4.Mõista XX-lt YY kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1260 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase
2-16-4087 täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 14. märtsil 2016 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostja on kohustatud andma vajalikud tahteavaldused Tallinnas XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) 1⁄2 mõttelise osa (korteriomandi 1⁄2 mõtteline osa) omandiõiguse üleandmiseks kostjale ja kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks, ning asendada kostja tahteavaldused kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13. aprillil 2007. a kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale korteriomandi 1⁄2 mõttelist osa. Kinkelepingu p-s 2.4 leppisid pooled kokku, et korteriomandit koormavad hüpoteegid jäävad kehtima ka pärast kinkelepingu sõlmimist ja kingisaaja korteriomandi kaasomanikuna kinnistusraamatusse kandmist ning kinkija ei pea hüpoteeke kõrvaldama. Kinke esemeks oli seega hüpoteekidega koormatud korteriomandi mõtteline osa. Poolte kohtuvaidluse raames (tsiviilasi nr 2-12-4380) avaldas kostja esindaja, et kostja ei pea nimetatud kokkulepet endale siduvaks, ja märkis, et kaasomandi jagamisel tuleb hüpoteegid kustutada, s.t laen tuleb tagastada üksnes kinkija, s.o hageja osa arvel. Kostja esitas hageja vastu kaasomandi lõpetamise hagi (tsiviilasi nr 2-15-17559), milles hindas korteriomandi väärtuseks 139 900 eurot ja palus lõpetada kaasomandi selliselt, et korteriomand jääb hagejale ja hageja kohustub tasuma kostjale 69 950 eurot. Selline kostja seisukoht tähendab lepingu rikkumist, kuna kostja nõuab hagejalt kokkuleppest suurema väärtusega kinget. Eeltoodu tõttu esitas hageja kostjale 28. augustil 2015 kinkelepingust taganemise avalduse, millele kostja vastu vaidles. Kuna hageja on kinkelepingust olulise lepingurikkumise tõttu taganenud, peab kostja 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist kostjale tagastama. Lisaks on kostja kui kingisaaja näidanud hageja kui kinkija vastu üles jämedat tänamatust sellega, et soovis tasaarvestada hageja nõude hagejalt kinkena saadud korteriomandi osa eest
2-16-4087 saadava hüvitisega. Kuna hageja ostis korteriomandi ja tasub siiani selle ostmiseks võetud laenu tagasimakseid ja muid kulutusi, on kostja selline käitumine hageja hinnangul jäme tänamatus hageja vastu ning hagejal oli õigus ka seetõttu kinkelepingust taganeda ning korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa tagastamist nõuda. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue ei ole selge. Hageja ei ole tõendanud ega selgitanud, kuidas on kostja lepingut rikkunud. Hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt kostja omandas kinkena eseme, mille väärtusest tuli kinkelepingu sõlmimise ajal lasunud hüpoteegi summa maha arvata. Kostja ei ole nõudnud hüpoteekide kustutamist. Hageja väide on vastuolus tema enda esitatud tõenditega. Hageja on toonud esile, et esineb üksnes lepingu rikkumise oht. Arusaamatu on hageja väide selle kohta, et kompromissina kaasomandi osa pakkumine on käsitatav jämeda tänamatusena. Kostja on korduvalt, sh juba enne tsiviilasjas nr 2-12-4380 menetluse alustamist ja korduvalt selle menetluse jooksul teinud sellise kompromissi ettepaneku, mistõttu ei ole hageja esitanud hagi VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 7. juuni 2017. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2820 eurot koos seaduses sätestatud määras viivisega. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 13. aprillil 2007 lepingu, millega hageja kinkis kostjale korteriomandi 1⁄2 mõttelist osa. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja sai kinkelepingust kostja lepingurikkumise või jämeda tänamatuse tõttu taganeda. Kostja ei ole hageja väidetud asjaoludel kinkelepingut rikkunud. Hageja selgitas kohtuistungil, et hagi aluseks on asjaolu, et kostja esitas hageja vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks ning kuna kostja nõuab poole kaasomandi väärtuse tasumist, millelt ei ole hüpoteegi summat maha arvatud, tähendaks see seda, et kostja arvates ei lasu tema kaasomandi osal hüpoteeke. Vaatamata sellele, et kostja sooviks hüpoteegi kustutamist ja korteriomandi vabastamist koormatistest, kuigi pooled leppisid kokku, et hüpoteek lasub kogu korteriomandil, ei ole see käsitatav jämeda tänamatusena. Ainuüksi asjaolu, et kostja on kohtuvaidluses teinud hagejale ettepaneku kingitud eseme kohta, ei tähenda seda, et kostja oleks käitunud jämedalt tänamatult. Hageja on tagamiseavalduse esitanud VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Hageja väitel said jämeda tänamatuse aluseks olevad asjaolud talle teatavaks tsiviilasjas nr 2-12-4380 esitatud menetlusdokumendist ja 15. juunil 2015 toimunud kohtuistungil avaldatud seisukohast. Hageja esitas kostjale taganemisavalduse 28. augustil 2015. Arvestades lepingu sõlmimise aega (13. aprill 2007) ja juhindudes Riigikohtu praktikast on ilmselgelt möödunud VÕS § 270 lg-s 1 märgitud tähtaeg, et veenduda ja hinnata soovitud eesmärkide täitumist. Kohtumenetluse käigus kostja tehtud ettepanekud ei ole käsitatavad jämeda tänamatusena, sest pooled on kinkelepingu p-s 2.4 selgelt kokku leppinud, et hüpoteegid jäävad kehtima ka pärast kinkelepingu sõlmimist ja kostja korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse
2-16-4087 kandmist ning kinkija ei pea hüpoteeke kõrvaldama. Kuigi hageja avaldas kohtuistungil, et pooled vaidlevad kohtumenetluses ka teiste rahaliste kohustuste üle ja jäme tänamatus ei piirdu üksnes viidatud hüpoteegiga, ei ole need asjaolud seotud kinkelepinguga ja sellest taganemisega ega ole seetõttu hagi aluseks. Hageja ei ole tõendanud taganemisavalduse aluseks olevaid asjaolusid. Asjas ei ole tähtsust neil menetlusosaliste väidetel ja tõenditel, mida kohus otsuses ei käsitlenud. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kulunud kostja esindamiseks kokku 15 tundi ja 40 minutit hinnaga 150 eurot tund ehk kokku 2820 eurot (koos käibemaksuga), mis on kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu ning tuleb hagejalt kostja kasuks koos seadusjärgse viivisega välja mõista. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus ajanud segi ja liitnud üheks hageja taganemisavalduse alused, kuigi hageja tõi hagis selgelt esile, et taganes kinkelepingust lepingu p 2.4 rikkumise ja jämeda tänamatuse tõttu. Maakohus ei ole hageja taganemisavalduse aluseks olevatest asjaoludest aru saanud ning seetõttu ei ole maakohus välja selgitanud asja lahendamisel tähtsaid asjaolusid ja õiguslikke väiteid ning maakohtu otsus on põhjendamata. Hageja tugines taganemisavaldust tehes sellele, et kostja rikkus kinkelepingu p 2.4. Kostja peab lepingu p 2.4 täitma ja ei saa nõuda hüpoteekide kustutamist. Nõudmine, et hüpoteegid kustutatakse hageja osa arvel tähendab seda, et kostja saab rohkem vara, kui talle kingiti (koormamata kinnisasja). Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 267 ja VÕS § 268 lg-t 1 ja leidis seetõttu ekslikult, et kostja ei ole näidanud üles jämedat tänamatust. Kostja käitus jämedalt tänamatult, kui soovis tasaarvestada oma kaasomandi jagamisel saadavat nõuet hageja vastu hageja rahalise nõudega kostja vastu. Kostja sai korteriomandi 1⁄2 mõttelist osa tasuta hagejalt. Kostja soovib tasaarvestada hageja nõude hagejalt tasuta saadud varaga. Selliselt läheb kostja kui kingisaaja vastuollu kinkija soovitud eesmärkidega ning tema iseenesest õiguspärane käitumine on hageja kui kinkija seisukohalt mõistetav jämeda tänamatusena. Maakohtu otsus on taganemisavalduse tähtaegsust puudutavalt vastuoluline. Maakohus jättis vastamata poolte väidetele ja hindamata asjas esitatud tõendid, märkides paljasõnaliselt, et neil ei ole asjas tähtsust. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja jäi kõigi maakohtus esitatud vastuväidete juurde.
