lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-4087/34

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 07.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-4087/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2458
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 5, 7Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 174 lg 1, 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 5 lg 1, 2Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 268 lg 1Kinkelepingust taganemine pärast täitmistVÕS § 270 lg 1Taganemise piirangudTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-4087/78Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.01.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-17-16629/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.01.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

07. juuni 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-16-4087 Xxxx hagi Xxxx vastu lepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamise nõudes 3500 eurot Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, e-post [email protected]) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Senny Pello (Advokaadibüroo Concordia, e-post [email protected]) 27.04.2017 Hageja xxxx Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Toimunud kohtuistung Kohtuistungitel osalenud isikud

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Xxxxhagi Xxxxvastu lepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamise nõudes. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta hageja Xxxxkanda.
3.Välja mõista hagejalt Xxxxkostja Xxxxkasuks menetluskulud summas 2820 eurot (sh käibemaks).
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal Xxxxtasuda kostja Xxxxkasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 230 lg 2Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 232 lg 2Tõendite hindamine
TsMS § 235Põhistamine
TsMS § 328 lg 1Avalduste õigsus ja avaldustele vastamise tagamine
TsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisu
TsMS § 4 lg 4Menetlusõiguste käsutamine
TsMS § 436 lg 2Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 439Hagi lahendamise piirid
TsÜS § 68 lg 5Tahteavalduse liigid
VÕS § 259 lg 1Kinkelepingu mõiste
VÕS § 267Kinkelepingust taganemine enne selle täitmist

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja Xxxxpalub tuvastada kostja Xxxxkohustus anda tahteavaldus omandiõiguse 1⁄2 mõttelisele osale Xxxx, Tallinnas asuvast kinnistust, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx Xxxxüleandmiseks ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx teises jaos senise kande Xxxx kohta kustutamiseks ja omanikuna Xxxxsissekandmiseks. Asendada tahteavaldus kohtuotsusega. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 13.04.2007 korteriomandi mõttelise osa kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale 1⁄2 suuruse mõttelise osa Tallinnas Xxxxkorteriomandist nr 7 (praegune aadress Xxxx, registriosa nr xxxx). Nii kuulub hagejale ja kostjale kummalegi 1⁄2 korteriomandist. Kinkelepingu punktis 2.4 leppisid pooled kokku, et lepingu punktis 1.2.2 nimetatud kasutusõigus ja märkus ning punktis 1.2.3 nimetatud hüpoteegid jäävad korteriomandi suhtes kehtima ka pärast kinkelepingu sõlmimist ja kingisaaja korteriomandi kaasomanikuna kinnistusraamatusse kandmist ja kinkija ei pea kasutusõigust, märkust ega hüpoteeke kõrvaldama. Kinke esemeks oli koormatud korteriomandi kaasomandiosa. Tsiviilasjas nr 2-12-4380 avaldas kostja esindaja, et kostja ei pea nimetatud kokkulepet kingisaajale siduvaks, kuivõrd juhul, kui kaasomand jagatakse, tuleb hüpoteegid kustutada, st laen tagastada kinkija osa arvelt. Kostja esitas hageja vastu hagi (tsiviilasi nr 2-15-17559) kaasomandi lõpetamiseks. Hagist tuleneb, et kostja hindab kaasomandi väärtuseks 139 900 eurot ning taotleb kaasomandi lõpetamist selliselt, et kaasomand jääb täielikult hagejale ja hageja kohustub kostjale tasuma 69 950 eurot. Kuivõrd kostja nõuab hagejalt poole kaasomandi väärtuse tasumist, millelt ei ole hüpoteegi summa maha arvatud, tähendaks see, et kostja arvates ei lasu tema kaasomandi osal hüpoteeke. Hageja leiab, et selline kostjapoolne seisukoht tähendab kostja kui kingisaaja poolt lepingu rikkumist kuivõrd kostja nõuab hüpoteegi kustutamist hageja poolt ja korteriomandi vabastamist koormatisest, kuigi pooled leppisid kokku, et hüpoteek lasub kogu kaasomandil. Seega nõuab kostja hagejalt kokkuleppest suurema väärtusega kinget. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja kostjale 28.08.2015 kinkelepingust taganemise avalduse, millele kostja vastu vaidles.
3.Hageja tugineb oma kinkelepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamise nõudes VÕS § 268 lg-le 1 ja § 267 p-le 1 ja 3 leides, et kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse ning kuivõrd kostja on tsiviilasjas nr 2-12-4380 korduvalt pakkunud hageja nõudega kompromissi korras tasaarvestamiseks hagejalt kinkena saadud korteri kaasomandiosa, on kostja kui kingisaaja näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust. Lisaks tugineb hageja VÕS §-le 116 leides, et kostja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS 268 lg 1 kohaselt võib kinkija kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda. Tulenevalt TsÜS § 68 lg 5 palub hageja kostja tahteavalduse kaasomandiosa omandi hagejale üleandmiseks asendada kohtuotsusega.
4.Seoses kostja aegumise vastuväitega kinkelepingust jämeda tänamatuse alusel taganemise osas leiab hageja, et ajal, mil kostja esimest korda hagejale kaasomandi osa tagasi pakkus, ei olnud poolte vahel suhtes veel nii halvad, kui praegu ja hageja lootis vaidlused kohtuväliselt lahendada. Jäme tänamatus tekkis sellest, kui kostjal tekkis soov hageja nõuet tasaarvestada hageja enda vara arvel, arvestades, et hageja ostis kaasomandi oma rahaliste vahendite eest ning tasub siiani korteri

