Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Malle Seppik
Kohtuasi
Mihhail Gnidini (Gnidin), Valeri Kovalenko, OÜ BLT Holding, Vladimir Toropovi (Toropov), Lidia Loginova, Aleksander Kanteri (Kanter) ja TIAN GROUP OÜ hagi BLRT Grupp Aktsiaseltsi vastu BLRT Grupp Aktsiaseltsi 2012. a majandusaasta aruande kinnitamise kohta tehtud 20. juuni 2013. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 19. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-44140
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mihhail Gnidini, Valeri Kovalenko, OÜ BLT Holding, Vladimir Toropovi, Lidia Loginova, Aleksander Kanteri ja TIAN GROUP OÜ kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hagejad Mihhail Gnidin, Valeri Kovalenko, Osaühing BLT Holding, Vladimir Toropov, Lidia Loginova, Aleksander Kanter, TIAN GROUP OÜ. Hagejate ühised esindajad vandeadvokaadid Carri Ginter ja Kristjan Tamm Kostja BLRT Grupp Aktsiaselts, esindaja vandeadvokaat Neve Uudelt
Asja läbivaatamise kuupäev
7. september 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. veebruari 2015. a otsus ja Harju Maakohtu 20. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-44140 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
1.Mihhail Gnidin (hageja I), Valeri Kovalenko (hageja II), Osaühing BLT Holding (hageja III), Vladimir Toropov (hageja IV), Lidia Loginova (hageja V), Aleksander Kanter (hageja VI) ja TIAN GROUP OÜ (hageja VII) esitasid 20. septembril 2013 Harju Maakohtule hagi BLRT Grupp Aktsiaseltsi (kostja) vastu, milles palusid tuvastada, et kostja 20. juuni 2013. a üldkoosoleku otsuse p 1, millega kinnitati kostja 2012. a majandusaasta aruanne, on tühine, või alternatiivselt tunnistada sama otsus kehtetuks. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja väikeaktsionärid, kellele kuulub kokku 44,68% kostja aktsiakapitaliga esindatud häältest. Kostja enamusaktsionärideks on OÜ Ferriol, OÜ Algaves, Fjodor Berman ja Mark Berman, kellele kuulub kokku 54,29% kostja A-aktsiatest ja 51,87% B-aktsiatest. Aktsionärid F. Berman ja M. Berman kuuluvad ka kostja juhtkonda. Äriühingutest aktsionäre kontrollivad kostja juhtkonna liikmed Igor Berman, M. Berman ja F. Berman, kes on omavahel sugulased.
20.juunil 2013 toimus kostja aktsionäride korraline üldkoosolek, mille esimene päevakorrapunkt oli kostja 2012. a majandusaasta aruande kinnitamine. Koosoleku protokolli kohaselt võeti vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsus (otsus nr 1), mille poolt anti 53,932% häältest ehk 17 874 häält. Otsuse vastu oli 45,136% häältest ehk 14 959 häält. Hagejad hääletasid otsuse vastu ja esitasid ka eriarvamuse. Hagejate arvates sisaldab aastaaruanne ebaõigeid andmeid, sest kostja ei olnud 2012. a tegelikult kahjumis. Aastaaruande kinnitamise otsuse poolt hääletasid enamusaktsionärid, kes kuulusid ise juhtorganitesse, ja neile olid aruande puudused teada. Nad lõid teadlikult olukorra, mis võimaldas moonutada finantsnäitajaid, et mõjutada dividendide maksmise kohtuvaidlust. See on vastuolus heade kommetega. Äriseadustiku (ÄS) § 303 lg-st 1 tulenevalt ei oleks tohtinud hääletada juhatuse liikmeteks olevad aktsionärid ega nende kontrollitavad äriühingud. Lisaks on aastaaruanne vastuolus ÄS §-ga 331 ning rikub võlausaldajate kaitseks kehtestatud raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg 1, § 16 ja § 17 imperatiivseid sätteid. Seega on vaidlusalune otsus ÄS § 3011 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühine. Alternatiivselt leidsid hagejad, et vaidlusalune otsus tuleb ÄS § 302 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada, kuna see on vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-ga 32 ja rikub hea usu põhimõtet. Lisaks on otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks ka TsÜS § 38 lg 1 teine lause, sest enamusaktsionärid kasutasid hääleõigust eeliste saamiseks. Kuna enamusaktsionäride antud poolthääled aruande kinnitamise otsusele on tühised, siis tuleb lugeda, et koosolekul võeti vastu hoopis otsus jätta vaidlusalune aastaaruanne kinnitamata. Hagejad soovisid esitada lisatõendina erikontrolli läbiviimise tulemust. Erikontrolli ei ole veel tehtud, kuid hagejad soovivad taotleda üldkoosolekult erikontrolli määramist. Hagejad esitasid vastuväite kohtu tegevusele, leides, et maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 237 lgt 1, kui jättis pooltele andmata tähtaja tõendite esitamiseks või nende kogumise taotlemiseks.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Kostja 2012. a majandusaasta aruanne ei ole moonutatud ja seda kinnitab vandeaudiitori aruanne.
