Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik, menetlusosaliste seisukohad
1.07.11.2017 esitas kohtutäitur maakohtule taotluse eksperdi määramiseks võlgnikule kuuluva kinnisasja uueks hindamiseks täiteasja nr 027/2017/1331 menetluses.
2.Harju Maakohtu 09.02.2018 määrusega tehti ekspertiisi läbiviimine ülesandeks MMle. Eksperdile esitati küsimus, kui suur on korteriomandist asukohaga XXX (reg.osa nr XXXXXXXX) 1⁄2 suuruse mõttelise osa turuväärtus. Ekspert esitas 10.04.2018 eksperthinnangu. Menetlusosaliste seisukohtade alusel kohustas kohus 25.05.2018 eksperti vastama täiendavalt küsimusele, kui suur on korteriomandist asukohaga XXX (reg.osa nr XXXXXXXX) 1⁄2 suuruse mõttelise osa turuväärtus eksimusega maksimaalselt +/- 5% arvestades, et kinnistut kui tervikut jäävad peale võõrandamist koormama hüpoteegid nõude jäägiga 106 477 eurot.
3.Vastuses selgitas ekspert mh, et kinnistu turuväärtust arvestades on kõige õigem alustada enampakkumist suurusega 40 000 eurot.
4.Kohtutäitur ei nõustunud hindaja viitega soovituslikule enampakkumise alghinnale. Sissenõudja leidis, et eksperdi vastusest nähtuvalt ei määra ekspert turuhinda (kohalikku keskmist müügihinda), vaid hindab, milliselt väärtuselt võiks alustada enampakkumist. Hüpoteegi osas ei mõista ekspert, et antud vara müüakse koos hüpoteegiga. Sellises olukorras ei ole ekspert vastanud kohtu küsimusele, mistõttu on põhjendamatu ekspertiisitasu väljamaksmine kohtu deposiidist. Sissenõudja ei pidanud võimalikuks kordusekspertiisi tellida finantskaalutlustel, aga ka seetõttu, et selle tulemus on praegust ekspertiisi vaadeldes teadmata. Objekti turuväärtuse võib määrata kohus arvestades eksperdimäärust (kohus ei ole seotud eksperdi arvamusega). Sissenõudja pidas otstarbekuse kaalutlusel võimalikuks, et kohus määrab MM määratud hinna (40 000 eurot) objekti turuhinnaks, mis ei võta arvesse kinnistu kaasomandiosal lasuvate koormatiste, korteriomandi asustatuse ja kaasomandi kasutamise kokkuleppe puudumise mõjusid. Võlgnik leidis, et kui eksperdi hinnangu kohaselt on korteri turuväärtuseks 132 000 eurot, siis 1/2 korteri väärtus on 132 000/2 = 66 000 eurot. Kui ekspert soovitab enampakkumist alustada 40 000 eurost, palus ta järgida soovitust. Juhul, kui selle hinnaga ostjat ei leidu, saab alghinda muuta. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus lõpetas 19.06.2018 määrusega tsiviilasja menetluse ning jättis menetluskulud sissenõudja kanda.
6.Kohus viitas TMS § 74 lõikele 8 ja TsMS § 428 lõikele 2. Riiklikult tunnustatud ekspert MM esitas 10.04.2018 eksperthinnangu nr 260252018MK. Kohus peab kohtutäituri avaldust menetledes tagama mh ekspertiisiga seonduvate võimalike küsimuste, vastuväidete ja taotluste lahendamise, et oleks tagatud ekspertiisi TsMS-ile
vastav läbiviimine ning sellega kõigi puudutatud isikute õigustatud huvide järgimine. Kohus andis menetlusosalistele võimalused avaldada ekspertiisi ja eksperdi esitatud täiendavate vastuste osas seisukohad. Mh selgitas kohus, et menetlusosalistel on õigus taotleda kordusekspertiisi läbiviimist, kui nad leiavad, et täiendavate küsimuste esitamisega eksperdile ei kõrvaldatud esinevaid ebaselgusi ja puudusi. Menetlusosalised said esitada kohtu vahendusel täiendavaid küsimusi. Kordusekspertiisi läbiviimist ei taotletud.
7.Kohus leidis, et ekspert vastas nii talle algselt esitatud kui hiljem täpsustatud küsimustele määras, mis võimaldab lugeda käesoleva menetluse eesmärgi saavutatuks. Eksperdi hinnangul on hinnatava kinnisasja mõttelise osa turuväärtuseks 40 000 eurot, kusjuures reaalne müügihind võib erineda ekspertiisiaktis toodust 50%. Ekspert on kohtu täiendavale küsimusele vastates leidnud, et enampakkumist tuleks alustada 40 000 eurost. Kohus jagas seda seisukohta, leides, et enampakkumise alghinnaks tuleb määrata 40 000 eurot. Kohus leidis, et sellega on kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud ning menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb lõpetada.