laenumakseid ja muid kulutusi. Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-153-06 punktis 12 asunud seisukohale, et jämeda tänamatuse mõiste on subjektiivne ja sisustatav kinkija poolt. Kostja vastuväited

5.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta see rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja leiab, et hageja nõue on ebaselge. Kostjale jääb arusaamatuks, milles seisneb kinkelepingus kokkulepitud tingimuse rikkumine, kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit tõendamaks kokkulepet, mille kohaselt kinke esemeks oli koormatud korteriomandi osa ning kostja omandas kinkena eseme, mille väärtusest tuli kinkelepingu sõlmimise ajal lasunud hüpoteegi summa maha arvata. Sellist kokkulepet, justkui kostjal lasub kohustus kinkelepinguga tasuda kinnistut koormavat hüpoteeki, ei ole olemas. Kostja ei ole saanud kaasomandit kasutada alates 2010. aastast, mistõttu ei saa kõne alla tulla ka kinkelepingu rikkumist ega jämedat tänamatust. Kuivõrd korteriomandil lasuvad endiselt hüpoteegid, ei ole mingisugust lepingu rikkumist toimunud isegi juhul, kui hageja väited tõele vastaksid. Nii ei ole kostja nõudnud ka tsiviilasjas nr 2-15-17559, nähtuvalt hagi terviktekstist, kaasomandi lõpetamist selliselt, et eemaldatakse hüpoteek. Lisaks on kostja seisukohal, et ei ole käitunud kinkija suhtes jämeda tänamatusega ning tugineb VÕS § 270 lg 1 alusel jämeda tänamatuse osas aegumisele, leides, et hageja ei ole kinkelepingust taganemise avaldust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul esitanud. Kohtu põhjendused
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi nõuded on põhjendamata ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.
10.Hageja ja kostja sõlmisid 13.04.2007 korteriomandi mõttelise osa kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale 1⁄2 suuruse mõttelise osa korteriomandist praeguse aadressiga Xxxx. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kui kinkesaaja on rikkunud kinkelepingut või näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust, mille alusel kinkija saab kinkelepingust taganeda.
11.TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada

selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt saab kohus lähtuda hagi hindamisel hagi aluseks olevatest faktilistest asjaoludest (hagi alus). Hageja on kohtuistungil selgitanud, et hagi aluseks on asjaolu, et kostja esitas hageja vastu hagi (tsiviilasi nr 2-15-17559) kaasomandi lõpetamiseks (hagiavalduse p 1.4). Hagist tuleneb, et kostja hindab kaasomandi väärtuseks 139 900 eurot ning taotleb kaasomandi lõpetamist selliselt, et kaasomand jääb täielikult hagejale ja hageja kohustub kostjale tasuma 69 950 eurot. Kuivõrd kostja nõuab hagejalt poole kaasomandi väärtuse tasumist, millelt ei ole hüpoteegi summa maha arvatud, tähendaks see, et kostja arvates ei lasu tema kaasomandi osal hüpoteeke.

