Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(6)

2-16-16692 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja faktilised asjaolud Hageja nõudeks on tuvastada, et hagejal puudub kostja ees võlgnevus ja tal puudub kohustus tasuda kostjale viivisevõlga hagi esitamise seisuga 53,16 eurot. Alternatiivselt palub hageja tuvastada, et kostja nõue hageja vastu on aegunud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korteriomand aadressil XXX, Narva. Elamus on moodustatud korteriühistu Tallinna mnt 25/27. Korteriühistu 20. mai 2010 otsuse alusel arvestati külma vee eest tasu linna normide alusel 10 m3 ühe inimese kohta. Hageja korterisse paigaldati 09. augustil 2010 uus külma vee mõõtur. Aktist nähtub, et seisuga 09. august 2010 oli külma vee mõõturi näit 00000 m3. Alates oktoobrist 2010 tasus hageja reaalselt tarbitud külma vee eest mõõturi näidu järgi. Vaatamata veemõõturi olemasolule arvestas kostja kuni märts 2011 külma vee eest tasu igakuiselt 10 m3 eest (märtsis 2011 oli arvestatud 11 m3 eest), kuigi hageja tarbis tegelikkuses vett üks kuni kaks kuupmeetrit kuus. Perioodil oktoober 2010 kuni märts 2011 on hageja tarbinud külma vett, erinevalt kostja esitatud arvetest, 50 m3 vähem. Kuivõrd hageja tasus vastavalt mõõturi järgi arvestatud külma vee kasutuse eest, kajastas kostja arvetel 10 m3 (märtsis 11 m3) puudu jääva osa võlgnevusena. Seisuga 01. mai 2011 on arvel kajastatud võlgnevus 79,76 eurot. Samuti on arvestatud võlgnevuselt viivis 1.79 eurot. Korteriühistu 10. mai 2012 üldkoosoleku otsusega rahuldati hageja taotlus teha külma vee osas ümberarvestus uue veemõõturi järgi. Kostja 31. mai 2012 arvel nr 0512/270034 kajastub 3. real arvestus külma vee eest - 50 m3 summas -78.00 eurot. Seega on kostja loobunud oma nõudest hageja vastu ümberarvestuse tegemisega ning hagejal puudub kostja ees võlgnevus külma vee eest. Vaatamata sellele, et hagejal puudub võlgnevus kostja ees, nõuab kostja hagejalt viivist. Kostja 30. juuni 2012 arvelt nr 0612/270034 nähtub seisuga 01. juuli 2012 võlgnevus 21,07 eurot. Seisuga 01. oktoober 2016 on hagejale esitatud arvel märgitud viivisevõlgnevus 53,16 eurot. Kostja tegi mais 2012 kasutatud külma vee ümberarvestuse tegelikult kasutatud veearvesti näidu alusel ja loobus üldkoosoleku otsuse alusel nõudest hageja vastu. Hagejal puudub võlgnevus kostja ees ja kostja ei või nõuda hagejalt viivist. Juhul, kui kohus siiski leiab, et hageja on oma kohustust rikkunud, siis hageja esitab alternatiivse nõude tuvastada kostja nõude aegumise. Kostja arvetel perioodil oktoober 2010 kuni märts 2011 esitatud võlgnevus (põhinõue 78 eurot) muutus sissenõutavaks vastavalt enne 01. jaanuaril 2011 ja 01. jaanuaril 2012. Seega aegusid kostja nõuded vastavalt 01. jaanuaril 2014 ja 01. jaanuaril 2015. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegus ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (viivise nõue). Hageja väitel ei ole ta kostja arvete alusel tasunud vaid viivisevõlgnevust. Hageja leiab, et kostja pidi aru saama, et hageja on määranud teenuse eest tasumise jättes välja viiviste tasumise. Hageja 2(6)