8.Menetluskulude jaotuse osas viitas kohus TsMS § 172 lõike 1 esimesele lausele. Kohtutäitur kõigest vahendab täitemenetluses hinda vaidlustanud isiku avaldust kohtule ja tal puudub iseseisev huvi asja lahenduse vastu. Seega ei ole õiglane jätta menetluskulusid kohtutäituri kui avaldaja kanda. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leidis kohus, et menetluskulud tuleb jätta sissenõudja kanda, kuna kinnisasja hindamine ja praeguses asjas menetluse läbiviimine on toimunud tema soovil ning lahend tehakse seega tema huvides. Menetluskulude kindlaksmääramine takistab asjas menetlust lõpetava määruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud. Seega määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. Määruskaebus
9.06.07.2018 esitatud määruskaebuses palub sissenõudja maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule.
10.Menetluse lõpetamiseks puudus alus, kuna ekspert ei ole vastanud kohtu 25.05.2018 täiendavalt esitatud küsimusele. Eksperdi vastuses sisalduv põhistus, et see, mida kumbki omanik müügist laekuva rahaga teeb (nt kustutab laenu), ei mõjuta kuidagi turuväärtust kinnisvara hindamise mõistes, on eos ebaõige. Eksperdile oli teada, et praegusel juhul müügist laekuva rahaga rahuldatakse sissenõudja nõue, mitte ei rahuldata mistahes kinnisasjal lasuvate koormatiste järgseid kohustusi. Kaebaja ei nõustu kohtuga, et menetlus tuleb lõpetada, kuna keegi ei nõudnud kordusekspertiisi. Menetlusosalised ei pidanud taotlema kordusekspertiisi. Kohus oli küsinud eksperdilt küsimuse, millele ei saanud vastust kahel korral ning millele antud selgitused olid ilmselgelt valed. Käesoleva menetluse eesmärk ei ole kohtul rahuldavate vastuste saamine, vaid turuväärtuse saamiseks TsMS-i kohase ekspertiisi läbiviimise tagamine. Asjakohatu on kohtu järeldus, et enampakkumise alghinnaks tuleb määrata 40 000 eurot. Ekspert ei mõista, et vara ei ole „kohustustega“, vaid on tagatiseks. Ekspert ei vastanud talle esitatud küsimusele, mistõttu on põhjendamatu ekspertiisitasu väljamõistmine kohtu deposiidist.
11.Kaebaja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse. Menetluskulude sissenõudja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane, kuna ta on sunnitud täitemenetluses osalema üksnes seetõttu, et võlgnik ei tasu vabatahtlikult võlgnevust. Võlgnik kinkis kogu oma muu vara ära mõni kuu enne täitemenetluse algust ning varjab oma igakuist sissetulekut. Samuti on ta väitnud korteri kaasomandi mõttelise osa põhjendamatult suurt hinda, kuid ei vaidlustanud arestimisaktis määratud oluliselt madalamat väärtust (ca 5700 eurot). Eksperdilt turuväärtuse hinnangu saamine on igal juhul ka täitemenetluse võlgniku huvides, et ei saaks väita müüki alla turuväärtuse. Vastustajate seisukohad ja menetluse edasine käik
12.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur kaebuse osas seisukohta ei esitanud. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 19.06.2018 määruse resolutsiooni muutmiseks alused puuduvad, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebus jääb rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad kaebaja kanda.
14.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles kohus tuvastas 10.04.2018 ekspertiisiakti (t lk 90-109) ja eksperdi 05.06.2018 selgituste alusel, et konkreetse tsiviilasja menetluse eesmärk on võimalik lugeda saavutatuks. Maakohus tuvastas võlgnikule kuuluva 1⁄2 kinnisasja mõttelise osa väärtusena 40 000 eurot täpsustusega, et tegelik müügihind võib erineda sellest 50%. TMS § 74 lõike 8 eesmärgiks on võimaldada arestitud asja müügi läbiviimine sundenampakkumise teel, mille eelduseks on asja alghinna määramine (TMS § 82 lõige 1). Ekspert on põhjendanud, miks ei ole käesoleval juhul võimalik määrata võlgnikule kuuluva korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa turuväärtust täpsemalt – puudub sarnaste tehingute võrdlusbaas (t lk 100, 124).
15.Samas on kolleegium seisukohal, et maakohtu põhjendusi tuleb selles osas täiendada, kuna kohus jättis olulises osas vastamata sissenõudja vastuväidetele. Kolleegium nõustub sissenõudja käsitlusega kinnistut koormavate hüpoteekide mõjust kinnistu turuväärtusele juhul, kui hüpoteeke sundenampakkumise tulemusena ei kustutata. Samas ei muuda nimetatud käsitlus eksperdi arvamuse lõpptulemust käesolevas asjas ebaõigeks. Nimelt määras ekspert +- 5%-lise täpsusega kindlaks kogu korteriomandi turuväärtuse 132 000 eurot. Korteriomand kuulub 1⁄2 mõttelises osas kaebajale (täitemenetluses sissenõudjale) ja 1⁄2 mõttelises osas võlgnikule. Puudub vaidlus, et kahe hüpoteegiga tagatud AS-i Swedbank nõude jäägiks on 106 477 eurot ja hüpoteekidega on koormatud kogu kinnistu. Samas aga nähtub jõustunud kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-16-4087 (t lk 132-137) ja võlgniku esiletoodud asjaoludest (t lk 129), et võlgnik ei ole kohustatud isikuks AS-i Swedbank ees võlaõigusliku laenukohustuse osas, mille täitmise tagamiseks hüpoteegid on seatud. Nimetatud tsiviilasjas jõustunud kohtulahendi põhjendustest nähtub, et sissenõudja kinkis kooselu ajal 13.04.2007 võlgnikule 1⁄2 mõttelise osa korteriomandist, milline oli alates 2005.a koormatud hüpoteekidega tolleaegse nimetusega AS-i Hansapank kasuks. Samuti, et kinkija ja kingisaaja leppisid kokku, et hüpoteegid jäävad kehtima ka peale seda, kui 1⁄2 mõttelise osa omanikuna kantakse sisse võlgnik. Kohus tuvastas,
et kingisaaja näol on tegemist hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikuga, kes ise ei ole võlgnikuks, mistõttu juhul, kui tema kinnisasja arvel rahuldatakse tagatud võlgnevus pangale, läheb talle asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lõike 3 järgi üle panga nõue rahuldatud ulatuses. Kolleegium on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et võlgnikule kuuluva mõttelise osa turuväärtuse määramisel tuleb küll võtta arvesse kogu korteriomandit koormavate hüpoteekidega tagatud nõude jääki, kuid samas tuleb arvestada ka võlgnikule kuuluva mõttelise osa omandajale omandatava vara arvel nõude rahuldamise korral üleminevat nõudeõigust laenulepingujärgse laenusaaja vastu, mistõttu on konkreetses täitemenetluses mõistlikuks enampakkumise alghinnaks maakohtu poolt tuvastatud 40 000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et ka sissenõudja ise on 13.06.2018 seisukohas maakohtule nõustunud, et otstarbekuse kaalutlustel võib enampakkumise alghinnaks määrata 40 000 eurot (t lk 128). Kaebusest ei nähtu, millistel kaalutlustel sissenõudja peale maakohtu 19.06.2018 määrust oma seisukohast taganes.
16.Ringkonnakohus ei võta seisukohta kaebaja väite osas kohtu poolt eksperdile tasu väljamaksmise ebaõigsuse kohta, kuna see väljub lahendatava määruskaebuse piiridest. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Menetletav kaebus on esitatud maakohtu 19.06.2018 määruse peale. Selle määrusega (t lk 143-144) maakohus eksperdile tasu väljamaksmist ei otsustanud. TsMS § 159 lõigete 1 ja 3 kohaselt saavad menetlusosalised eksperdile makstava tasu ja hüvitatavate kulude kindlaksmääramist vaidlustada kulude kindlaksmääramise määruse peale edasi kaevates.
17.Kolleegium nõustub maakohtuga ka menetluskulude jaotamise osas. Maakohus lähtus asjakohaselt TsMS § 172 lõike 1 esimesest lausest, milline reguleerib üldnormina menetluskulude jaotust hagita menetluses. Käesolevas asjas pöördus seaduse alusel kohtusse kohtutäitur, kuid seda tulenevalt sissenõudja avaldusest, kes vaidlustas arestimise aktis määratud arestitud vara väärtuse (t lk 7). Võlgnik kohtutäituri poolt määratud väärtust ei vaidlustanud. TsMS § 172 lõike 1 teises lauses antud õigus kulude teistsuguseks jaotamiseks on maakohtu kaalutlusotsustus olukorras, kui kohtu ette toodud asjaoludel tooks üldnormi kasutamine kaasa ebaõiglase tulemuse. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid maakohtu ette ei olnud toodud. Ka ei anna selliseks otsustuseks kolleegiumi arvates alust kaebuses esiletoodud asjaolud võlgniku väidetava käitumise kohta pooltevahelistes suhetes ja täitemenetluses nr 027/2017/1331 (täitmiseks esitatud kohtuotsuse nr 2-12-4380 vabatahtlikult täitmata jätmine, muu vara võõrandamine, arestimisaktis märgitud väärtuse vaidlustamata jätmine).
18.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebaja kanda. Kuna maakohus hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva lahendi jõustumist (TsMS § 177 lõige 2). Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.