Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2018, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-17-15187
Tsiviilasi
J.V. hagi Hanselaenud OÜ vastu nõude aegumise tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
198.13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja J.V., ik XXX; postiaadress XXXX; e-post XXX; kostja Hanselaenud OÜ, rk 11145902; asukoht Raatuse 47, 50603 Tartu; kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Mattis Malmre; e-post [email protected].
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad J.V. esitas 12.10.2017 Tartu Maakohtule hagi Hanselaenud OÜ vastu nõude aegumise tuvastamiseks ja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 02.01.2008 kostjale tellimuse “ XXX“, mille alusel kostja väljastas hagejale laenu 2000 krooni. Hagejal tekkisid majanduslikud raskused ning võlg võis jääda tasumata. Hageja nägi enda nime Krediidiinfo võlgnike nimekirjas ning leiab, et nõue on aegunud. Hagejal ei ole alles tehingu alusdokumente. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt on hageja oma võlgnevust kostja ees tunnistanud. Hageja sai laenu 2000 krooni, millele lisandusid käsitlustasu 600 krooni ja leppetrahv 500 krooni, seega on kostja võlgnevus hageja ees 3100 krooni (198.13 eurot). Laenu tagastamise tähtaeg oli 01.02.2008. Hageja on ise pakkunud võlgnevuse tasumist esmalt 100 euro ulatuses ja hiljem 75 euro ulatuses. Hageja rikkus oma kohustusi tahtlikult, mistõttu nõue ei ole aegunud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja palub tuvastada kostjale kuuluva hageja vastu suunatud nõude aegumise. Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 mõttes tuvastushagiga. Kohus leiab, et hagejal kui lepingu alusel kohustatud isikul on tuvastushuvi, et tuvastada kohustuse aegumist, kuivõrd kostja nõuab hagejalt kohustuse täitmist ning vaidleb vastu aegumisele. Tegemist on tehingust tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on tsiviilseadusliku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Tähtaeg lõpeb TsÜS § 135 lg 2 järgi tähtpäeva saabumisel. Tähtpäeva saabumine määratakse TsÜS § 136 lg 1 järgi tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 järgi tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg-s 2 sätestatud viimase aasta „vastavaks kuu ja päeva“ all peetakse aegumistähtaja puhul silmas kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva aastates arvutatava tähtaja möödumisel. Nõude maksmapanekuks on võlausaldajal aega kolm täisaastat (vt Riigikohtu 2. aprilli 2014 otsus nr 3-2-1-162-13, p 29). Arvestades, et laenu tagasimaksmise päev oli 1. veebruar 2008, siis möödus aegumistähtaeg 1. veebruaril 2011 kell 24.00. Seega on kostjale kuuluv laenulepingust tulenev nõue aegunud. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest võiks järeldada, et aegumistähtaeg vahepeal katkes või peatus. TsÜS § 144 järgi aeguvad koos põhivõlaga ka kõrvalkohustustest tulenevad nõuded, s.o käsitlustasu ja leppetrahvi nõue.
TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on aegumistähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus laenu tagastamise kohustust tahtlikult. Kostja on esitanud väite, et hageja on oma kohustusi tahtlikult rikkunud. TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on kohustuste tahtliku rikkumisega tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ning käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Seega kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Selline tegu võib olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Üksnes kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu 16. septembri 2009 otsus nr 3-2-1-79-09, p 11). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on tahtlikult käitunud heade kommete vastaselt. Antud asjaolu ei ole võimalik järeldada üksnes asjaolust, et hageja kohustust ei täitnud. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Kohus jätab menetluskulud hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulu moodustab riigilõiv 75 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Aavastik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.