OÜ ZEIGERI VEOD hagi JK Projektijuhtimine OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 2464,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ ZEIGERI VEOD (registrikood 10513108, asukoht Tehnika tee 3/1, Mammaste küla, 63211 Põlva vald, Põlva maakond); Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (FIE Sergei Desjatnikov ́i Õigusbüroo, e-post [email protected]); Kostja: JK Projektijuhtimine OÜ (registrikood 12295153, asukoht Mäe tee 2, Patika küla, 75316 Rae vald, Harju maakond); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alar Urm (Advokaadibüroo
1.Jätta rahuldamata OÜ ZEIGERI VEOD hagi JK Projektijuhtimine OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
Menetluskulud
2.Jätta tsiviilasja menetluskulud OÜ ZEIGERI VEOD kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid VÕS § 208 lg 1 tähenduses liiva ja killustiku müügilepingu, mille raames hageja esitas 30.11.2014 saatelehtede alusel kostjale arve nr 427 summas 3081,60 eurot. 05.07.2016 tasus kostja arve nr 427 osaliselt summas 1000 eurot. Saatelehtedest tulenevalt on kokkulepitud kaup üle antud tellijale tema poolt määratud kohas. Seega müüja üleandmise kohustus on täidetud.
2.Kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, jättes esitatud arve nr 427 summas 2081,60 eurot õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal võlgnevus hageja ees. Kokku võlgneb kostja hagejale koos viivistega seisuga 06.04.2017 2464,45 eurot, millest põhisumma on 2081,60 eurot ja viivised 382,85 eurot
3.Hagejale jääb arusaamatuks, miks kostja eitab arve nr 427 kättesaamist. Hageja on emaili aadressilt arve nr 427 välja saatnud 04.12.2014 kell 14:38 aadressile [email protected]. Ei ole selge, miks kostja väidab, et liiva osas ei ole lepingut sõlmitud. Müügileping sõlmiti suulises vormis. Tavaliselt tellis kostja kauba helistades juhataja numbrile, mõnikord kirjutas ka sõnumi. 13.11.2014 sõnumi kohaselt tellis kostja kaks liiva kella 08.00-ks. Vastavalt saatelehtedele ja arvele oli tellitud liiv kohale toimetatud 13.11.2014 ja 14.11.2014. 23.11.2014 sõnumiga saadetud tellimus on saatelehtedest tulenevalt täidetud 24.11.2016. Tellimine telefoni või sõnumi kaudu on poolte vahel väljakujunenud praktikaga. Seega hageja ja kostja sõlmisid liiva ja killustiku müügilepingu VÕS § 208 lg 1 tähenduses, mille raames hageja 30.11.2014 esitas saatelehtede alusel kostjale arve nr 427 summas 3081,60 eurot. Kohustuse olemasolule viitab 05.07.2016 kostja poolt arve nr 427 osaline tasumine summas 1000 eurot.
4.Mustvee/Tammispää objektil oli töö tellija Nordecon AS, kellele kostja tegi alltöövõttu. Seega läks materjal karjäärist Nordecon AS-i nimele, mille võttis vastu ja paigaldas kostja. Raadi (ERM) objektil kogu objekti vältel müüs hageja kostjale killustikku koos veoga.
5.Ühelgi objektil ei olnud kokkulepet, et ainult XXX võib enda allkirjaga kinnitada kauba kättesaamist. Ka ei viibinud XXX igapäevaselt objektil. Kuna puudus vastav kokkulepe ja inimest ei olnud, siis allkirjastasid saatelehti ka objektijuhid, kopa- või buldooserijuht. Seega kostja väide tundmatutest allkirjadest on pahatahtlik ja on vastuolus poolte vahel väljakujunenud tavaga ja praktikaga.
6.Ka juhul, kui saatelehe allkirjastaja oli kostja töötaja/esindaja, peab kostja tasuma tellitud ja saadud kauba eest. TsÜS § 118 lg 2 alusel oli hagejal täielik mõistlik alus uskuda, et kostja esindajale ehk saatelehe allkirjastajale on antud volitus tehingu tegemiseks ning esindatav teab ja peab teadma, et esindaja saatelehe allkirjastaja tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
7.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 2081,60 eurot ja viivised 382,85 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Müügilepingut hageja arvel viidatud liiva osas ei ole sõlmitud ja kostja ei ole viidatud arve alusel midagi kätte saanud. Pooltel on olnud korduvalt sõlmitud müügilepinguid, kuid hagiga koos esitatud arve aluseks olnud lepingut ei ole pooled sõlminud ja seda kaupa ei ole kostja saanud. Hageja viidatud saatelehti ei ole kostja kunagi saanud ega allkirjastanud. Arvel viidatud koguseid ei ole kostja tellinud ega saanud. Kauba eest, mille kostja on tellinud, on ta ka tasunud.