2-16-16692 on mitmel korral pöördunud kostja poole seoses kostja alusetu viivisenõudega. Hageja saatis kostjale 13. märtsil 2013, 08. mail 2013, 09. mail 2013, 15. juunil 2013 väljastusteatega tähitud kirjad kostja aadressile XXX, Narva. Arvete tasumisel ei ole hageja maksnud viivisevõlgnevuse eest vaid on maksnud üksnes arve esitamisele eelneval kuul tarbitud teenuste eest. Eeltoodu kinnitab hageja kohustuse täitmise määramist. Samuti kinnitab kohustuse täitmise määramist asjaolu, et arvel kajastatud tasumisele kuuluvast summast on tasutud viivisevõlgnevuse suuruse summa võrra vähem. Hageja palub alternatiivselt kohtul tuvastada, et KÜ Tallinna mnt 25/27 nõue Y A vastu on aegunud. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidle, et hagejale kuulub korteriomand aadressil XXX ja hageja ta kostja liige (korteriühistu liige). Kostja 20. mai 2010 üldkoosolek tegi otsuse, mille kohaselt juhul, kui korteris puudub taadeldud veearvesti, siis korteriomanik tasub külma vee eest lähtudes arvestuslikust suurusest 10 m3 kuus. Kostja viitab, et kostjale jääb täiesti ebaselgeks hageja poolt esitatud kostja 10. mai 2012 protokolli tõlgendamine. Antud protokollist tuleneb selgelt, et kostja juhatus edastas kostja üldkoosolekule hageja nõude teostada temale tasuarvestust külma vee eest, mis oli arvestatud lähtudes tarbimisnormist 10 m3 kuus. Kirjeldusest tuleneb, et hageja paigaldas taadeldud veearvesti 2010. aasta augustis, kuid ei esitanud tähtaegselt kontrollakti. Tekstist on ka arusaadav see, et kontrollakt oli esitatud hilinemisega, mille tõttu teostati arvestust lähtudes normist 10 m 3 kuus. On selgelt määratud, et hageja taotlus rahuldati. Seoses sellega on täiesti arusaamatu hageja väide sellest, et võlgnevus, millest arvestati vaidlustatud viivist, arvestati nimelt külma vee eest arvestatud tasust. Hageja esitas arved, millest on nähtav, et hageja jättis igakuiselt tasumata kostja poolt esitatud arved täies mahus, ta jättis tasumata arvetes erinevaid summasid, märkides nendele omakäeliselt, et ta ei ole nõus nt. gaasi ja vee eest esitatud tasude osas ja omapoolselt vähendab igakuiselt kostja poolt esitatud arvete summad valitud summade võrra. Seda, et tegemist ei ole väidetava võlgnevusega, mis tekkis ajavahemikul alates 09. august 2010 kuni märts 2011 ei vasta hageja väited tõele, kuna iga arve jäi tasumata erinevas summas. Hageja esitatud arvetest tuleneb, et viiviseid arvestatakse erinevate perioodide eest, nt. 30. septembri 2016 arves on selgelt määratud, et viivised (arves „intressid“) on arvestatud ajavahemike alates 01-18. september 2016, alates 19-25. september 2016 ja alates 26. september 2016 tasumata jäetud summade eest. Arvel on selgelt määratud, et hageja leidis vajalikuks antud arves määratud summat samuti vähendada võrreldes kostja poolt märgitud summaga, mis põhjustab vältimatult edaspidise viivisenõude tekkimist. Seoses sellega on väär hageja väide, et temale esitatakse viivisenõue tasumata summade osas, mis tekkisid ajavahemikul alates 09. august 2010 kuni märts 2011. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja leiab, et vaidlus puudub selles, et hageja on kostja liige ja hageja paigaldas taadeldud veearvesti 2010. aasta augustis.

