3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Yulia Andreeva (hageja) esitas 7. novembril 2016 Viru Maakohtule hagi KÜ XXX (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et tal puudub kostja ees võlg ja kohustus tasuda kostjale viivist hagi esitamise seisuga 53 eurot 16 senti või alternatiivselt tuvastada, et kostja nõue hageja vastu on aegunud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korteriomand Narvas XXX. Kostja 20. mai 2010 üldkoosoleku otsuse alusel arvestati külma vee eest tasu lähtudes arvestuslikust suurusest 10 m3 kuus. Hageja korterisse paigaldati 9. augustil 2010 taadeldud veearvesti ning alates oktoobrist 2010 tasus hageja külma vee eest arvesti näidu järgi, tegelik tarbimine 1-2 m3 kuus. Perioodil oktoober 2010 kuni märts 2011 on hageja tarbinud külma vett 50 m3 vähem kui arvetel märgitud. Kuna hageja tasus külma vee eest arvesti näidu alusel, kajastas kostja arvetel 10 m3 (märtsis 11 m3) eest puudujääva osa võlana. Seisuga 1. mai 2011 on arvel kajastatud võlg 79 eurot 76 senti ning viivis 1 eurot 79 senti. Kostja 10. mai 2012 üldkoosoleku otsuse alusel tehti külma vee ümberarvestus vastavalt hageja veearvesti näidule ning kostja loobus nõudest külma vee eest 50 m3 ulatuses summas 78 eurot (31. mai 2012 arve nr 0512/270034). Kostja 30. juuni 2012 arvelt nr 0612/270034 nähtub seisuga 1. juuli 2012 võlg 21 eurot 7 senti; seisuga 1. oktoober 2016 on hagejale esitatud arvel märgitud viivisevõlg 53 eurot 16 senti. Hageja on mitmel korral pöördunud kostja poole seoses kostja alusetu viivisenõudega ning saatis kostjale 13. märtsil 2013, 8. mail 2013, 9. mail 2013, 15. juunil 2013 väljastusteatega tähitud kirjad. Arvete tasumisel ei ole hageja maksnud viivisevõlga, vaid on maksnud üksnes arve esitamisele eelneval kuul tarbitud teenuste eest. Arvetel perioodil oktoober 2010 kuni märts 2011 esitatud võlg (põhinõue 78 eurot) muutus sissenõutavaks vastavalt enne 1. jaanuari 2011 ja 1. jaanuari 2012. Seega aegusid kostja nõuded vastavalt 1. jaanuaril 2014 ja 1. jaanuaril 2015 ning koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegus ka viivise nõue.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõua viivist võlalt, mis tekkis ajavahemikul alates 9. august 2010 kuni märts 2011 ning arusaamatu on hageja väide, et kostja arvestas viivist külma vee tasult. 10. mai 2012 üldkoosoleku protokollist tuleneb selgelt, et kostja juhatus edastas üldkoosolekule hageja nõude teostada tasaarvestus külma vee osas. Kirjeldusest tuleneb, et hageja
paigaldas taadeldud veearvesti 2010 augustis, kuid ei esitanud tähtaegselt kontrollakti, mistõttu teostati arvestust lähtudes normist 10 m3 kuus. Samas on selgelt määratud, et hageja taotlus rahuldati. Arvetelt nähtuvalt jättis hageja igakuiselt tasumata erinevaid summasid, märkides arvetele omakäeliselt, et ta ei ole nõus nt gaasi ja vee tasuga ning vähendas neid omapoolselt, mis põhjustab vältimatult edaspidise viivisenõude tekkimist. Viiviseid arvestatakse erinevate perioodide eest, nt
30.septembri 2016 arves on selgelt määratud, et viivised (arvel „intressid“) on arvestatud alates 1.-18. september 2016, alates 19.-25. september 2016 ja alates 26.-30. september 2016 tasumata jäetud summade eest.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 5. juuli 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust, et kostja 20. mai 2010 üldkoosolek võttis vastu otsuse, mille kohaselt taadeldud veearvesti puudumise korral tasub korteriomanik külma vee eest lähtudes arvestuslikust suurusest 10 m3 kuus. Hageja paigaldas taadeldud veearvesti oma korterisse 2010 augustis ning kostja 10. mai 2012 üldkoosoleku otsusega muudeti hageja osas vee arvestamise korda. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt viivise tasumist või mitte. Kohus leidis kostja majandamiskulude arvestuse tabeli ja hageja esitatud arvete põhjal, et kostja viivise arvestus on seaduslik. 20. mai 2010 üldkoosoleku otsuse alusel oli hagejal kohustus tasuda vee kasutamise eest määras 10 m3 kuus kuni korteriühistu üldkoosolek ei olnud vastu võtnud teistsugust otsust, s.o perioodil alates 20. mai 2010 otsuse kehtima hakkamisest kuni selle muutmiseni 10. mai 2012 otsusega. Hageja tegi iseseisvalt ümberarvestusi maksmisele kuuluvate summade osas ega tasunud majandamiskulude, sealhulgas vee kasutamise eest kooskõlas 20. mai 2010 üldkoosoleku otsusega, mida tõendavad ka hageja poolt arvetele tehtud omakäelised parandused. Kuna hageja ei tasunud majandamiskulude eest õigeaegselt, oli kostjal KÜS § 7 lg 4 alusel õigus nõuda hagejalt viivist tasumata summade eest. Kostja on hageja maksetest kooskõlas VÕS § 88 lg 8 arvestanud esmalt täidetuks sissenõutavaks muutunud viivise, seejärel VÕS § 88 lg 6 kohaselt arvestanud täidetuks eelnevate kuude võlgnevuse kohustuse ja seejärel maksmisele eelnenud kuu sissenõutavaks muutunud majandamiskulude kohustuse. Hageja saab VÕS § 88 lg 1 alusel määrata vaid samaliigiliste kohustuste korral täitmise järjekorra, viivise osas puudub hagejal VÕS § 88 lg 8 alusel õigus määrata põhinõude ja viivisenõude täitmise järjekorda. Hageja ei saa nõuda viivise vähendamist, kuna hageja on majandamiskulude arvestuse koondtabeli kohaselt viivised kuni septembrini 2016 täies ulatuses ära tasunud. Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt ka nende viiviste tagastamist, mida hageja tasus enne kostja poolt ümberarvestuse tegemist. Kuna hageja on viivise ja majandamiskulude tasumise kohustused täinud, ei saa nende osas enam kohaldada aegumist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Viru Maakohtu 5. juuli 2017 otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust leides, et kostjal on õigus nõuda hagejalt viivist tasumata nõudelt, millest ta hiljem loobus. Kostja loobumisega lõppes põhikohustus ja sellega seotud viivisenõue (VÕS § 207 lg 1, § 187 lg 1).
