ASV Corporation OÜ hagi Crown OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
283.10 eurot
Menetlusosalised ja nende
hageja ASV Corporation OÜ (registrikood 12781221, asukoht Narva mnt 7a-404, 10117 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Vladimir Kolga (Natus Vincere õigusbüroo, Narva mnt 7-634, Tallinn, e-post [email protected]); kostja Crown OÜ (registrikood 11352593, asukoht Peterburi tee 20-1, 11411 Tallinn); kostja lepinguline esindaja Tatjana Kalin (Emirlin Consult Õigusbüroo OÜ, Punane 18-404, Tallinn, epost [email protected]).
esindajad
Asja läbivaatamine
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta kõik menetluskulud ASV Corporation OÜ kanda.
2.Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista hagejalt ASV Corporation OÜ-lt kostja Crown OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 1 026 (üks tuhat kakskümmend kuus) eurot.
2-15-107887
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Hageja nõue
1.ASV Corporation OÜ esitas 14.04.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 250 euro saamiseks. Kohus tegi 17.04.2015 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 30.04.2015 vastuväite. Pärnu Maakohtu 21.05.2015 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 02.06.2015 määrusega kohustas kohus OÜ-t Projektimehed esitama põhistatud hagiavaldus. 15.06.2015 esitas ASV Corporation OÜ hagi Crown OÜ vastu kahju hüvitamiseks summas 283.10 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.03.2015 teenuste osutamise lepingu. Kõnealuse lepingu kohaselt pidi kostja hageja soovide alusel viima hageja poolt muutmiseks esitatud veebilehe šablooni sisse järgmised muudatused: šablooni tuleb paljundada nii, et teha kaks eraldi kahekeelsed veebilehte, mis on saadaval nii eesti, vene, kui ka inglise keeles; lehekülgede struktuur peab olema adapteeritud PC, tahvel- ja muudele mobiilsetele seadmetele vaatamiseks; veebi otsingusüsteemides oleks võimalik iseseisvalt tsiteerida lehekülge otsingu süsteemides; paigutada hageja poolt unikaalselt kontrollitud ja ettevalmistatud tekstid šablooni sisse, tehes selleks vajaliku vormingu kujundamist, et need sobiksid üle antud šabloonile (XXXX); siduda facebook.com, vk.com ja google+ linkidega; veebilehekülje valmimise tähtjaks on kaks nädalat alates ettemaksu saamisest.
2-15-107887 26.03.2015 tasus hageja kostjale enne töö tegemist 50% lepingulisest tasust, s.o 250 eurot. Seega tuleb töö alustamise päevaks lugeda 27.03.2015 ja kokku lepitud töö lõpetamise tähtajaks 09.04.2015. Lepingulise töö teostamise käigus ei täitnud kostja hageja poolseid juhiseid ja nõudeid hageja veebilehe vormistamisel ja kujundamisel. 01.04.2015 muutis kostja ühepoolselt poolte vahelise lepingu tingimusi ja pöördus hageja poole nõudega tasuda ka ülejäänud 50% lepingu summast. Kostja ei täitndud tööd kokkulepitud mahus ja tingimustel, vaid täitis oma kohustused üksnes 33% ulatuses. Seisuga 01.04.2015 ei vastanud kokkulepitud tööde ja teostatud maht lepingutingimustele. 01.04.2015 edastas hageja kostjale e-posti teel kirjelduse nõutavatest töödest ning palus selle kostjal kooskõlastada ja allkirjastada. Kõnealuses e-kirjas kinnitas hageja täiendavalt, et ta on nõus tasuma ülejäänud 50% lepinguga kokkulepitud tasust kohe pärast seda, kui kostja on allkirjastanud eespool nimetatud tehnilise kirjelduse. Kostja keeldus tehniliste ülesannete allkirjastamisest ja on korduvalt esitanud hagejale nõude tasuda ülejäänud 50% lepinguga kokku lepitud tasust. 02.04.2015 eastas hageja kostja e-posti aadressil pretensiooni, milles andis kostjale lepingu täitmiseks ehk rikkumise heastamiseks veel ühe võimaluse. Vastuseks pretensioonile teatas kostja, et kokkulepitud töö jätkamise asemel valmistab kostja ette artikli ja paigutab selle veebikeskkonda. Seetõttu vahetas hageja veebilehekülje sissepääsu paroole, tellis veebilehe backup ́i (salvestas kõik kuni 02.04.2015 veebilehel seni tehtud muudatused). Hageja hinnangul lõpetas kostja ühepoolselt lepingu. Kolmandate isikute abil viis hageja oma veebilehe kujundamise lõpuni. Oma tegevusega tekitas kostja hagejale kahju summas 283.10 eurot, millest 250 eurot moodustab tasu ebakvaliteetse töö eest, 3.10 eurot moodustavad tähtkirja saatmise kulu ja 30 eurot on ZONE.EE backup ́i maksumus. II Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja poolt peab olema esitatud veebilehe šabloon, unikaalsed kontrollitud ja ettevalminud tekstid veebilehte paigutamiseks, lingid sotisaalvõrgustikus (Faсebook ja Google+) ning kostja poolt peab olema ettevalmistatud veebilehe tehniline osa ja struktuur ainult vene keeles, paigutatud hageja poolt unikaalsusele kontrollitud ja ettevalminud tekstid ja ühendatud veebilehe linkide sotsiaalvõrgustikuga Faсebook ja Google+ (hageja poolt on märgitud lepingu valed tingimused ning samuti pärast hagi kättesaamist kostja sai esimest korda teada, et veebilehte struktuur peab olema tehtud inglise keeles). Kuna hagejal ei olnud täpset arusaamist kuidas veebileht peab välja nägema ja mitu lehekülge on veebilehe lõplikus versioonis ning milline täiendav töö võib tekkida, siis kostja oli sunnitud leppima kokku täiendavate tingimuste kooskõlastamises. Kusjuures hageja teadis, et selle tõttu töö maksumus võib suureneda. Samuti pooled saavutasid kokkuleppe, et töö teostamise tähtaeg on 1,5 nädalat alates 26.03.2015.a. Seoses sellega palus kostja 26.03.2015 esitada paroolid veebilehe šabloonile tehnilise osa jaoks.
2-15-107887 Hageja kontaktisik oli XXXX, kellega kostja pidevalt suhtles ja kelle juhiseid ja nõudeid täitis. Alates 26.03.2015 kuni 01.04.2015 olid kõik kostja poolt tehtud tegevused, muudatused ja täiendused kooskõlastatud kontaktisik XXXXiga. Töö teostamise käigus ei esitanud hageja ühtegi pretensiooni. 01.04.2015 kostja sai e-posti teel hageja nimel saadetud kirja põhjendamatute süüdistustega, lepingu ülesütlemise ja edasise mittetasumise ähvardustega kelleltki XXXXlt, kellega kostja ei olnud kordagi veebilehe kujundamisel suhelnud. Kostja palus selgitada esitatud pretensiooni, aga seda ei tehtud. Seoses sellega oli kostja sunnitud esitama arve jääksummas 250 eurot tasumiseks, kuna veebileht oli 90% ulatuses kostja poolt valmis tehtud ja kostja arusaamise kohaselt ei olnud hageja enam huvitatud töö jätkamisest.01.04.2015 oli kostja omalt poolt sunnitud esitama pretensiooni, kuna hageja hakkas tööprotsessi põhjuseta venitama. Kostja omalt poolt püüdis saavutada kokkulepet töö jätkamiseks. 02.04.2015 kostja sai e-posti teel hagejalt tehnilise ülesande, mida varem poolte vahel kooskõlastatud ei olnud. Kuna antud tehniline ülesanne ei vastanud poolte eelnevale kokkuleppele, siis kostja oli sunnitud keelduma alla kirjutamisest. Vaatamata sellele kostja oli valmis jätkama tööd eelnevatel tingimustel. 03.04.2015.a. kostja sai pretensiooni hagejalt. Vastavalt pretensiooni sisule keeldus hageja jääksummat maksmisest ja töö jätkamisest, lähtudes eelnevast kokkuleppest ning seega oli 26.03.2015 leping lõppenud. Kostja on seisukohal, et tema poolt on täies ulatuses tagatud veebilehe töö tehniline osa ja osaliselt paigutatud hageja poolt unikaalsusele kontrollitud ja ettevalmistatud tekstid. Hageja püüab selgitada veebilehe mitte valmisolekut sellega, et mitte kõigil lehekülgedel ei ole teksti ja pole ühendatud veebilehtedega Faсebook ja Google+. Kostja sõnul rikkus hageja oma kohustusi ning ei valmistanud ette tekste veebilehte paigutamiseks ja linke sotisaalvõrgustikus. Seoses sellega ei saanud kostja oma tööd 100% lõpetada. Kostja palus korduvalt tekstide esitamist, aga hageja vastas, et tekst ei ole paigutamiseks valmis. Samuti palus 28.03.2015 palus esitada lingid sotisaalvõrgustikus Faсebook ja Google+ ühendamiseks veebilehte sotsiaalvõrgustikuga – Faсebook ja Google+. Hageja seda ei teinud. Kui hageja arvab, et temale on tekitatud kahju, siis ta peab tõendama põhjuslikku seost kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel. Lähtudes hageja poolt esitatud tõenditest on selgelt näha, et veebileht on töökorras ja kostja täitis oma kohustusi ning hagejale ei ole kahju tekkinud. Kostja hinnangul ei tahtnud hageja kostjale teostatud tööde eest maksta. Viimasel etapil hageja keeldus tööde jätkamisest, kuna sai aru, et on valmis ise lõpetama teksti paigutamise täielikult tehtud veebilehe tehnilisse ossa. Kostja juhib tähelepanu, et hageja pöördus OÜ Zone Media poole, kuna hagejal ei olnud parooli veebilehe haldamiseks. Antud pöördumine on seotud hageja veebilehe omaniku kohustustega, mitte kahju tekitamisega, sest iga veebilehe omanik peab parooli omama. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel väidab hageja, et temale on tekitatud kahju 250 eurot (makstud ebakvaliteetse töö eest), kui seda ei ole tõendatud ega põhjendatud. Hageja maksis kostjale kokku lepitud tööde maksumusest 500 eurost ära ettemaksu 250 eurot, kuigi kostja tegi kokkulepitud töödest ära 90%. Kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja ei pöördunud teise firma poole veebilehe ümbertegemiseks ja kahju kõrvaldamiseks. Hageja veebilehed töötavad täies ulatuses kostja poolt tehtud tehnilise baasi ja struktuuri alusel vene keeles käesoleva ajani.
2-15-107887 III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Kohtumenetluse osapooltel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel sõlmiti 26.03.2015 suuline teenuste osutamise leping, mis seostub hageja veebilehega. Samuti pole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja on nimetatud lepingu alusel töid osaliselt teostanud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et 01.04.2015 edastas hageja kostjale e-posti teel täiendava kirjelduse nõutavatest töödest, mille palus kostjal allkirjastada.
7.Poolte vahel on vaidlus selles, millised tingimused 26.03.2015 lepingus sisaldusid, sh milliseid konkreetseid töid ja millises mahus pidi kostja tegema.
8.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise lepingu, mille kohaselt pidi kostja hageja soovide alusel viima hageja poolt muutmiseks esitatud veebilehe šablooni sisse muudatused. Töö teostamise küsimused leppisid pooled hageja sõnul kokku osalt telefonivestlustes ja osaliselt e-kirjavahetuses. Oma väidete tõendamiseks on hageja kohtule esitanud väljavõtte ekirjavahetusest kostjaga (I köide, tl 163). Hageja väidete kohaselt pidi kostja viima hageja poolt muutmiseks esitatud veebilehe šablooni sisse järgmised muudatused: šablooni tuleb paljundada nii, et teha kaks eraldi kahekeelsed veebilehte, mis on saadaval nii eesti, vene, kui ka inglise keeles; lehekülgede struktuur peab olema adapteeritud PC, tahvel- ja muudele mobiilsetele seadmetele vaatamiseks; veebi otsingusüsteemides oleks võimalik iseseisvalt tsiteerida lehekülge otsingu süsteemides; paigutada hageja poolt unikaalselt kontrollitud ja ettevalmistatud tekstid šablooni sisse, tehes selleks vajaliku vormingu kujundamist, et need sobiksid üle antud šabloonile (XXXX); siduda facebook.com, vk.com ja Google+ linkidega; veebilehekülje valmimise tähtjaks on kaks nädalat alates ettemaksu saamisest.
9.Kostja vastuväidete kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja poolt peab olema esitatud veebilehe šabloon, unikaalsed kontrollitud ja ettevalminud tekstid veebilehte paigutamiseks,
2-15-107887 lingid sotisaalvõrgustikus (Faсebook ja Google+) ning kostja poolt peab olema ettevalmistatud veebilehe tehniline osa ja struktuur ainult vene keeles, paigutatud hageja poolt unikaalsed kontrollitud ja ettevalminud tekstid ja ühendatud veebilehe linkide sotsiaalvõrgustikuga - Faсebook ja Google+. Need tööd on kostja oma selgituste kohaselt teostanud.
10.Kohtu hinnangul ei ole poolte vahelise 26.03.2015 e-kirjavahetusega (I köide, tl 163) võimalik tõendada, milliste konkreetsete tööülesannete täitmises pooled kokku leppisid. Esitatud e-kirjadest ei nähtu konkreetsete ülesannete loetelu ega hageja poolt soovitud tööde mahtu. Ka kohtule esitatud e-kirjavahetus ajavahemikul 30.03.2015 – 01.04.2015 (I köide, tl 166 – 177 ja 197 - 217) ei tõenda 26.03.2015 lepingu tingimusi, kuivõrd kõnealune ekirjavahetus kajastab poolte erimeelsusi tööde teostamise ulatuse ja sisu osas. Samuti ei tõenda lepingu tingimusi hageja poolt 30.09.2015 esitatud tõendid (II köide, tl 10 – 81), kuivõrd tegemist on veebilehtede väljavõtetega, poolte vahelisi erimeelsusi kajastava ekirjavahetusega ja veebilehtede loomise juhenditega. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et ühestki neist dokumentidest ei tulene selgelt ja üheselt mõistetavalt, millistes lepingu tingimustes pooled 26.03.2015 lepingu sõlmimisel kokku leppisid.
11.Hageja on esitanud kohtule tõendina tehnilise ülesande ASV Corporation OÜ kodulehe loomiseks ostetud valmis malli järgi (I köide, tl 157 – 158). Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et kõnealuse ülesande on hageja esitanud kostjale 01.04.2015 ja kostja sai selle kätte 02.04.2015. Kostja vastuväidete kohaselt ei vastanud antud tehniline ülesanne poolte eelnevale kokkuleppele. Ühestki kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et 01.04.2015 tehnilises ülesandes loetletud tööde teostamises olid pooled juba 26.03.2015 lepingus kokku leppinud.
12.VÕS § 29 lg 1 näeb ette, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lõikest 4 tuleneb, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Eeltoodust tuleneb, et poolte ühine tahe lepingu sõlmimisel ei ole selge, kuivõrd poolte vahel on vaidlus selle üle, milliseid töid pidi kostja 26.03.2015 lepingu alusel teostama.
13.Kohus leiab, et kuna kostja on vaielnud vastu hageja nõudele ja 26.03.2015 lepingus kokku lepitud töö sisule ning mahule, siis peavad pooled oma väiteid tõendama. Hageja ei ole tõendanud, millistes tingimustes poolte vahel sõlmitud suulises teenuste osutamise lepingus kokku lepiti, s.h milliste poolte vahel kokku lepitud tingimuste rikkumine hagejale kahju tekitas. Lepingus kokku lepitud tööülesannete sisu ja mahu osas on pooled eriarvamusel. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Pooled ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud tõendeid oma lepingus kokku lepitud tööülesandeid puudutavate seisukohtade tõendamiseks. Järelikult ei saa kohus kindlaks teha poolte vahel kokku lepitud tööülesannete sisu ja mahtu. Kuna hageja tugineb oma nõudes sellele, et kostja ei teostanud töid lepingus kokku lepitud viisil, mille tõttu hageja kandis kahju, siis ei ole võimalik tuvastada, kas hageja nõue on põhjendatud või mitte. Kohus leiab, et ka hageja taotlusel läbi viidud ekspertiisi käigus antud ekspertarvamus ei tõenda hageja väiteid, kuna hageja ei ole tõendanud, milliste tööde teostamises ta kostjaga kokku leppis. Kohus leiab, et eelkõige on hagejal, kui nõude esitajal kohustus tõendada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kuna hageja on välja toonud, et pooled leppisid kokku kodulehe loomises ja kostja on oma vastuväite kohaselt kokkulepitud tööd teostanud, millega hageja ei nõustu ning mille tõttu hageja oli sunnitud
2-15-107887 lepingu üles ütlema ja kandis sellest tulenevalt rahalist kahju, siis ei ole hageja tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas asjaolu, milliste tööülesannete täitmises pooled kokku leppisid, millises ulatuses kostja kokkulepitud töid teostas ja kas kostja tegevusest tulenevalt on hageja kahju kandnud.
14.Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja on 26.03.2015 lepingut rikkunud, siis ei saa lugeda tõendatuks ka hageja kahju hüvitamise nõuet. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on eelnevalt selgitanud, et tõendite puudumise tõttu ei saa kohus kindlaks teha poolte vahel kokku lepitud tööülesannete sisu ja mahtu, millest tulenevalt ei ole kohtul ka võimalik hinnata, kas kostja tegevuse tõttu on hageja kahju kandnud või mitte. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja ei ole tõendanud, poolte vahel kokku lepitud tööülesannete sisu ja mahtu ning kahju kandmist kostja süül, siis tuleb hagi rahuldamata jätta, kuna hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Kostja on palunud hagejalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 026 eurot, mis koosnevad kostja õigusabikuludest 950 eurot ja tõlkekuludest 76 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabiteenust kokku 9 tundi ja 30 minutit, tunnitasumääraga 100 eurot/tund. Hageja ei ole kostjate menetluskulude suuruse osas oma seisukohta esitanud. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja ajakulu õigusteenuse osutamisel 9 tundi ja 30 minutit põhjendatud. Kohtu hinnangul on ka kostja esindaja tunnitasu hind 100 eurot/tund mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud kostjate lepingulise esindaja kulud kokku 950 euro ulatuses. Samuti on põhjendatud kostja kulud 76 eurot, mis kulus dokumentide tõlkimiseks vene keelest eesti keelde. Kostja menetluskulud summas 1 026 eurot kuuluvad väljamõistmisele hagejalt, ASV Corporation OÜ-lt.
2-15-107887 TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.