Constructive OÜ hagi XXXX vastu põhivõla 1700 euro, viivise 103,02 euro ja alates 28.02.2017 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras
Tsiviilasja hind
1927,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Constructive OÜ (11331510, Pune tee 12-1, Tallinn 12015), esindaja XXXX (e-post XXXX) Kostja XXXX (XXXX; XXXX; e-post XXXX), esindaja XXXX (e-post XXXX)
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
14.11.2017 hageja seaduslik esindaja XXXX, hageja lepinguline esindaja XXXX, kostja XXXX, kostja lepinguline esindaja XXXX
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Constructive OÜ hagi XXXX vastu põhivõla 1700 euro, viivise 103,02 euro ja alates 28.02.2017 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud Constructive OÜ kanda.
3.Välja mõista Constructive OÜ-lt XXXX kasuks menetluskuluna 1650 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Constructive OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja suhtes, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 01.02.2017 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 27.02.2017 Harju Maakohtule hagi XXXX vastu põhivõla 1700 euro, viivise 103,02 euro ja alates 28.02.2017 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras.
2.Hageja nõuab poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt raha tasumist. Vastuseks kostja päringule edastas hageja 19.08.2014 kostjale hinnapakkumise projekti maksumuse kohta, mille kohaselt XXXX asuvale elamule ehitusloa hankimine eeldab geodeesiatöö teostamist maksumusega 200 eurot, objektil mõõdistustööde teostamist maksumusega 200 eurot, olemasolevate ja uute plaanide alusel projekti väljatöötamist maksumusega 1300 eurot, energiamärgise tegemist maksumusega 200 eurot, tehnovõrkudega liitumiseks vajalike projektide tegemist maksumusega 450 eurot, kokku 2700 eurot. Ettemaks pidi olema 30% ja tööde tähtaeg 5 kuud. Sama hinnapakkumise raames märkis hageja, et kasutusloa hankimine maksab ligikaudu 600 eurot ning et kasutusluba saab peale ehitusloa saamist. Hageja märkis 09.03.2017 selgituses, et XXXX teostas ta kostja tellimusel järgmised tööd: 1) objektil geodeesiatööd - 200 eurot; 2) objektil mõõdistustööd – 200 eurot; 3) olemasolevate ja uute plaanide alusel projekti väljatöötamine – 1100 eurot (esialgne hind 1300 eurot); 4) energiamärgiste tegemine – 200 eurot; 5) kasutusloa saamiseks ettenähtud dokumentide ettevalmistamine, projekti kooskõlastamine ja kasutusloa hankimine - 600 eurot. Tehtud tööde kogumaksumus 2300 eurot. Kostja tasus hagejale ettemaksu 600 eurot. Tööde tegemise ajal tasus kostja Tallinna linnale kasutusloa taotlemise eest ettenähtud riigilõivu 500 eurot ning Tallinna linna nõudmisel kostja poolt tellitud ehitise auditi tegemise teenustasu summas 600 eurot. Riigilõivu ja ehitise auditi maksumuse pidi kostja kandma lisaks hageja osutatud teenustele.
3.Kostja nõustus hageja pakutud tingimustega, tellis hagejalt projekteerimisteenuse. Hageja tegevuse tulemusel väljastati XXXX elamule kasutusluba ning kostja sai pangalt kodulaenu.
4.Kostja jättis hagejale tasumata 1700 eurot. Hageja töö sai tehtud 28.04.2016. Sellest hetkest muutus hageja tasu nõue sissenõutavaks, kuid kostja võlgnevust ei tasunud.
5.Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel põhivõlga 1700 eurot. Samuti 27.02.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 103,02 eurot seaduses sätestatud määras. Alates 28.02.2017 taotleb hageja põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni edasiulatuvat viivist seaduses sätestatud määras. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi õigeks ei võta ja peab seda põhjendamatuks.
7.Kostja ei ole hagejaga mingeid lepinguid kunagi sõlminud. Hageja ei ole kostjale teenuseid osutanud ja arveid esitanud. Kostja ei ole hageja arveid ka kunagi tasunud. Hageja ja kostja vahel õigussuhted puuduvad. Kostjale saadeti 19.08.2014 e-kirjaga ehitusloa ja kasutusloa vormistamise pakkumine, millele kostja vastas 22.08.2014 e-kirjaga, et pakkumus oli huvitav, kuid raha puudumise tõttu palus oodata sügiseni. Pärast seda hageja ja kostja vahelised suhted lõppesid. Seega ei nõustunud kostja hageja 19.08.2014 pakkumusega.
