidukile Scania Omnilink tekitatud kahju suuruse üle. LKindlS § 3 lg 2 alusel ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 5 lg 1 kohaselt on kindlustusvõtja sõiduki omanik. LKindlS § 36 lg 2 kohaselt kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. 24.12.2015 kindlustuspoliisiga nr XXX on tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud liikluskindlustusleping perioodiks 24.12.2015-31.12.2016 sõidukile XXX registreerimisnumbriga XXX . Uut kindlustuslepingut sõlmitud ei olnud. Seega on hageja kostja kui kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja. Kuna liiklusavarii toimus XXX, siis on hageja kohustatud kahju hüvitama kahjustatud isikule. Kostja põhjustas liikluskahju, omamata õigust sõidukit juhtida, olles joobeseisundis. Hageja on kostja poolt tekitatud liikluskahju hüvitanud. LKindlS § 26 lg 2 alusel peab kindlustusandja hüvitama kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Samuti tulenevalt LKindlS § 53 lg 1 p on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Asja kahjustamise eest vastutav isik peab asja parandamise mõistlikud kulud ( VÕS § 132 lg 3) hüvitama viivituseta, et kannatanul ei tekiks täiendav kahju, näiteks VÕS § 132 lg 4 esimese lause alusel hüvitava kahjustatud asja

asendamise kulude näol. Asja kahjustamise korral on asja parandamise kuludes väljenduv kahju kui otsene varaline kahju arvestatav ja hüvitatav asja kahjustamise hetkest (VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3). VÕS § 1043 kohaselt peab kahju tekitaja kahju hüvitama, kui kahju on tekitatud õigusvastaselt ja süüliselt. VÕS § 1045 lg 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kahju on õigusvastane, kui see tekitati seadust rikkudes. Kohus on seisukohal, et kostja on õigusvastaselt ja süüliselt tekitanud kahju hageja nõutud ulatuses. Kohus leiab, et kostja vastuväited kahju suurusele on paljasõnalised, põhjendamata ja tõendamata. Sõidukit Scania Omnilink juhtinud bussijuhi XXX XXX seletusega on tõendatud, et kostja juhitud sõiduauto XXX sõitis ca 50 kilomeetrilise tunnikiirusega keelava tulega valgusfoori taga seisnud bussile tagant otsa ja paiskus ise risti sõidurajaga. Seega pidi olema raskusjõud, mis kokkupõrkel mõjus, väga suur. Hagiavaldusele ja hageja seisukohale lisatud fotodelt on näha nii kannatanu kui ka liiklusavarii põhjustanud kostja sõiduk. Kostja sõiduauto esiosa on täielikult deformeerunud. Hageja esitatud fotodega on tõendatud, et bussi mootor koos vajalike seadmetega, mis asub bussi tagumises osas, on saanud ulatuslikke kahjustusi. Samuti on tõendatud, et purunenud on käigukasti korpus ja käigukasti kandur, kahjustada on saanud radiaator, abirihmade rullid, pinguti, rihm, veepump, raami lõputala, põrkeraua tala jm. Scania AS arvetest nähtuvad kõik vigastatud sõidukile XXX reg nr XXX teostatud tööd summas 26 028,68 eurot. Kohus on seisukohal, et fotod kogumis Scania AS arvetega tõendavad haginõuet täies ulatuses. 20.05.2016 maksekorraldusega nr 1 on tõendatud, et hageja on Tallinna Transpordi AS-le kahju hüvitanud summas 22 440,57 eurot (käibemaksuta). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja oma vastuväiteid hagile tõendanud ei ole. Kostja on esitanud üksnes omapoolsed väited ja kahtlused, kuid tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja esitatud tõendid, kostja esitanud ei ole. Seega tuleb kostjalt sõidukile Scania Omnilink põhjustatud vigastustest tulenev kahju hageja kasuks välja mõista. Lisaks tuleb kostjal hüvitada hagejale kahju, mis on seotud XXX le tekitatud tervisrikkega. Antud kahju summas 100,59 eurot on hageja SA Tallinna Lastehaigla raviteenuste arve nr XXX alusel SA-le Tallinna Lastehaigla hüvitanud. Nimetatu on tõendatud nii 04.02.2016 raviteenusearvega nr XXX kui ka 16.06.2016 maksekorraldusega nr XXX . Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning kohus määrab 174 lg 1 ja lg 2 alusel kindlaks hageja menetluskulude suuruse. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud menetluskulusid kokku 922,90 euro ulatuses. Hageja on tasunud riigilõivu summas 900 eurot ja tasunud sõidukulud summas 22,90 eurot. Kostja pole kohtule esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirja osas. Kohus leiab, et hageja poolt asjas tehtud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. Hageja on palunud välja mõista ka viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus rahuldab vastava taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.