2-16-4087
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
7.Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja peab hageja kinkelepingust taganemise tõttu tagastama hagejale korteriomandi 1⁄2 mõttelist osa ja tegema selleks vajalikud tahteavaldused. Hageja on nii 28. augusti 2015. a taganemisavalduses (I kd, tl 20–22) kui ka hagiavalduses (I kd, tl 1–6) toonud esile, et taganemise aluseks on nii lepingu rikkumine kui ka kostja jämedalt tänamatu käitumine. Hageja peab lepingu p 2.4 rikkumiseks seda, et kostja soovib kaasomandi lõpetamisel korteriomandit koormava hüpoteegi kustutada selliselt, et kogu hüpoteegiga tagatud laen tuleb tagasi maksta hageja osa arvel, kuigi lepinguga kohustus kostja taluma hüpoteeki. Jämedaks tänamatuseks peab aga hageja seda, et kostja avaldas teise kaasomandi lõpetamise kohtuvaidluse raames soovi tasaarvestada hageja rahaline nõue kostja vastu kostja kaasomandi lõpetamisel saadava rahalise nõudega hageja vastu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendades jätnud kinkelepingust taganemise aluseks olevad asjaolud tuvastamata ega ole mõistnud, et hageja taganes kinklepingust kahel erineval alusel – kinkelepingu p 2.4 rikkumine ja jäme tänamatus kinkija vastu. Sellest tulenevalt on maakohus jätnud hageja väited kohaselt käsitlemata ning otsus on vastuoluline ja olulises osas põhjendamata TsMS § 436 lg 1 tähenduses. Kolleegium saab maakohtu minetused kõrvaldada. Kolleegium arutas pooltega kohtuistungil hagi aluseks olevaid asjaolusid ning muudab selle tulemusena kohtuotsuse põhjendusi alljärgnevalt.
8.Kolleegium selgitab, et hageja nõude rahuldamiseks peab hageja olema kehtivalt kinkelepingust taganenud, sh peavad olema lepingust taganemiseks täidetud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. VÕS § 188 lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi 28. augustil 2015 lepingust taganemise avalduse ja kostja on selle kätte saanud. Seega on taganemise formaalsed eeldused täidetud. Pooled vaidlevad aga asjas selle üle, kas tagamiseks oli alust, st kas taganemise materiaalsed eeldused on täidetud.
9.Üldjuhul võib lepingupool VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 1 järgi lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, sh on lepingupool lepingut VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi oluliselt rikkunud mh juhul, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab aga VÕS § 118 lg 1 järgi õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama või täitmiseks antud täiendav tähtaeg on möödunud. Kinkelepingust võib kinkija lisaks eeltoodule taganeda ka VÕS §-des 267 ja 268 sätestatud juhtudel, sh võib kinkija kinkelepingust pärast selle täitmist taganeda VÕS § 267 p 1 järgi koosmõjus VÕS § 268 lg-ga 1 juhul, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Sellisel juhul võib kinkija taganeda
2-16-4087 kinkelepingust VÕS § 270 lg 1 I lause järgi ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.
10.Praeguses asjas leiab hageja, et tal oli õigus kinkelepingust taganeda, kuna kostja rikkus lepingu p 2.4, st ei täitnud seda lepingutingimust. Kinkelepingu p-s 2.4 leppisid kinkija ja kingisaaja kokku, et lepingu p-s 1.2.3 nimetatud hüpoteegid jäävad korteriomandi suhtes kehtima ka pärast kinkelepingu sõlmimist ja kingisaaja (lepingus ekslikult ostja) korteriomandi kaasomanikuna kinnistusraamatusse kandmist ning kinkija ei pea hüpoteeke kõrvaldama (I kd, tl 10). Hageja peab kinkelepingu rikkumiseks seda, et kostja nõuab kaasomandi lõpetamisel korteriomandi hageja omandisse jätmist ja poole korteriomandi väärtuse hüvitamist arvestamata asjaolu, et korteriomandit koormavad hüpoteegid (ja hüpoteekidega tagatud laenud). Kostja ei ole neid asjaolusid eitanud. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja kinkelepingu p 2.4 rikkunud. Esmalt märgib kolleegium, et viidatud lepingupunktist tuleneb küll see, et poolte kokkuleppel jäid korteriomandit koormavad hüpoteegid ka pärast korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa kostjale kinkimist korteriomandit edasi koormama, kuid viidatud lepingupunktist ei saa järeldada, et hageja kinkis kostjale korteriomandi 1⁄2 mõttelist osa koos hüpoteekidega tagatud laenukohustustega. Asjaolu, et korteriomand jäi hüpoteekidega koormatuks ka pärast kinkelepingu sõlmimist, tähendab seda, et juhul, kui hageja jätab hüpoteegiga tagatud (laenulepingust) tulenevad nõuded täitmata, saab hüpoteegipidaja nõuda oma nõude rahuldamist kogu korteriomandi arvel. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et kostja kui hüpoteegiga koormatud korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa omanik vastutab ka suhetes hagejaga kui teise kaasomanikuga hüpoteegipidaja nõuete rahuldamise eest. Kolleegium selgitab, et AÕS § 325 lg 1 järgi võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel, sh ei eelda hüpoteek AÕS § 325 lg 1 järgi tagatava nõude olemasolu. Kui aga hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ise ei ole võlgnik, tasub võla, läheb AÕS § 349 lg 3 järgi nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Seega saab kinnisasja omanik, kes ei ole hüpoteegiga tagatud nõude võlgnik (nt laenulepingu pool), nõuda pärast hüpoteegipidaja nõude rahuldamist võlgnikult hüpoteegipidaja (laenuandja) nõude tasumist endale. Seda arvestades ei ole põhjendatud hageja käsitus selle kohta, et kostja kui korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa omanik peab kandma ka korteriomandit koormavate hüpoteekidega tagatud kohustusi kaasomandi lõpetamisel. Isegi kui see nii oleks, ei saaks seda kuidagi pidada kinkelepingu p 2.4 rikkumiseks. Hageja ei ole asjas esile toodud ega tõendatud, et kostja on korteriomandit koormavad hüpoteegid kustutada lasknud. Kostja on ka hageja väitel soovinud üksnes korteriomandi kaasomandi lõpetada nii, et kogu korteriomand jääb hagejale ja hageja kohustub hüvitama kostjale poole korteriomandi väärtusest, arvestamata asjaolu, et korteriomand on hüpoteekidega koormatud ja hüpoteegid tagavad hageja võetud kohustusi. Seega ei ole hageja toonud esile selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja on kinkelepingu p 2.4 rikkunud. Hageja väidetel võib olla tähtsust poolte kaasomandi lõpetamise kohtuvaidluses, kuid nende alusel ei saa järeldada, et kostja oleks rikkunud poolte kinkelepingut, mis võiks anda alust lepingus taganeda. Asjaolu, et kostja on esitanud hagi kaasomandi lõpetamiseks ja pakkunud välja jagamise viisi, mille kohaselt tuleb korteriomand jätta hageja ainuomandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja poole korteriomandi ulatuses hüvitis, ei anna alust
2-16-4087 järeldada, et kostja on rikkunud kinkelepingu p 2.4, mille kohaselt jäid hüpoteegid korteriomandile püsima.
11.Lisaks kinkelepingu rikkumisele leiab hageja, et tal oli õigus taganeda kinkelepingust ka seetõttu, et kostja käitus tema suhtes jämedalt tänamatult. Hageja on toonud esile, et kostja jämedalt tänamatuks käitumiseks oli see, et kostja pakkus tsiviilasjas nr 2-12-4380 hagejale korduvalt kompromissi, mille kohaselt tasaarvestaksid pooled oma vastastikused nõuded selliselt, et hageja nõue kostja vastu saaks täidetud kostjale kingitud korteriomandi osa arvel. Kostja on kompromissiettepaneku korduvat pakkumist kinnitanud. Hageja hinnangul käitub kostja jämedalt tänamatult, sest hageja tasub korteriomandi ostmiseks võetud laenu tagasimakseid üksi ning kostja kasutab hagejalt tasuta hea tahte märgina saadud omandit hageja nõuete tasaarvestamiseks, mis ei ole hagejale kui kinkijale subjektiivselt vastuvõetav. Riigikohus on selgitanud, et jäme tänamatus on hinnanguline kategooria ning see peab avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Kohtul tuleb käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, sh nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Riigikohus on senises praktikas leidnud, et nt kehavigastuse tekitamist või sellega ähvardamist võib pidada kinkelepingust taganemist õigustavaks asjaoluks, kui kingisaaja tegevus ei ole hinnatav hädakaitseks või hädaseisundis tehtud teoks (vt Riigikohtu 22. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-17, p 15). Kolleegium möönab, et hagejale võib tunduda, et kostja käitumine tema vastu on lugupidamatu, omakasupüüdlik ja taunitav, kuid kolleegiumi hinnangul ei saa kostjale etteheidetud käitumist pidada objektiivselt hukkamõistetavaks. Asjaolu, et kostja on teinud kohtumenetluses hagejale kompromissiettepaneku tasaarvestada poolte vastastikused nõuded, viitab sellele, et hageja on avaldanud soovi lõpetada poolte vaidlused kokkuleppel. Kostja kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, et soovib poolte kohtuvaidlused lõpetada. Sellist käitumist ei saa aga kuidagi pidada taunitavaks või vastuvõetamatuks. Ka kompromissiettepaneku sisu ei ole selline, mida mõistlik isik samadel asjaoludel saaks pidada sedavõrd hukkamõistetavaks, et see annaks alust kinkelepingust taganeda. Vastastikuste nõuete tasaarvestamine on