4.HĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal Xxxxtasuda kostja Xxxxkasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jĂ”ustumisest alates kuni tĂ€itmiseni viivist vĂ”laĂ”igusseaduse (VĂS) § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale vĂ”ib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 pĂ€eva jooksul alates kohtuotsuse kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilĂ”iv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on mĂ€rkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, vĂ”ib
apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada ĂŒksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks mÀÀrati. HĂŒvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks mÀÀrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmĂ€rgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenĂ€htud tĂ€htaegu. Hageja nĂ”ue ja pĂ”hjendused
1.Hageja Xxxxpalub tuvastada kostja Xxxxkohustus anda tahteavaldus omandiĂ”iguse 1â2 mĂ”ttelisele osale Xxxx, Tallinnas asuvast kinnistust, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx XxxxĂŒleandmiseks ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx teises jaos senise kande Xxxx kohta kustutamiseks ja omanikuna Xxxxsissekandmiseks. Asendada tahteavaldus kohtuotsusega. Menetluskulud palub hageja jĂ€tta kostja kanda.
2.Hageja ja kostja sĂ”lmisid 13.04.2007 korteriomandi mĂ”ttelise osa kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale 1â2 suuruse mĂ”ttelise osa Tallinnas Xxxxkorteriomandist nr 7 (praegune aadress Xxxx, registriosa nr xxxx). Nii kuulub hagejale ja kostjale kummalegi 1â2 korteriomandist. Kinkelepingu punktis 2.4 leppisid pooled kokku, et lepingu punktis 1.2.2 nimetatud kasutusĂ”igus ja mĂ€rkus ning punktis 1.2.3 nimetatud hĂŒpoteegid jÀÀvad korteriomandi suhtes kehtima ka pĂ€rast kinkelepingu sĂ”lmimist ja kingisaaja korteriomandi kaasomanikuna kinnistusraamatusse kandmist ja kinkija ei pea kasutusĂ”igust, mĂ€rkust ega hĂŒpoteeke kĂ”rvaldama. Kinke esemeks oli koormatud korteriomandi kaasomandiosa. Tsiviilasjas nr 2-12-4380 avaldas kostja esindaja, et kostja ei pea nimetatud kokkulepet kingisaajale siduvaks, kuivĂ”rd juhul, kui kaasomand jagatakse, tuleb hĂŒpoteegid kustutada, st laen tagastada kinkija osa arvelt. Kostja esitas hageja vastu hagi (tsiviilasi nr 2-15-17559) kaasomandi lĂ”petamiseks. Hagist tuleneb, et kostja hindab kaasomandi vÀÀrtuseks 139 900 eurot ning taotleb kaasomandi lĂ”petamist selliselt, et kaasomand jÀÀb tĂ€ielikult hagejale ja hageja kohustub kostjale tasuma 69 950 eurot. KuivĂ”rd kostja nĂ”uab hagejalt poole kaasomandi vÀÀrtuse tasumist, millelt ei ole hĂŒpoteegi summa maha arvatud, tĂ€hendaks see, et kostja arvates ei lasu tema kaasomandi osal hĂŒpoteeke. Hageja leiab, et selline kostjapoolne seisukoht tĂ€hendab kostja kui kingisaaja poolt lepingu rikkumist kuivĂ”rd kostja nĂ”uab hĂŒpoteegi kustutamist hageja poolt ja korteriomandi vabastamist koormatisest, kuigi pooled leppisid kokku, et hĂŒpoteek lasub kogu kaasomandil. Seega nĂ”uab kostja hagejalt kokkuleppest suurema vÀÀrtusega kinget. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja kostjale 28.08.2015 kinkelepingust taganemise avalduse, millele kostja vastu vaidles.