9.Hageja väidab, et kostja on 05.07.2016 tasunud arve nr 427 alusel 1000 eurot. Kostja poolt laekunud 1000 eurot ei ole seotud arvega nr 427. Kostja poolt 05.07.2016 tasutud 1000 eurot on liigselt makstud eksimuse tõttu. Kostja on soovinud viia oma saldo Zeiger Veod OÜ-ga nulli, kuid tasus kogemata 1000 eurot rohkem.
10.Hageja poolt esitatud saatelehed on ebausaldusväärsed TsMS § 238 lg 5 mõttes. Esiteks on 03.11.2014 (auto reg. nr: XXX) saatelehtedele märgitud kauba saajaks ja auto tellijaks Nordecon. Samuti on saateleht-arve nr 6730 ja saateleht-arve nr 6746 alusel kauba saaja Zeiger Veod OÜ. Kostja ei vastuta Nordeconi või hageja poolt võetud kohustuste eest ega mõista, miks hageja nõuab eelnimetatud saatelehtede alusel kostjalt kohustuste täitmist. Teiseks puuduvad 14.11.2014 (auto reg.nr: XXX) koostatud saatelehtedel allkirjad, mis kinnitaksid kauba kättesaamist.
11.Kolmandaks on kõikidel hageja poolt esitatud saatelehtedel kinnitatud kauba kättesaamist kostjale tundmatu allkirjaga. Kostja esindaja, kellel oli õigus kinnitada enda allkirjaga kauba kättesaamist, oli XXX. Ühelgi saatelehel XXXi allkirja ei nähtu.
12.Hageja väidab, et töö tellija Mustvee/Tammispää objektil oli Nordecon AS, kellele kostja tegi alltöövõtjana tööd (lisaks paljudele teistele ettevõtetele). Hageja poolt väidetavalt üle antud kauba suhtes sõlmitud müügilepingud on aga hageja selgituste kohaselt sõlmitud kostja ja hageja vahel. Seega on arusaamatu, miks väidetavalt kostjale tarnitud liiva kohta väljastatud saatelehtedel on saajaks märgitud Nordecon AS, kui Nordecon AS ei olnud hageja selgituste kohaselt müügilepingu pool.
13.Hageja väitis oma 09.11.2017 seisukohas, et hageja poolt kohtule edastatud saatelehtedel on kostja töötaja allkiri ning seetõttu on kostja kohustatud tasuma saatelehtedel märgitud kauba eest. Saatelehtedest ei nähtu, kes andis saatelehtedele allkirja ega seda, et kaup on üle antud kostja töötajatele. Kostjal ei ole kohustust tasuda hageja poolt koostatud arvete eest, milles märgitud kaupa ei ole kostja kätte saanud.
14.Hageja tugineb oma seisukohas TsÜS § 116 lõikele 2, kuid ei ole tõendanud ühegi TsÜS § 116 lõikes 2 sätestatud eelduse täidetust. TsÜS § 116 lg 2 alusel saab tekkida kostjal kohustus tasuda hageja poolt tarnitud kauba eest üksnes siis, kui tehingu on teinud kostja töötaja või muu isik, kelle eest kostja vastutab. Hageja ei ole tõendanud, kes saatekirjad allkirjastas. Lisaks on hageja tuginenud TsÜS § 118 lõikele 2. Ka siin on hageja jätnud tõendamata sätte kohaldumiseks vajalikud eeldused. Talumisvolituse tekkimine TsÜS § 118 lg 2 alusel eeldab seda, et esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana. Kostja ei ole teadlik asjaolust, et keegi tegutses tema esindajana, mistõttu ei ole tekkinud ka TsÜS § 118 lg 2 alusel talumisvolitust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
16.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel oli välja kujunenud praktika, mille kohaselt kostja ostis hagejalt ehitusmaterjali. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2081,60 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 382,85 eurot, kuna kostja on jätnud hagejale osaliselt tasumata arve nr 427 (tlk 29). Hageja väitel oli kostja ja hageja vahel sõlmitud müügileping, millega hageja müüs kostjale liiva ja killustikku arvel nr 427 kajastatud ulatuses ning kostja pidi hageja esitatud arve alusel tasuma. Kostja vaidleb hageja esitatud nõude vastu, kuna kostja ei ole hageja väidetud müügilepingut arvel nr 427 kajastatud kauba saamiseks kunagi sõlminud.