Leedu tütarühingut auditeerinud audiitorid kinnitasid, et aruanne on õige. Ka hagejate esitatud finantseksperdi analüüs tõendab, et kostjal oli 2012. a kahjum. Vaidlusaluse otsuse poolt antud hääled ei ole tühised. Aktsionäride hääleõigus ei olnud piiratud. Samuti ei ole rikutud hea usu põhimõtet. Protokolli ei ole kantud hageja IV ega hageja V eriarvamust ja seega ei saa nad nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Lisaks esitasid hagejad I ja II ise koosolekule otsuse eelnõu, millega tegid ettepaneku katta kahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvel. 16 414 000 euro suuruse kahjumi kinnitasid aktsionärid samal üldkoosolekul vastu võetud üldkoosoleku otsusega nr 2 ja seda otsust ei ole vaidlustatud. Järelikult ei saa hagejatel olla vastuväiteid ka majandusaasta aruande õigsusele, sest üldkoosolek saab kasumi jaotamise otsuse võtta vastu vaid kinnitatud majandusaasta aruande alusel.
3.Harju Maakohus jättis 20. mai 2014. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus võrdsetes osades hagejate kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei mõjuta üldkoosoleku otsuse kehtivust see, kas hagejad peavad vaidlusaluses aastaaruandes sisalduvaid andmeid õigeks või mitte. Enamusaktsionäride hääleõigus ei olnud piiratud, sest tegu ei olnud ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud juhtudega. Hääletustulemused on protokollis kajastatud õigesti ja aruande kinnitamise otsus on häälteenamusega vastu võetud. Rikutud ei ole ka ÄS § 331 ega § 332 lg-te 1 ja 2 nõudeid. Kuna hagejad tegid üldkoosolekul kasumi jaotamise ettepaneku, siis ei saa nad samal ajal olla seisukohal, et majandusaasta aruande kinnitamise otsus on kehtetu ja sisaldab ebaõigeid andmeid. ÄS § 335 lg 1 järgi võtab üldkoosolek kasumi jaotamise otsuse vastu kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Üldkoosoleku otsus võib olla tühine vaid juhul, kui rikutakse kõige olulisemaid aktsionäride või võlausaldajate kaitseks kehtestatud norme. Selliseid aluseid ei esine. Samuti ei ole otsus vastuolus heade kommetega. Seega ei ole vaidlusalune otsus tühine. Samuti ei ole alust otsust ÄS § 302 alusel kehtetuks tunnistada, sest aastaaruande kinnitamise eeldused olid täidetud. Hagejate vastuväite kohta kohtu tegevusele, et neil ei võimaldatud esitada soovitud tõendit (erikontrolli tulemust), märkis kohus, et seda tõendit hagejatel veel ei olnud. Erikontrolli määramine ja tegemine võib kesta kaua ning kohus ei pea ootama, kuni pool jõuab tekitada tõendi, millega ta oma väiteid tõendada soovib. Lisaks ei mõjutaks erikontrolli tulemus hagejate nõude lahendamist.