3.Hageja tugineb oma kinkelepingu ĂŒlesĂŒtlemise kehtivuse tuvastamise nĂ”udes VĂS § 268 lg-le 1 ja § 267 p-le 1 ja 3 leides, et kingisaaja jĂ€tab Ă”igustamatult tĂ€itmata kinkega seotud koormise vĂ”i tingimuse ning kuivĂ”rd kostja on tsiviilasjas nr 2-12-4380 korduvalt pakkunud hageja nĂ”udega kompromissi korras tasaarvestamiseks hagejalt kinkena saadud korteri kaasomandiosa, on kostja kui kingisaaja nĂ€idanud kinkija vastu ĂŒles jĂ€medat tĂ€namatust. Lisaks tugineb hageja VĂS §-le 116 leides, et kostja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VĂS 268 lg 1 kohaselt vĂ”ib kinkija kingitud eseme alusetu rikastumise sĂ€tete jĂ€rgi kingisaajalt vĂ€lja nĂ”uda. Tulenevalt TsĂS § 68 lg 5 palub hageja kostja tahteavalduse kaasomandiosa omandi hagejale ĂŒleandmiseks asendada kohtuotsusega.
4.Seoses kostja aegumise vastuvÀitega kinkelepingust jÀmeda tÀnamatuse alusel taganemise osas leiab hageja, et ajal, mil kostja esimest korda hagejale kaasomandi osa tagasi pakkus, ei olnud poolte vahel suhtes veel nii halvad, kui praegu ja hageja lootis vaidlused kohtuvÀliselt lahendada. JÀme tÀnamatus tekkis sellest, kui kostjal tekkis soov hageja nÔuet tasaarvestada hageja enda vara arvel, arvestades, et hageja ostis kaasomandi oma rahaliste vahendite eest ning tasub siiani korteri
laenumakseid ja muid kulutusi. Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-153-06 punktis 12 asunud seisukohale, et jÀmeda tÀnamatuse mÔiste on subjektiivne ja sisustatav kinkija poolt. Kostja vastuvÀited
5.Kostja vaidleb hagile tÀies ulatuses vastu ja palub jÀtta see rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja leiab, et hageja nĂ”ue on ebaselge. Kostjale jÀÀb arusaamatuks, milles seisneb kinkelepingus kokkulepitud tingimuse rikkumine, kuna hageja ei ole esitanud ĂŒhtegi tĂ”endit tĂ”endamaks kokkulepet, mille kohaselt kinke esemeks oli koormatud korteriomandi osa ning kostja omandas kinkena eseme, mille vÀÀrtusest tuli kinkelepingu sĂ”lmimise ajal lasunud hĂŒpoteegi summa maha arvata. Sellist kokkulepet, justkui kostjal lasub kohustus kinkelepinguga tasuda kinnistut koormavat hĂŒpoteeki, ei ole olemas. Kostja ei ole saanud kaasomandit kasutada alates 2010. aastast, mistĂ”ttu ei saa kĂ”ne alla tulla ka kinkelepingu rikkumist ega jĂ€medat tĂ€namatust. KuivĂ”rd korteriomandil lasuvad endiselt hĂŒpoteegid, ei ole mingisugust lepingu rikkumist toimunud isegi juhul, kui hageja vĂ€ited tĂ”ele vastaksid. Nii ei ole kostja nĂ”udnud ka tsiviilasjas nr 2-15-17559, nĂ€htuvalt hagi terviktekstist, kaasomandi lĂ”petamist selliselt, et eemaldatakse hĂŒpoteek. Lisaks on kostja seisukohal, et ei ole kĂ€itunud kinkija suhtes jĂ€meda tĂ€namatusega ning tugineb VĂS § 270 lg 1 alusel jĂ€meda tĂ€namatuse osas aegumisele, leides, et hageja ei ole kinkelepingust taganemise avaldust seaduses ettenĂ€htud tĂ€htaja jooksul esitanud. Kohtu pĂ”hjendused
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tÔenditega ning hinnanud tÔendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi nÔuded on pÔhjendamata ja hagi tuleb jÀtta rahuldamata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tĂ”endama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nĂ”uded ja vastuvĂ€ited; lg 2 kohaselt tĂ”endeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvĂ”ttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud vĂ€idet selgesĂ”naliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel vĂ”rdne Ă”igus ja vĂ”imalus oma vĂ€iteid pĂ”hjendada ja vastaspoole esitatu ĂŒmber lĂŒkata vĂ”i sellele vastu vaielda. Pool mÀÀrab ise, mis asjaolud ta oma nĂ”ude pĂ”hjendamiseks esitab ja milliste tĂ”enditega neid asjaolusid tĂ”endab.