8.Kostjal puuduvad eriteadmised ehitus-kasutuslubade valdkonnas. Aasta ja 4 kuu möödudes s.o 29.12.2015 pöördus kostja isiklikult XXXXi poole ja selgitas, et maja on vaja kanda seadusega
ettenähtud registritesse selleks, et maja tagatisel oleks võimalik saada pangalaen. XXXX, kui eriteadmistega isik, selgitas kostjale, et selleks tuleb eelkõige vormistada ehitusluba ja alles seejärel taotleda kasutusloa väljastamist. Sellest lähtuvalt saavutas kostja XXXXiga isiklikult (mitte hageja nimel) 29.12.2015 suulise kokkuleppe, et XXXX korraldab majale seadusega ettenähtud loa vormistamise 2500 euro eest. Kostja ei leppinud XXXXiga kokku hagis märgitud üksikutes teenustes ega hindades.
9.Kokkuleppe kohaselt pidi XXXX saavutama soovitud tulemuse hiljemalt 2,5 – 3 kuu jooksul. Tähtajast kinnipidamine oli kostja jaoks väga oluline, kuna loa vormistamise peamine eesmärk seisnes maja tagatisel pangalaenu saamises. Kokkuleppe saavutamisel tasus kostja XXXXle ettemaksu 600 eurot, mille kohta andis ta 29.12.2015 allkirja.
11.XXXX saatis 06.02.2016 kostjale e-kirja, milles teatas ehitusloa saamisel tekkinud probleemidest. Ühtlasi teatas ta võimalusest, kanda elamu koheselt registrisse kasutusloa alusel, vältides ehitusloa taotlemise protseduuri. Kasutusloa jaoks oli XXXX selgituse kohaselt vaja tasuda riigilõivu 500 eurot, ehitusauditi eest 300-400 eurot ja dokumentide paketi eest umbes 350 eurot. Seega ei pidanud XXXXi teenus olema üle 750 euro. Vastuses kirjale juhtis kostja XXXXi tähelepanu tähtaja peatsele saabumisele, mis oli kostja jaoks oluline. Samuti teatas kostja, et tal on ükskõik, milliseid dokumente XXXX vormistab, peamine on maja seadusega ettenähtud registrisse kokkulepitud tähtajaks kandmine. XXXX vastas 09.02.2016 e-kirjas, et läheb „teist teed pidi“ s.o kasutusloa saamisele ehitusloata.
12.Vastavalt XXXXi juhistele tasus kostja 07.03.2016 juurde riigilõivu 350 eurot. Samuti tasus kostja 02.03.2016 isiklikult XXXXile veel 600 eurot, mille saamise kohta andis XXXX allkirja.
13.Vaatamata kostja meeldetuletustele ja tungivale nõudmisele jäi maja tähtajaks registrisse kandmata. Sel põhjusel jäi kostja laenu saamise projekt realiseerimata. Kasutusluba majale saadi ehitusluba vormistamata 26.04.2016. Pärast kasutusloa saamist hakkas XXXX kostjalt nõudma enda isiklikule kontole 1700 euro tasumist.
14.XXXX jättis kostja teavitamata võimalusest saada majale kasutusluba ehitusluba taotlemata. XXXX pakkus kostjale teenust, mida ta ei vajanud (ehitusloa taotlemist). Seetõttu oli tegelikult osutatud teenuse maht esialgselt pakutust tunduvalt väiksem. Hageja ei ole hagis nimetatud teenuseid osutanud. Isegi, kui hageja oleks nimetatud teenuseid osutanud, siis kostja neid ei vajanud, kuna need olid suunatud ehitusloa saamisele, mida tegelikkuses isegi ei taotletud. Kostjalt XXXXile tasutud 1200 eurot katavad osutatud teenuse maksumuse ja kantud kulutused. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
16.Vaidluse all ei ole, et: 1) kostja soovis pangast laenu saamiseks XXXX asuvale elamule kasutusluba; 2) XXXX asuvale elamule väljastati kasutusluba 26.04.2016 (lk 28). 3) hageja seaduslikuks esindajaks on XXXX (lk 19 pöördel).
17.Pooled vaidlevad selle üle: 1) kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping; 2) kas sõlmitud on käsundusleping või töövõtuleping; 3) milles pooled kokkuleppe saavutasid;
4) kas kostjal on hageja ees täitmata kohustusi. Kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping?
18.Hageja leiab, et hageja ja kostja vahel toimusid lepingueelsed läbirääkimised 2014 ja ettemaksu tasumisega 2015 tuleb leping lugeda sõlmituks (lk 144). Kostja leiab, et tema ei ole hagejaga suulist või kirjalikku lepingut sõlminud. Kostja on seisukohal, et sõlmis isiklikult XXXXiga suulise käsunduslepingu, millest tuleneva rahalise kohustuse on ta täitnud (lk 51 p 11).