3(6)

2-16-16692 Hageja esitatud arvetelt nähtub selgelt, et hageja ei tasunud alusetult arvestatud külma vee eest, mille nõudmisest 10. mai 2012 üldkoosoleku otsusega kostja loobus. Nimetatu kajastub selgelt kostja 31. mai 2012 arvel nr 0512/270034. Järgnevatelt arvetelt nähtub, et kostja jätkab tasumata külma vee viivise arvestamist. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud nõuet hageja vastu ega ole esitanud nõude aluseks olevad dokumente, millest nähtuks, kui palju oli kostja kohustatud teenuse osutajale tasuma. Lisaks märgib hageja, et kostja esitatud tabel on koostatud hagiavalduse lisas esitatud arvete alusel. Tabelist ei nähtu, mille eest konkreetselt on viivist arvestatud. Kostja tõendist, ei selgu, miks jätkati viiviste arvestamist, kui põhivõlg vee eest kustutati. Raamatupidaja seletuskirjast selgub, et arvestati kõigepealt viivist ja seejärel kaeti ülejäänud summaga korteritasu. Tabeli kohaselt arvestatakse viivist alates detsembrist 2010 ning just alusetult arvestatud külma vee eest. Kuivõrd kostja loobus hiljem nõudest, siis ei saanud ta ka viiviseid enam arvestada ning seejuures pidi tegema ümberarvestuse – lugema kantud summa kommunaalteenuste eest tasumise hulka. Hageja leiab, et viivise nõue on alusetu. Samuti ei saanud kostja arvestada kantud summat kommunaalteenuste eest kõigepealt viivise katteks, kuivõrd oma pöördumistega kostja poole on hageja andnud selgelt mõista, et ei ole nõus tasuma alusetust nõudest (külma vee eest) arvestatud viivist. Hageja jääb oma nõude juurde ja palub kohtul hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Pooled ei vaidle, et hagejale kuulub korteriomand aadressil XXX ja hageja ta kostja liige (korteriühistu liige). Kostja 20. mai 2010 üldkoosolek tegi otsuse, mille kohaselt juhul, kui korteris puudub taadeldud veearvesti, siis korteriomanik tasub külma vee eest lähtudes arvestuslikust suurusest 10 m3 kuus. Hageja paigaldas taadeldud veearvesti oma eluruumi 2010. aasta augustis. Kostja tegi mais 2012 hageja poolt kasutatud külma vee ümberarvestuse hageja veearvesti näidu alusel ja loobus üldkoosoleku otsuse alusel arvestuslikult määratud vee koguse maksumuse tasumise nõudest hageja vastu. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt viivise tasumist või mitte. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on esitanud võlgnevuse puudumise tuvastamise nõude, millega hageja nõuab negatiivse asjaolu, võlgnevuse puudumise tuvastamist. Seega tuleb kostjal tõendada, et hageja ei ole korteriomandi majandamiskulusid õigeaegselt tasunud. Kostja on esitanud kohtule hageja korteri majandamiskulude arvestuse koontabeli (t.l.-117-119). Kohus analüüsis kostja esitatud tabelit ja hageja poolt esitatud majandamiskulude arveid (t.l.-1016,25-62) ning jõudis järeldusele, et kostja poolt viivise arvestus on õige ning seaduslik. Viidatud tõenditest selgub, et hageja ei ole tasunud kostja poolt esitatud arveid täies ulatuses. Hageja on teinud arvetel omal algatusel parandusi ning seejärel tasunud vaid osa kostja esitatud arvetel näidatud summadest. Vaidlust ei ole, et kostja 20. mai 2010 üldkoosolek võttis vastu otsuse, mille kohaselt juhul, kui korteris puudub taadeldud veearvesti, siis korteriomanik tasub külma vee eest 4(6)

2-16-16692 lähtudes arvestuslikust suurusest 10 m3 kuus. Samuti ei ole vaidlust, et kostja 10. mai 2012 üldkoosoleku otsusega oli hageja osas muudetud vee arvestamise korda. Lähtuvalt KÜS § 13 lg 4 on korteriühistu otsused majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Hageja ei ole väitnud, et 20. mai 2010 üldkoosoleku otsus oleks kehtetu. Seega oli hagejal kohustus tasuda majandamiskulude eest vastavalt korteriühistu üldkoosoleku otsusele ehk siis vee kasutamise eest määras 10 m3 kuus kuni korteriühistu üldkoosolek ei olnud vastu võtnus teistsugust otsust, s.o perioodil alates 20. mai 2010 otsuse kehtima hakkamisest kuni selle 10. mai 2012 otsusega ära muutmiseni. Hageja seevastu tegi iseseisvalt ümberarvestusi maksmisele kuuluvate summade osas ning ei tasunud majandamiskulude, sealhulgas vee kasutamise eest kooskõlas 20. mai 2010 üldkoosoleku otsusega, mida tõendavad ka hageja poolt korteriühistu arvetele tehtud omakäelised parandused. Kuna hageja ei tasunud majandamiskulude eest õigeaegselt, oli kostjal KÜS § 7 lg 4 alusel õigus nõuda hagejalt viivist tasumata summade eest. Kostja poolt esitatud majandamiskulude arvestuse koontabelist (t.l.