VÕS § 197 lg 1 järgi võlasuhte poole õigus ning õiguste teostamist ei saa üldjuhul pidada hukkamõistetavaks, v.a juhul, kui õigusi teostatakse pahauskselt. Õiguste teostamisel tuleb TsÜS § 138 lg 1 järgi toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole TsÜS § 138 lg 2 järgi lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hageja on toonud esile, et kostja õiguste teostamine on käsitatav jämeda tänamatusena seetõttu, et kostja soovib tasaarvestada hageja nõude kostja vastu hagejalt tasuta saadud varaga. Seega on hageja hinnangul talumatu see, et ta ei saa kostja vastu oma nõuet maksma panna, kuna vastasel korral täidab kostja selle temalt tasuta saadud varaga. Kolleegiumi hinnangul ei saaks ka seda pidada objektiivselt hukkamõistetavaks. Kuna hageja kinkis korteriomandi 1⁄2 mõttelist osa kostjale, siis tulenevalt kinkelepingu iseloomust pidi hageja soovima kostjat tasuta rikastada. Seetõttu ei ole praeguses vaidluses tähtsust sellel, et hageja on korteriomandi ostmiseks võetud laenu tagasimakseid üksi tasunud. Hageja on väitnud, et kinkis korteriomandi 1⁄2 mõttelist osa kostjale heast tahtest ja soovist tagada kostjale (toonasele elukaaslasele) kindlustunnet. Seega pidi kostja arvestama ka sellega, et isiklike suhete lõppemise korral jääb kingitud korteriomandi mõtteline osa kostjale ning kostja ei pea tasuta saadut tagastama. Sellest tulenevalt ei saa aga olla kostjale etteheidetav ka see, et kostja käsitab korteriomandi
2-16-4087 1⁄2 mõttelist osa enda omandina ning soovib selle jagamisel tekkivat hüvitise nõuet hageja nõudega tasaarvestada. Kolleegium märgib, et juhul, kui hageja on teinud korteriomandile, sh kostjale kuuluvale mõttelisele osale kulutusi, võib tal olla kostja vastu kulutuste hüvitamise nõue, kuid see ei saa anda alust kinkelepingust jämeda tänamatuse tõttu taganeda.
12.Seega ei ole kostja rikkunud kinkelepingu p 2.4 ega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust. See tähendab omakorda seda, et kinklepingust taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud, mistõttu ei olnud hagejal alust kinkelepingust ei lepingu rikkumise ega jämeda tänamatuse tõttu taganeda. Kuna hageja ei ole kinkelepingust kehtivalt taganenud, ei saa hageja nõuda ka kingitud korteriomandi 1⁄2 mõttelist osa tagasi ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Arvestades seda, et kolleegium ei tuvastanud asjas olulist lepingu rikkumist ega jämedat tänamatust, ei käsitle kolleegium küsimust sellest, kas hageja esitas taganemisavalduse tähtaegselt või mitte. Selles osas tuleb maakohtu vastuolulised põhjendused kohtuotsusest välja jätta.
13.Eeltoodu kohaselt ei anna kostja apellatsioonkaebus alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid ülalmärgitu kohaselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Menetluskulud
14.Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
15.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
16.Kostja 12. jaanuaril 2018 esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1620 eurot (koos käibemaksuga). Nimekirjade kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 9 tundi. Kolleegiumi hinnangul ei ole kõik nimekirjas nimetatud toimingud olnud apellatsioonimenetluses kogu ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Arvestades asjaolu, et nii hageja apellatsioonkaebus kui ka kostja vastus sisaldasid valdavas osas juba maakohtule esitatud väiteid, samuti seda, et esitatud menetlusdokumendid ei olnud mahukad (kaebuse sisu 4 lk, vastuse sisu 1,5 lk) ega sisaldanud õiguslikult keskmisest keerulisemaid küsimusi, võis kogenud vandeadvokaadil kuluda kolleegiumi hinnangul apellatsioonkaebusega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja vastuse koostamiseks, sh e-toimikus vastavate teadete saamiseks ja nendega tutvumiseks ning vastamise tähtaja pikendamiseks kokku maksimaalselt 3 tundi 15 minutit (nimekirja kohaselt kulus kokku 5 tundi 15 minutit). Muus osas on kostja esindaja toimingud olnud põhjendatud ja vajalikud, sh täiendavad toimingud, mis olid tingitud korduvast kohtuistungi aja kooskõlastamisest ja hageja vastuväite lahendamisest (1 tund 40 minutit), samuti kohtuistungi ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine (2 tundi 5 minutit).
2-16-4087 Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi tavapärast tasumäära.
17.Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1260 eurot (7 tundi × 150 eurot/tund + 20% = 1260 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.