4.Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. veebruari 2015. a otsusega maakohtu otsuse muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt reguleerivad RPS §-d 16 ja 17 majandusaasta aruande
koostamist, mitte aga kinnitamist. Seega ei saa ka ebaõigest majandusaasta aruandest lähtuv aktsionäride üldkoosoleku otsus rikkuda neid sätteid kui võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätteid ÄS § 3011 lg 1 p 1 tähenduses. Aastaaruande koostab ja esitab üldkoosolekule juhatus ja aktsionärid vaid kinnitavad juhatuse koostatud aruande. Tulenevalt ÄS § 332 lg-st 4 peab aktsionäridele esitatav majandusaasta aruanne olema RPS §-s 25 ette nähtud korras heaks kiidetud ja allkirjastatud, s.t sellele antud allkirjaga kinnitab tegevjuhtkond aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne annab kooskõlas RPS § 17 lg-ga 1 õige ja õiglase ülevaate ühingu finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Lisaks vaatab aruande läbi nõukogu ja esitab selle kohta oma arvamuse (ÄS § 333 lg 1). Seega võivad aktsionärid otsuse vastuvõtmisel lähtuda sellest, et neile esitatud aruanne on õige ja täielik, ega pea aruannet sisuliselt kontrollima. Samuti ei saa aruannet sisuliselt ehk arvuliselt kontrollida kohtus üldkoosoleku otsuse vaidlustamise menetluses. Isegi kui aruanne on ebaõige ja RPS-iga vastuolus, ei saa see olla aktsionäride üldkoosoleku otsuse tühisuse alus. Lisaks ei ole hagejad usutavalt tõendanud majandusaasta aruande ebaõigsust. Hagejad on hagiavalduses soovinud tõendada hagis esile toodud asjaolusid erikontrolli abil. Muid tõendeid ei ole esitatud. ÄS § 330 lg 2 teise lause kohaselt otsustab kohus erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib muuhulgas olla äriühingule tõenäoliselt tekkinud kahju ning erikontrolli taotleja peab kahju tekkimist põhjendama ja selle usutavaks tegema. Tekkinud kahju peab olema piisavalt suur, õigustamaks erikontrolli tegemisega kaasnevaid kulusid ja äriühingu tegevusse sekkumist. Lisaks ei mõjutaks erikontrolli tulemus praegu asja lahendamist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hagejad paluvad kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus valesti ÄS § 302 lg-t 1, ÄS § 3011 lg 1 p 1 ja 2 ning ÄS § 331 ja leidis ekslikult, et aktsiaseltsi majandusaasta aruanne ei allu kohtulikule kontrollile. Aktsionäridel peab olema võimalus aruannet kohtumenetluses sisuliselt kontrollida ja ebaõigeid andmeid sisaldava aruande kinnitamise otsust vaidlustada nt juhul, kui enamusaktsionärid suruvad häälteenamusega puudustega aruande läbi. Kui aruande sisu ei alluks kontrollile, kaotaks aruande kinnitamine üldse mõtte. Aastaaruande kinnitamise otsuse kehtivuseks ei piisa üksnes selle koostamise formaalsete reeglite järgimisest, see peab ka sisult õige olema. Aastaaruanded avalikustatakse äriregistri kaudu ja need on oluliseks teabeallikaks ühingute majandusliku olukorra ja maksevõime kohta. Aruande sisuline kohtulik kontroll on vajalik aktsionäride ja võlausaldajate kaitseks. Otsuse kehtetus peaks kaasnema selliste puudustega aruandes, mis tooksid kaasa lubamatu tagajärje. TsMS § 654 lg 5 kohaselt peab ringkonnakohus võtma oma otsuses põhjendatud seisukoha kõigi poolte esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas selgitama, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähendust. Ringkonnakohus rikkus eeltoodud nõuet, sest jättis
võtmata seisukoha hagejate apellatsioonkaebuse väidete kohta, milles hagejad on näidanud, milles nende arvates seisneb aruande ebaõigsus ja millised tõendid seda tõendavad.
7.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 4, § 692 lg 5 teise lause ja TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada õige materiaalõiguse normi kohaldamata jätmise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle: ·
20.juunil 2013 toimus kostja aktsionäride korraline üldkoosolek, mille päevakorras oli kostja 2012. a majandusaasta aruande kinnitamine;
·
üldkoosoleku protokolli kohaselt võeti vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsus (üldkoosoleku otsuse p 1);
·
otsuse poolt anti protokolli järgi 53,932% häältest;
·
hagejad hääletasid otsuse vastu ja vähemalt osa neist esitas otsuse kohta ka eriarvamuse.
10.Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas kohtumenetluses on võimalik tuvastada aktsiaseltsi majandusaasta aruande kinnitamise kohta vastu võetud üldkoosoleku otsuse tühisust või tunnistada see otsus kehtetuks põhjusel, et aastaaruande sisu on ebaõige. Hagejate arvates on üldkoosoleku otsus, millega aastaaruanne kinnitati tühine sellepärast, et aastaaruanne oli sisult vale ja kajastas kostja majandustulemusi moonutatult. Alternatiivselt leiavad hagejad, et üldkoosoleku otsus tuleb ÄS § 302 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada sellepärast, et otsuse vastuvõtmisel rikuti hea usu põhimõtet, või TsÜS § 38 lg 1 teise lause alusel sellepärast, et enamusaktsionärid kasutasid hääleõigust ebaausate eeliste saamiseks. Ringkonnakohus leidis, et aruande õigsust ei saa kontrollida üldkoosoleku otsuse vaidlustamise menetluses ja isegi kui aruanne on olulises osas ebaõige, ei too see kaasa aruande kinnitanud üldkoosoleku otsuse tühisust.