9.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tĂ”endeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist Ă”igusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tĂ”endeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 vĂ”imaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse ĂŒksnes asjas esitatud ja kogutud tĂ”enditele. Menetlusosaline mÀÀrab ise, mis asjaolud ta oma nĂ”ude pĂ”hjendamiseks esitab ja milliste tĂ”enditega neid asjaolusid tĂ”endab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tĂ”esed.
10.Hageja ja kostja sĂ”lmisid 13.04.2007 korteriomandi mĂ”ttelise osa kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale 1â2 suuruse mĂ”ttelise osa korteriomandist praeguse aadressiga Xxxx. Pooled vaidlevad selle ĂŒle, kas kostja kui kinkesaaja on rikkunud kinkelepingut vĂ”i nĂ€idanud kinkija vastu ĂŒles jĂ€medat tĂ€namatust, mille alusel kinkija saab kinkelepingust taganeda.
11.TsMS § 235 kohaselt vÀite pÔhistamine on kohtule vÀite pÔhjendamine selliselt, et pÔhjenduste Ôigsust eeldades saab kohus lugeda vÀite usutavaks. PÔhistamiseks kohustatud isik vÔib kasutada
selleks kĂ”iki seadusega lubatud tĂ”endeid, samuti tĂ”endusvahendeid, mida ei ole seaduses tĂ”endiks loetud vĂ”i mis ei ole tĂ”endile ettenĂ€htud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt saab kohus lĂ€htuda hagi hindamisel hagi aluseks olevatest faktilistest asjaoludest (hagi alus). Hageja on kohtuistungil selgitanud, et hagi aluseks on asjaolu, et kostja esitas hageja vastu hagi (tsiviilasi nr 2-15-17559) kaasomandi lĂ”petamiseks (hagiavalduse p 1.4). Hagist tuleneb, et kostja hindab kaasomandi vÀÀrtuseks 139 900 eurot ning taotleb kaasomandi lĂ”petamist selliselt, et kaasomand jÀÀb tĂ€ielikult hagejale ja hageja kohustub kostjale tasuma 69 950 eurot. KuivĂ”rd kostja nĂ”uab hagejalt poole kaasomandi vÀÀrtuse tasumist, millelt ei ole hĂŒpoteegi summa maha arvatud, tĂ€hendaks see, et kostja arvates ei lasu tema kaasomandi osal hĂŒpoteeke.
12.Kohus ei nĂ”ustu hagejaga selles, et selline kostjapoolne seisukoht tĂ€hendab, kostja kui kingisaaja poolt lepingu rikkumist. Vaatamata asjaolule, et kostja soovib(ks) hĂŒpoteegi kustutamist hageja poolt ja korteriomandi vabastamist koormatisest, kuigi pooled leppisid kokku, et hĂŒpoteek lasub kogu kaasomandil, ei ole see kĂ€sitletav jĂ€meda tĂ€namatusena. Kinkelepinguga kohustub ĂŒks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) ĂŒle andma talle kuuluva eseme ja tegema vĂ”imalikuks omandi ĂŒlemineku kingisaajale vĂ”i tasuta varalisest Ă”igusest kingisaaja kasuks loobuma vĂ”i muul viisil kingisaajat rikastama (VĂS § 259 lg 1). Kinkeleping vĂ”ib sisaldada juhiseid vĂ”i kokkuleppeid kingitud eseme kasutamise vĂ”i piirangute osas. AinuĂŒksi asjaolu, et kostja on seoses vaidlustega teinud omapoolse ettepaneku kingitud esemega seonduvalt, ei see kĂ€itumine, mis kvalifitseeruks jĂ€meda tĂ€namatusena. Hageja tugineb taganemisavalduses nii VĂS § 268 lg 1, koosmĂ”jus VĂS § 267 punktide 1 ja 3 ning VĂS §-le 116.
