Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 23.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-119371/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 23.01.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1243

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-119371

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2018.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-119371

Tsiviilasi

B2 KAPITAL SIA hagi Xxxvastu võla, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes

Tsiviilasja hind

489,98 eurot Hageja: B2 KAPITAL SIA (registrikood 40103645131; asukoht Skanstes iela 50, LV-1013, Riia, Läti); Hageja lepinguline esindaja: Triin Reinmaa (e-post: [email protected]); Kostja: Xxx(isikukood xxx; elukoht xxx; tegelik elukoht teadmata; menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt Xxxhageja B2 KAPITAL SIA kasuks põhivõlgnevus summas 398,29 eurot, sissenõudmiskulu summas 34,99 eurot ja 08.12.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 31,86 eurot.

3.Välja mõista kostjalt Xxxhageja B2 KAPITAL SIA kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt päeva alates 09.12.2017.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid selliselt, et resolutsiooni p 2 väljamõistetud viivis 31,86 eurot ja edaspidine viivis võlalt alates 09.12.2017.a ei ületaks kokku rohkem kui 398,29 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb xxx tasuda B2 KAPITAL SIA-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Tele2 Eesti AS ja kostja vahel oli sõlmitud Tele2 liitumisleping kostja telefoninumbrile nr xxx mobiilsideteenuse osutamiseks. Lisaks sõlmiti Tele2 Eesti AS ja kostja vahel Tele2 liitumisleping kostja telefoninumbritele xxxa xxx. Eespool nimetatud lepingu sõlmimisel on klient kinnitanud, et ta on tutvunud ja nõustunud liitumislepingu ja/või järelmaksulepingu lahutamatuks osaks olevate pakkumise tingimustega, Tele2 teenuse kasutamise tingimustega, Tele2 interneti kasutamise tingimustega, Tele2 järelmaksu tingimustega, Tele2 hinnakirjaga, teenuste ja seadmete kasutamise juhendmaterjalidega ning kohustub neid täitma. Tele2 teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Tele2 arveldusperioodi pikkus üks (1) kuu, mille kohta toimub arve koostamine arveldusperioodi viimasel päeval. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved: 52115437, 52574918, 15100011629, 15100403492, 15100635849, 15100866881. Tele2 teenuste tingimuste punkti 8.2.1.1. kohaselt on Tele2-l õigus leping ette teatamata ühepoolselt üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Tele2 ütles lepingud üles 30.05.2017.a., kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses

2-17-119371 rohkem kui 14 päeva. 10.07.2017.a. loovutas Tele2 nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutaja pöördus võla sissenõudmiseks inkassoettevõtte Creditreform Eesti OÜ poole. Hageja nõuab esitatud nõudelt nii sissenõutavaks muutunud viivist kui ka viivist põhinõudelt alates 09.12.2017.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras tasumata summalt päevas. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Tele2 on kostjale saatnud 1 tasulist meeldetuletuskirja, maksumusega 4,99 eurot. Kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud 2 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 34,99 eurot mõistlik ja põhjendatud ning nõuab kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist summas 34,99 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 398,29 eurot, sissenõudmiskulu summas 34,99 eurot ja 08.12.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 31,86 eurot; lisaks viivise põhinõudelt alates 09.12.2017.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras tasumata summalt päevas. menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista väljamõistetud menetluskuludelt viivist kuni nende tasumiseni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 100 eurot ning õigusabikulud summas 197,50 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 197,50 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.