-117-119) selgub ka, et kostja on arvestanud hageja makstud summad esmalt kõrvalnõude, viivise katteks ning seejärel lugenud järgi jäänud summa põhivõla katteks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Nimetaud säte mõttest lähtuvalt tuleb viivist lugeda samaväärseks intressiga ja seega ei saa võlgnik ise määrata, et ta tasub esmalt põhikohustuse ja seejärel viivise. Kohus leiab, et kostja toimis seaduslikult, kui arvestas hageja tasutud summadest osa esmalt viivise katteks ja seejärel vähendas põhiosa võlgnevust. Hageja vastuväide, et hageja määras kohustuste täitmise selliselt, et kogu hageja makse läheb põhinõude vähendamiseks ja viivise tasumisest hageja keeldub, ei ole VÕS § 88 lg 8 sätestatuga kooskõlas. Hageja saab VÕS § 88 lg 1 alusel määrata vaid samaliigiliste kohustuste korral täitmise järjekorra. Kulutuste ja intressi, sealhulgas viivise osas puudub hagejal VÕS § 88 lg 8 alusel õigus määrata põhinõude ja viivisenõude täitmise järjekorda. Kohus järeldab, et hageja on tasunud kostjale viivised vaidlusaluse perioodi eest vastavalt kostja esitatud majandamiskulude arvestuse koontabelile (t.l.-117-119) ning selle võrra on hageja tasunud vähem majandamiskulude eest, mille tõttu hageja võlgneb kostjale 53,16 eurot. Lisaks märgib kohus, et vastavalt VÕS § 113 lg 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 3 kohaselt ei või leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud. Seega ei saa hageja nõuda viivise vähendamist, kuna hageja on majandamiskulude arvestuse koontabeli (t.l.-117-119) kohaselt viivised kuni septembrini 2016 täies ulatuses ära tasunud. Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt ka nende viiviste tagastamist, mida hageja tasus enne kostja poolt ümberarvestuse tegemist. Kohus leiab, et hageja nõue tuvastada, et hagejal puudub kostja ees võlgnevus ja tal puudub kohustus tasuda kostjale viivisevõlga hagi esitamise seisuga 53,16 eurot, tuleb jätta rahuldamata. Alternatiivselt palub hageja tuvastada, et kostja nõue hageja vastu on aegunud. Kohus tuvastas, et hageja on kuni septembrini 2016 tasunud kõik viivised, mida kostja on hageja poolt majandamiskulude tasumisega viivitamise eest arvestanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse 5(6)

2-16-16692 (TsÜS) § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Vastavalt TsÜS § 158 lg 1 ja lg 2, aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja esitatud majandamiskulude arvestuse koontabelist (t.l.-117-119) selgub, et hageja on alates septembrist 2010 kuni september 2016 tasunud kostjale nii põhinõuded kui ka viivised. Hageja ei ole VÕS § 88 lg 1 kohaselt määranud, millise kuu makse tasumiseks ta kostjale raha maksab. Kostja on hageja maksetest kooskõlas VÕS § 88 lg 8 arvestanud esmalt täidetuks sissenõutavaks muutunud viivise nõude, seejärel VÕS § 88 lg 6 kohaselt arvestanud täidetuks eelnevate kuude võlgnevuse kohustuse ja seejärel maksmisele eelnenud kuu sissenõutavaks muutunud majandamiskulude kohustuse. Kuna hageja on viivise ja majandamiskulude tasumise kohustused täinud, ei saa nende osas enam kohaldada aegumist. Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue tuvastada, et kostja nõue hageja vastu on aegunud, tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Hagi hind Hageja on esitanud tuvastusnõude eesmärgiga vabaneda 53,16 euro võlgnevuse tasumise kohustusest. Lisaks on hageja esitanud alternatiivse nõude aegumise tuvastamiseks sama nõude osas. Lähtuvalt TsMS § 125 ja § 134 lg 1 on hagihind 53,16 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus jättis hagi rahuldamata ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda, kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.