11.Kolleegium leiab, et üldkoosoleku otsust ja sellega kinnitatud majandusaasta aruannet ei ole võimalik vaadelda eraldi, sest üldkoosoleku otsusel, millega kinnitatakse aastaaruanne, saab sisu olla üksnes selle otsuse lahutamatuks osaks oleva aastaaruande kaudu. Eelnevast tulenevalt on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et majandusaasta aruande kinnitamise otsuse kehtivus ei sõltu üldse aruande võimalikest vigadest. Aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuse aluseid reguleerivad ÄS § 3011 lg 1 ja § 302 lg 1. Raskemad sisu- ja protseduurivead toovad kaasa otsuse tühisuse ja ÄS § 3011 lg 1 p 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus muu hulgas tühine, kui see rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. ÄS § 302 lg 1 esimese lause järgi võib üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistada, kui otsus on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Lisaks võimaldab
TsÜS § 38 lg 1 teine lause nõuda juriidilise isiku organi, sh aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada.
12.Kolleegium on varem leidnud, et raamatupidamise aastaaruande koostamist reguleerivad sätted on muu hulgas võlausaldajate kaitseks kehtestatud normid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-15, p 19). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. RPS § 15 lg 1 kohaselt on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist ja majandustulemustest. RPS näeb ette mitmeid sätteid, millest nähtub, et need peavad muu hulgas kaitsma ka ühingu võlausaldajaid ja avalikku huvi. Näiteks sätestab RPS § 16 kohustuse lähtuda raamatupidamise aastaaruande koostamisel rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest, kusjuures viidatud sätte p 4 näeb ette olulisuse printsiibi - raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. RPS § 16 p 7 sätestab objektiivsuse printsiibi, mille järgi peab raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon olema neutraalne ja usaldusväärne. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kui majandusaasta aruandes esinevad sellised vastuolud raamatupidamisseaduse sätetega, mille tulemusel kajastab majandusaasta aruanne olulisel määral valesti äriühingu majandusseisu, siis on rikutud võlausaldajate ning avalikkuse kaitseks kehtestatud seaduse sätteid ja aktsionäride üldkoosoleku otsus, millega selline majandusaasta aruanne kinnitatakse, on ÄS § 3011 lg 1 p 1 alusel tühine. Väiksemad kõrvalekalded majandusaasta aruandes ei ole sellised puudused, mis mõjutaks otsuse kehtivust.
13.Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et otsuse tühisusele võivad tugineda vähemalt samad isikud, kellel on õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist (vt nt Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 25; 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 16). Aktsionäril on eelduslikult õigus esitada tuvastushagi TsMS § 368 lg 1 järgi ja nõuda otsuse tühisuse tuvastamist ka juhul, kui tegu on võlausaldajate kaitseks või avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätte rikkumisega, sest võlausaldajate või avalike huvide kahjustamine on üldjuhul seotud aktsiaseltsi kui terviku kahjustamise võimalusega, mistõttu on aktsionäri investeeringuga seotud huvi ühingu normaalse toimimise vastu üldjuhul eeltoodud olukorras piisav tema tuvastushuvi jaatamiseks.
14.Seega lähtus ringkonnakohus ekslikust eeldusest, et majandusaasta aruande kinnitamise otsuse kehtivus ei sõltu aruande võimalikest sisulistest vigadest, ja jättis õige materiaalõiguse normi kohaldamata. Maakohus märkis otsuses küll, et võlausaldajate kaitseks kehtestatud normide olulised rikkumised võivad kaasa tuua otsuse tühisuse, kuid samas ei hinnanud maakohus kõiki hageja faktilisi ja õiguslikke väiteid. Kuna toimikust ei nähtu, millal lõppes asjas eelmenetlus, siis ei ole võimalik ka väita, et hageja oleks oma väited esitanud hilinenult ja need saanuks seepärast
tähelepanuta jätta. Ringkonnakohus seda rikkumist ei kõrvaldanud. Eelnevast tulenevalt tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi tagasi maakohtusse eelmenetluse staadiumi. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõiki asjaolusid ja tõendeid hinnata ja lahendada küsimus, kas praegusel juhul on tõendatud eelnimetatud tühisuse aluse esinemine, st kas aastaaruanne kajastas kostja majandusseisu olulisel määral ebaõigesti.
15.Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 alusel asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 174 lg-tes 4 ja 6 sätestatu kohaselt.
16.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hagejate kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Villu Kõve, Henn Jõks, Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.