19.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud hageja ja kostja vahel ei suulise ega kirjaliku lepingu sõlmimist. Kohtule esitatud tõenditest ei ole käesolevaks hetkeks võimalik tuvastada, kes ja milles täpselt kokku leppisid. Vaidlus puudub selles, et hageja saatis e-posti aadressile XXXX 19.08.2014 pakkumise (lk 27, tõlge lk 44), millele kostja 22.08.2014 samalt e-posti aadressilt vastas. Kostja selgitas, et pakkumus on huvitav, kuid tal puudub raha, paludes oodata sügiseni. Hageja selgitas 14.11.2017 istungil, et hageja pakkumine saadeti kostja äriühingule (lk 146 pöördel). Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt sõlmiti kokkulepe 2015 detsembris objektil, tellija majas. Esindaja sõnul lepiti kokku ehitise seadustamises ja hinnas (lk 144-144 pöördel). Kostja on vastuses hagile (lk 49) ja 14.11.2017 istungil ütlusi andes (lk 145-146) märkinud, et sai XXXXilt pakkumise, millele vastas 22.08.2014. Kohus leiab, et esitatud tõenditest ei nähtu VÕS § 9 lõikest 1 tulenevat selget kostja nõustumust hageja pakkumusele. 2014 augusti kirjavahetusest ja poolte ütlustest saab teha järelduse, et hageja pakkus 19.08.2014 kostjale teatud tööde tegemist, millest kostja raha puudusel keeldus.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kes ja millise lepingu sõlmisid 2015. Hageja on seisukohal, et 2014 augustis tehtud pakkumuse võttis ettemaksu tasumisega kostja vastu 2015 detsembris. Kostja on seisukohal, et 2015 pidas ta läbirääkimisi XXXXga isiklikult. Nimetatut tõendab kostja hinnangul XXXX allkirjad kahel korral 600 euro saamisel ja kahel korral kokku 500 euro tasumine XXXX isiklikule arvelduskontole.
21.Kohus nõustub kostjaga, et tõenditest kogumis saab järeldada, et suuline leping oli sõlmitud XXXXi ja kostja vahel. Nimetatut tõendavad XXXX allkirjad 29.12.2015 600 euro (lk 54, tõlge 55) ja 02.03.2016 600 euro (lk 63, tõlge lk 64) saamisel, samuti 23.01.2016 vastavalt XXXX juhistele 150 euro (lk 56) ja 07.03.2016 350 euro (lk 62) saamine XXXX arvelduskontole. Lisaks kohtueelse nõude esitamisel võlgnevuse nõudmine XXXX isiklikule arvelduskontole (lk 65, tõlge 66). Raha vastuvõtmise dokumentidel ei ole XXXX märkinud, et võtab selle vastu hageja esindajana. Samuti puudunuks hagejaga lepingu sõlmimisel riigilõivu tasumise nõudmise vajadus XXXX isiklikule arvelduskontole. Seega puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Juhuks, kui lugeda vaidlusalune suuline leping sõlmituks hageja ja kostja vahel, siis alternatiivselt märgib kohus järgmist.
22.Kas sõlmitud on käsundusleping või töövõtuleping ja milles pooled kokkuleppe saavutasid? VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Sama seaduse § 631 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kahe lepingu erinevus seisneb vaid selles, et käsunduslepingu puhul ei ole eesmärgi saavutamata jäämine rikkumine, töövõtulepingu puhul aga on.
Isegi kui lugeda hageja ja kostja vahel leping sõlmituks, siis on kohtu hinnangul sõlmitud suuline käsundusleping, mille eesmärgiks oli käsundisaaja kohustus teha endast kõik olenev, et saada kostjale kuuluvale XXXX asuvale elamule kasutusluba. Kohtu hinnangul ei ole asja materjalidest võimalik tuvastada, et kokku lepiti töövõtulepingu olulistes tingimustes. Hageja väidetel lepiti eraldi kokku erinevate tööde hinnas, kuid kokkuleppe saavutamise kohta ei ole hageja tõendeid esitanud.
23.Kas kostjal on hageja ees täitmata kohustusi? Isegi kui asuda seisukohale, et hageja ja kostja leppisid kokku XXXX asuvale elamule kasutusloa saamises, siis 19.08.2014 pakkumusest (lk 27-27 pöördel, tõlge lk 44) nähtub, et kasutusloa taotlemise maksumuseks hindas hageja 600 eurot, mille kostja on XXXXile tasunud (lk 54, tõlge 55, lk 63, tõlge lk 64, lk 56, 62). Hageja ei ole tõendanud, et ülejäänud tööd olid kasutusloa saamiseks vajalikud ning nende tegemises leppisid pooled kokku. Samuti ei ole tõendatud, et just hageja on ülejäänud 19.08.2014 või 09.03.2017 e-kirjas märgitud tööd teostanud. Seega ei ole kostjal hageja ees täitmata kohustusi. Osundatust tulenevalt tuleb Constructive OÜ hagi XXXX vastu põhivõla ja viivise saamiseks jätta rahuldamata.
24.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja menetluskuluks on tõlkekulu 50 eurot ja kulu õigusabile summas 1900 eurot, õigusabi on osutatud kokku 19 tundi. Lepinguline esindaja on menetluses osutanud õigusabi järgmiselt: 1) asjaoludega tutvumine, konsultatsioon 1 tundi; 2) kohtueelsele pretensioonile vastuse koostamine 1 tund; 3) hagiavalduse analüüs 0,5 tundi; 4) hagile vastuse koostamine 3,5 tundi; 5) hageja 05.04.2017 seisukoha analüüs 0,5 tundi; 6) kostja 13.04.2017 seisukoha koostamine 2 tundi; 7) ettevalmistumine istungiks ja 20.09.2017 istungil esindamine 2 tundi; 8) Linnaplaneerimise Ameti arhiiviga tutvumine 1 tund; 9) kostja 07.11.2017 seisukoha koostamine; 10) ettevalmistumine ja 14.11.2017 istungil esindamine 3,5 tundi; 11) ettevalmistumine ja 13.12.2017 istungil esindamine 1,5 tundi. Õigusabi on osutatud hinnaga 100 eurot/tund. Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite 18.01.2018. Hageja leiab, et kostja menetluskulud ei ole põhjendatud. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel nõuda kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist. Seetõttu ei ole hüvitatavad menetluseelselt 2 töötundi. Hageja leiab, et põhjendatud ei ole ka hagi vastusele 3,5 tunni kulutamine. Selleks võis kuluda maksimaalselt 1 tund, kuna tegemist on lihtsa vaidlusega. Samuti ei ole kostja märkinud, milliseid dokumente ta pidi tõlkima. Dokumendid oleks võinud kostja tõlkida ise või lasta tõlkida maksimaalselt 8 euro eest. Samuti ei ole reaalne 13.04.2017 seisukoha koostamisele väidetavalt kulunud aeg. Võiks olla põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. 20.09.2017 istungil osalemise ja ettevalmistamise eest võiks kuuluda hüvitamisele vaid istungiks kulunud aeg. Linnaplaneerimise arhiivi ei ole kostja külastanud. 07.11.2017 seisukoha koostamine võiks aega võtta vaid 1 tunni. 14.11.2017 istungi
ettevalmistamiseks võis kuluda vaid 0,5 tundi ja 13.12.2017 istungiks ei olnud vaja üldse ette valmistuda. Hageja palub kostja menetluskulude taotlus jätta rahuldamata. Tõlkekulu 50 eurot on TsMS § 138 lõigete 1 ja 2, § 143 punkti 1 kohaselt asja läbivaatamise kulu ning tuleb hagejalt kostjale välja mõista. Vastuseks hageja vastuväidetele märgib kohus, et kostja on esitanud kuue kostja vastuse lisa tõlke. TsMS § 33 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud tõlkima enda esitatud tõendid eesti keelde ning selleks võib menetlusosaline kasutada tõlki. Kostja on tõlkinud 6 lehte 50 euro eest, mis on kooskõlas hageja märgitud suurusjärguga (50:6=8,33) ning seega põhjendatud. Kohus leiab, et kostja esindaja kuludest on põhjendamatud ja ei kuulu hageja poolt hüvitamisele kohtueelsele pretensioonile vastuse koostamise kulu 2 tunni ulatuses, kuna tegemist on kohtueelse menetluskuluga, mis menetluskuluna hüvitamisele ei kuulu. Samuti on ülemäärane 13.12.2017 istungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise kulu. Protokolli kohaselt kestis istung 9 minutit. Kohus loeb põhjendatuks nimetatud toimingute eest menetluskulu kokku 30 minuti eest. Seega kuulub õigusabile kulunud tasu vähendamisele 3 tunni võrra. Ülejäänud kostja kantud õigusabikulud on arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, samuti asjas peetud istungite arvu ja nende kestust põhjendatud ja vajalikud. Istungiteks ettevalmistamine on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnitasu vastab kostja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabile 16 tundi s.o 1600 eurot, millele lisandub tõlkekulu 50 eurot, mis tuleb hagejal hüvitada. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13 p 16). Kostja esindaja kinnitas, et kuivõrd õigusteenuseid osutanud Perejurist OÜ ei ole käibemaksukohuslane, siis menetluskulud käibemaksu ei sisalda. Seega mõistab kohus hagejalt välja kostja menetluskulud käibemaksuta. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.