13.Kinkija vĂ”ib VĂS § 270 lg 1 kohaselt kinkelepingust taganeda ĂŒhe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada vĂ”i pidi teada saama oma taganemise Ă”iguse tekkimisest. Hageja on seisukohal, et temalt kinkena tasuta saadu pakkumine hageja nĂ”ude tasaarvestamiseks on jĂ€me tĂ€namatus (tlk 3, 25), mis sai hagejale teatavaks tsiviilasjas 2-12-4380 esitatud menetlusdokumendist ja 15.06.2015 toimunud kohtuistungil avaldatud seisukohast. Taganemise avaldus esitati kostjale 28.08.2015, seega on tĂ€idetud VĂS § 270 esimeses lĂ”ikes ettenĂ€htud tĂ€htaeg.
14.Hageja leiab, et kostja on rikkunud lepingut ja ĂŒles nĂ€idanud jĂ€medat tĂ€namatust. Hageja tugineb oma nĂ”udes Riigikohtu lahendis 3-2-1-153 -06 mĂ€rgitule, mil kinkelepingu kui tasuta lepingu eripĂ€rast lĂ€htudes vĂ”ib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Kinkijale on VĂS § -de 267 ja 270 jĂ€rgi jĂ€etud sisuliselt jĂ€relemĂ”tlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmĂ€rkide tĂ€itumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tĂ”estamaks kinkijale, et ta on kingi vÀÀriline. Kohtule esitatud poolte vahelisest korteriomandi mĂ”ttelise osa kinkelpingust, nĂ€htub (tlk 8), et see toimus 13.04.2007, seega on ilmselgelt möödunud VĂS § 270 lg 1 mĂ€rgitud tĂ€htaeg, et veenduda ja hinnata soovitud eesmĂ€rkide tĂ€itumist.
15.Kohus asub sisukohale, et kohtumenetluse kĂ€igus kostja poolt tehtud ettepanekud ei ole kĂ€sitletavad jĂ€meda tĂ€namatusena, sest pooled on kinkelepingu punktis 2.4 selgelt kokku leppinud, et hĂŒpoteegid jÀÀvad korteriomandi suhtes kehtima ka pĂ€rast kinkelepingu sĂ”lmimist ja ostja eeltoodud korteriomandi korteriomanikuna kinnistusraamatusse kandmist ja kinkija ei pea hĂŒpoteeke kĂ”rvaldama. Kohtuistungil, mis toimus 27.04.2017, avaldas hageja, et pooltel on kohtumenetluses ka teisi vastastikku rahalisi kohustusi puudutavaid vaidlusi, mistĂ”ttu ei piirdu jĂ€me tĂ€namatus vaid viidatud hĂŒpoteegiga. Kohtu leiab, et hageja poolt esile toodud vĂ€ited ei ole hagi asjaoludeks TsMS § 363 lg 1 p 2 mĂ”ttes, ei ole seotud kinkelepinguga ja sellest taganemiseavaldusega. Kohus saab lĂ€htuda hagi pĂ”hjendatuse hindamisel TsMS § 439 kohaselt eeltoodud asjaoludest.