Kostja arvestas valesti hagejalt laekunud summad viivise katteks ning oleks pidanud tegema ümberarvestuse ja lugema tasutuks kommunaalkulud. Maakohus ei ole andnud hinnangut tõenditele, millest nähtub, et hageja on korduvalt pöördunud kostja poole seoses alusetu viivisenõudega. Hageja poolt kohustuse täitmise järjekorra määramist kinnitab ka asjaolu, et arvel kajastatud tasumisele kuuluvast summast on vähem tasutud külma vee eest ja viivisevõla võrra. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-166-13 p-s 14 sedastanud, et VÕS § 88 lg 1 järgi võib eelkõige võlgnik määrata, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksab ning võlgnik saab määrata, millise kohustuse ta täidab, nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg-te 2 ja 3 mõttes. Hageja palub jätta temalt välja mõistmata kostja menetluskulud. Kostja ei reageerinud hageja pöördumistele, mistõttu oli hageja sunnitud kohtusse hagi esitama. Hageja on 67-aastane, tema sissetulekuks on vanaduspension ning äärmiselt ebaõiglane oleks jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral palub hageja jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles kaebuse rahuldamata ning menetluskulude hageja kanda jätmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 5. juuli 2017 otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja on arvestanud viivist summas 53 eurot 16 senti nõudelt, millest hiljem loobus. Hageja väite kohaselt loobus kostja mais 2012 seoses ümberarvestusega tasust külma vee eest summas 78 eurot, kuid samas vaatamata sellele, et puudus võlgnevus külma vee eest tasumisel, arvestas kostja selle eest viivist, sest juulis 2012 oli viivise võlgnevus 21 eurot 7 senti ning oktoobris 2016 oli viivise võlgnevus 53 eurot 16 senti. Oma väite tõendamiseks on hageja esitanud arveid perioodist oktoober 2010 kuni oktoober 2016 (tl 25 – 62). Kostja on hageja väitele vastu vaielnud ning selgitanud, et võlgnevus summas 53 eurot 16 senti seisuga oktoober 2016 ei ole seotud külma vee eest tasu ümberarvestamisega mais 2012, vaid hageja on korduvalt tasunud talle esitatud kommunaalkulude arveid väiksemas summas ning lähtudes sellest on tekkinud võlgnevus. Vastuväite tõendamiseks on kostja esitanud omapoolse arvestuse viivise võlgnevuse kujunemise kohta (tl 117 – 119).
8.Põhjendamatu on siinkohal hageja seisukoht, et kostja ei võinud arvestada hagejalt laekunud summasid eelkõige viivise katteks ning seejärel ülejäänud summa ulatuses kustutada põhivõlga. Maakohus on õigesti tuginedes VÕS § 88 lg-le 8 leidnud, et kostja toimis seaduslikult, kui arvestas hageja tasutud summadest osa esmalt viivise katteks ja seejärel vähendas põhiosa võlgnevust. Iseenesest õige on hageja seisukoht, et VÕS § 88 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud, kuid antud juhul ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis oleks aluseks VÕS § 88 lg 1 kohaldamisele. Hageja enda käsikirjalised juurdekirjutused ja mahatõmbamised arvetel ei tõenda seda, et ta oleks määranud, millise kohustuse täitmiseks ta kostjale raha üle kandis. Lisaks eeltoodule ei ole
võlgnikul võimalik määrata, et tema poolt tasutud summadest ei tohi maha arvata eelkõige viivised ja seejärel alles põhivõlg (VÕS § 88 lg 8).
9.Hageja väitel ei ole maakohus andnud hinnangut tõenditele, millest nähtub, et ta on korduvalt pöördunud kostja poole seoses alusetu viivisenõudega. Toimiku materjalide hulgas on hageja päringud kostjale 13.03.2013, 08.05.2013, 09.05.2013 ja 15.06.2013 (tl 17 - 24). Maakohus on õigesti jätnud nimetatud tõendid hindamata, sest tegemist on asjakohatute tõenditega. Vastavalt TsMS § 238 lg-le 1 arvestab kohus asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.
10.Maakohus on jätnud rahuldamata ka hageja alternatiivse nõude tuvastada, et kostja nõue hageja vastu on aegunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu eelnimetatud seisukohaga ning ei pea vajalikuks selles osas korrata maakohtu põhjendusi.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja on taotlenud jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda, sest ta on 67-aastane, tema sissetulekuks on vanaduspension ning äärmiselt ebaõiglane oleks jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotus tuleneb seadusest (TsMS § 171 lg 1) ning antud juhul puudub alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks (s.o puuduvad asjaolud, mis annaksid alust asuda seisukohale, et hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik).
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.