12.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et selline kostjapoolne seisukoht tähendab, kostja kui kingisaaja poolt lepingu rikkumist. Vaatamata asjaolule, et kostja soovib(ks) hüpoteegi kustutamist hageja poolt ja korteriomandi vabastamist koormatisest, kuigi pooled leppisid kokku, et hüpoteek lasub kogu kaasomandil, ei ole see käsitletav jämeda tänamatusena. Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama (VÕS § 259 lg 1). Kinkeleping võib sisaldada juhiseid või kokkuleppeid kingitud eseme kasutamise või piirangute osas. Ainuüksi asjaolu, et kostja on seoses vaidlustega teinud omapoolse ettepaneku kingitud esemega seonduvalt, ei see käitumine, mis kvalifitseeruks jämeda tänamatusena. Hageja tugineb taganemisavalduses nii VÕS § 268 lg 1, koosmõjus VÕS § 267 punktide 1 ja 3 ning VÕS §-le 116.
13.Kinkija võib VÕS § 270 lg 1 kohaselt kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Hageja on seisukohal, et temalt kinkena tasuta saadu pakkumine hageja nõude tasaarvestamiseks on jäme tänamatus (tlk 3, 25), mis sai hagejale teatavaks tsiviilasjas 2-12-4380 esitatud menetlusdokumendist ja 15.06.2015 toimunud kohtuistungil avaldatud seisukohast. Taganemise avaldus esitati kostjale 28.08.2015, seega on täidetud VÕS § 270 esimeses lõikes ettenähtud tähtaeg.
14.Hageja leiab, et kostja on rikkunud lepingut ja üles näidanud jämedat tänamatust. Hageja tugineb oma nõudes Riigikohtu lahendis 3-2-1-153 -06 märgitule, mil kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Kinkijale on VÕS § -de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on kingi vääriline. Kohtule esitatud poolte vahelisest korteriomandi mõttelise osa kinkelpingust, nähtub (tlk 8), et see toimus 13.04.2007, seega on ilmselgelt möödunud VÕS § 270 lg 1 märgitud tähtaeg, et veenduda ja hinnata soovitud eesmärkide täitumist.
15.Kohus asub sisukohale, et kohtumenetluse käigus kostja poolt tehtud ettepanekud ei ole käsitletavad jämeda tänamatusena, sest pooled on kinkelepingu punktis 2.4 selgelt kokku leppinud, et hüpoteegid jäävad korteriomandi suhtes kehtima ka pärast kinkelepingu sõlmimist ja ostja eeltoodud korteriomandi korteriomanikuna kinnistusraamatusse kandmist ja kinkija ei pea hüpoteeke kõrvaldama. Kohtuistungil, mis toimus 27.04.2017, avaldas hageja, et pooltel on kohtumenetluses ka teisi vastastikku rahalisi kohustusi puudutavaid vaidlusi, mistõttu ei piirdu jäme tänamatus vaid viidatud hüpoteegiga. Kohtu leiab, et hageja poolt esile toodud väited ei ole hagi asjaoludeks TsMS § 363 lg 1 p 2 mõttes, ei ole seotud kinkelepinguga ja sellest taganemiseavaldusega. Kohus saab lähtuda hagi põhjendatuse hindamisel TsMS § 439 kohaselt eeltoodud asjaoludest.
16.Kohus selgitas TsMS § 4 lg 4 kohaselt võimalust kompromissiga kõik vaidlused lahendada, hageja sellega kohtuistungil ei nõustunud. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid

menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu. Asja sisulise arutamise käigus ei leidnud tõendamist 28.08.2015 taganemisavalduse aluseks olevad asjaolud.

17.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulud

18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 ja 7 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.
21.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
22.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 2035,8 (sh käibemaks) ja riigilõivud kokku summas 1200 eurot, kokku 3235,8 eurot. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, siis tuleb hageja menetluskulud summas 3235,8 eurot jätta hageja kanda.
23.Kostja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulud summas 2820 eurot (sh käibemaks). Kohus hindab TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 2, § 143 lg 1 p 1, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt kostja menetluskulusid.
24.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepingulisel esindajal on kulunud kostja esindamiseks kokku 15 tundi ja 40 minutit hinnaga 150 eurot tund ehk kokku 2820 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on kostja menetluskulude nimekirja osas leidnud, et selles toodud andmed on vastuolulised ja nendest ei selgu kostja tegelik menetluskulude suurus. Kuigi kostja põhjendas menetluskulude nimekirjas tekkinud eksimust, ei ole hageja kostja menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda, siis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja õigusabikulud summas 2820 eurot (sh käibemaks).
25.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval