Kohtulahend

e-kirjale vastamise kulusid, 26.10.2016 kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise kulusid, 02.12.2016 kohtuotsusega tutvumise kulusid, 26.01.2017 vastuse koostamise kulusid, kliendiga peetud suhtluse kulusid seoses 07.03.2017 kohtunõudega. Muud õigusabi osutaja kulud olid taotluses kirjeldatud määras vajalikud. Täies ulatuses olid põhjendatud kostja tõlkekulud 462 eurot. Arvestades kohtupraktikat tuli kostja lepinguliste esindajate põhjendatud tunnitasu määra vähendada 160 euroni (käibemaksuta). Seega oli põhjendatud kostja esindaja tasu suurus 18 816 eurot (käibemaksuta), millele lisandus põhjendatud tõlkekulu 462 eurot, kokku 19 278 eurot. Kuivõrd menetluskulud jäeti hagejate kanda võrdsetes osades, tuli igalt hagejalt eraldi välja mõista 2 754 eurot, s.o esindaja tasu 2 688 eurot (s.o 18 816/7) ning tõlkekulud 66 eurot (462/7). Summadele lisandus vastavalt taotlusele viivis seadusjärgses määras määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagejate määruskaebus

menetluskulude hüvitise. Määrust ei vaidlustatud menetluskuludelt seadusjärgses määras viivise väljamõistmise osas. Pidades silmas eelnevat ja asjaolu, et kostja maakohtu määrust ei vaidlustanud, on maakohtu määrus jõustunud osas, milles kohus jättis kostja taotluse osaliselt rahuldamata ja mõistis menetluskuludelt välja viivise seadusjärgses määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Viidatud osas on maakohtu määrus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks rohkem/vähem aega või oli kohtu hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu mõnevõrra väiksem, kui oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Hagejad heitisid maakohtule ette menetlusõigusnormi rikkumist, kui luges kostja esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 160 eurot (käibemaksuta), tuvastas, et kostja põhjendatud menetluskulu oli ka õigusabi ostuaja ajakulu kliendiga suhtlemiseks, erinevate taotluste ja täiendava vastuse koostamiseks ning ei vähendanud piisavalt kostja õigusabi osutaja esinevate toimingute tegemiseks kulunud põhjendatud ajakulu. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel nii esindamisele kulunud aega kui ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei rikkunud põhjendatud tunnitasu määra tuvastamisel diskretsiooni. Kohus vähendas põhjendatult kostja õigusabi osutaja tunnitasu hinda 160 euroni (käibemaksuta), arvestades seejuures asja mahu ja keerukusega ning väljakujunenud kohtupraktikaga. Teiste väidete osas märgib ringkonnakohus, et maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindajate töö mahtu ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu osas järeldustele diskretsiooni valesti kohaldamata ja piire ületamata. Pelgalt asjaolu, et hagejate hinnangul kulus ühe või teise toimingu tegemiseks või dokumendi koostamiseks kostja esindajatel vähem aega, ei anna alust ümber hinnata maakohtu põhjendatud seisukohti. Kohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist. Lepingulise esindaja ülesanne on esindada kliendi huve. Kliendiga suhtlemata ei ole võimalik kvaliteetset õigusabi osutada. Sel põhjusel on Riigikohus lahendis 3-2-1-48-16 selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle. Maakohus ei ole nimetatud kulu põhjendatust ja vajalikkust hinnates rikkunud diskretsioonipiire. Samuti ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui luges põhjendatud õigusabi osutaja kuluks menetluse kinniseks kuulutamise ja kohtuistungi protokolli parandamise taotluste koostamise kulusid. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetlusosalisel on õigus ja kohustus esitada asjaolude kinnitamiseks tõendeid ning vajadusel kohtule taotlusi. Menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil, sh kasutada kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja kutse-eetika

nõuetega. Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui see on ilmselgelt asjakohatu. Maakohus, leides, et kostja toimingud olid põhjendatud, ei ületanud diskretsiooni piire. Ka ei rikkunud maakohus diskretsiooni, kui luges põhjendatud kostja menetluskuluks õigusabi osutaja ajakulu 21.01.2015 vastuse koostamiseks. Seda enam, et tegu oli vastusega hagejate täiendavale menetlusdokumendile, kus hagejad täpsustasid eelmises menetlusdokumendis kirjeldatut ja lisasid täiendavaid seisukohti, s.t hagejad ise põhjustasid kostjal täiendavate menetluskulude tekkimise. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.