16.Kohus selgitas TsMS § 4 lg 4 kohaselt vÔimalust kompromissiga kÔik vaidlused lahendada, hageja sellega kohtuistungil ei nÔustunud. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tÔendeid
menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 vĂ”imaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse ĂŒksnes asjas esitatud ja kogutud tĂ”enditele. Ăhelgi tĂ”endil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmÀÀratud jĂ”udu. Asja sisulise arutamise kĂ€igus ei leidnud tĂ”endamist 28.08.2015 taganemisavalduse aluseks olevad asjaolud.
17.KÔik kohtuotsuses kÀsitlemata menetlusosaliste vÀited ja esitatud tÔendid hagiavalduse lÀbivaatamisel kohtu arvates tÀhtsust ei oma ja seetÔttu kohus neid lahendis ei kÀsitle.
Menetluskulud
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 jÀrgi asja menetlenud kohus mÀrgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vÔi menetlust lÔpetavas mÀÀruses, muu hulgas mÀÀruses, millega hagita menetluse avaldus vÔi teistmisavaldus lahendatakse vÔi hagi vÔi hagita menetluse avaldus vÔi teistmisavaldus jÀetakse menetlusse vÔtmata vÔi lÀbi vaatamata vÔi asja menetlus lÔpetatakse. Kuna kohus jÀttis hagi rahuldamata, siis TsMS § 162 lg 1 alusel jÀtab kohus menetluskulud hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse mÀÀrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja pÔhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus mÀÀrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmÀÀramise taotlust, vÔttes aluseks menetluskulude nimekirja vÔi tsiviilasja materjalid. Maakohus mÀÀrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses vÔi menetlust lÔpetavas mÀÀruses, kui menetluskulude kindlaksmÀÀramine ei takista kohtuotsuse vÔi menetlust lÔpetava mÀÀruse tegemist.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvÀlised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilÔiv, kautsjon ning asja lÀbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 ja 7 alusel kohtuvÀlised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nÔustajate kulud ning maksekÀsu kiirmenetluse kulud.
21.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus mÀÀrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sÀtete kohaselt, arvestades kÀesolevas jaos sÀtestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispÔhimÔtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tÔendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuvÀiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 jÀrgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus mÀrgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt vÀljamÔistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude pÔhjendatus ja vajalikkus.
22.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks Ôigusabikulud summas 2035,8 (sh kÀibemaks) ja riigilÔivud kokku summas 1200 eurot, kokku 3235,8 eurot. Kuna kohus jÀttis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, siis tuleb hageja menetluskulud summas 3235,8 eurot jÀtta hageja kanda.
23.Kostja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks Ôigusabikulud summas 2820 eurot (sh kÀibemaks). Kohus hindab TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 2, § 143 lg 1 p 1, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt kostja menetluskulusid.
24.Kostja menetluskulude nimekirjast nÀhtub, et kostja lepingulisel esindajal on kulunud kostja esindamiseks kokku 15 tundi ja 40 minutit hinnaga 150 eurot tund ehk kokku 2820 eurot (koos kÀibemaksuga). Hageja on kostja menetluskulude nimekirja osas leidnud, et selles toodud andmed on vastuolulised ja nendest ei selgu kostja tegelik menetluskulude suurus. Kuigi kostja pÔhjendas menetluskulude nimekirjas tekkinud eksimust, ei ole hageja kostja menetluskulude suurusele sisulisi vastuvÀiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulud on pÔhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus jÀttis kostja menetluskulud hageja kanda, siis kuulub hagejalt kostja kasuks vÀljamÔistmisele kostja Ôigusabikulud summas 2820 eurot (sh kÀibemaks).
25.TsMS § 177 lg 4 sĂ€testab, et kohus mĂ€rgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmÀÀramise kohtulahendis, et hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jĂ”ustumisest alates kuni tĂ€itmiseni viivist vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses.
26.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada ĂŒksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks mÀÀrati. HĂŒvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks mÀÀrati. Menetluskulude kindlaksmÀÀramise peale vĂ”ib edasi kaevata menetluskulude hĂŒvitamiseks Ă”igustatud vĂ”i menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ĂŒletab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.