17.Kohus märgib, et hageja nõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS §-st 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Käesoleval juhul väidab hageja, et kostja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust, kuna hageja hinnangul sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu, millega hageja kohustus kostjale liiva ja killustikku müüma ning kostja kauba eest omakorda tasuma. Kostja on seisukohal, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutava summa tasumiseks, kuna kostja ei ole hagejaga arvel nr 427 kajastatud kauba saamiseks lepingut sõlminud.
18.Lähtuvalt kostja vastuväidetest tuleb kohtu hinnangul käesolevas asjas analüüsida, kas hageja viidatud müügileping seoses arvel nr 427 kajastatud kaubaga on sõlmitud hageja ja kostja vahel. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja väidab, et müügilepingu arvel nr 427 kajastatud kauba saamiseks sõlmis hagejaga kostja, tuleb hagejal tõendada, et kostja oli VÕS § 8 lg 1 mõttes teine lepingu pool. Kohus on hagejale 30.10.2017 e-kirjas ka selgitanud, et just hageja kohustus on tõendada, et nõude aluseks olev müügileping oli hageja ja kostja vahel sõlmitud (tlk 73).
19.Hageja on asunud seisukohale, et hageja väiteid tõendavad saatelehed (tlk 62-64), mis hageja kinnitusel tõendavad kauba kättesaamist kostja poolt, samuti 13.11.2014 sõnumivahetus kostjaga, milles kostja tellib liiva (tlk 61). Kohus on seisukohal, et 13.11.2014 sõnumivahetus ei tõenda, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping seoses kaubaga, mis on kajastatud arvel nr 427. Nimelt ei ole 13.11.2014 sõnumivahetusest nähtav, kelle vahel on kõnealune vestlus peetud, kuna vestluse päises on küll kirjas JK Projektijuhtimine, kuid sõnumi andmetest ei ole tuvastatav, kes füüsiliste isikutena ning millistelt numbritelt on kõnealuseid sõnumeid vahetanud.
20.Hageja leiab, et hageja ja kostja vahel müügilepingu sõlmimist arvel nr 427 kajastatud kaupade osas tõendavad ka saatelehed (tlk 62-64). Kostja vaidleb hageja väitele vastu, kuna kostja kinnitusel ei ole nimetatud saatelehed kostjale adresseeritud, samuti ei ole need allkirjastatud kostja nimel ega kostja volitatud isiku poolt. Kohus märgib, et saatelehel, millel nr puudub ja millel on kajastatud töö nimetus 0-16, ning saatelehel nr 7339 (tlk 62), on nimetatud töö tellijana Nordecon (tlk 62). Saatelehel nr 6730 (tlk 63)
ja saatelehel nr 6746 (tlk 64) on kauba saajana nimetatud Zeiger Veod OÜ. Kohus leiab, et nimetatud saatelehtedega, milles ei ole kauba saajana nimetatud kostjat, et ole hageja tõendanud, et tegemist oleks kostjale üle antud kaubaga. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud saatelehed oleks allkirjastanud kostja nimel selleks pädev isik. Kohtu hinnangul ei tõenda saatelehtedel kajastatud kauba üleandmist kostjale ka asjaolu, et kostja oli Nordecon AS-i alltöövõtja, kuna kostja ja Nordecon AS-i näol on tegemist erinevate ettevõtetega ning kostja ei ole tõendanud, et Nordecon AS-i töötajad olid volitatud kostja nimel kaupa vastu võtma.
21.Hageja on täiendavalt esitanud saatelehed, millel numbrid puuduvad, milles on tellijana nimetatud JKP (tlk 62 pöördel-63 pöördel). Kohus on hagejale 30.10.2017 e-kirjas (tlk 73) selgitanud, et olukorras, kus kostja on väitnud, et nimetatud saatelehed ei ole kostja volitatud isiku poolt allkirjastatud, on tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-79-15 just hageja kohustus tõendada, et tegemist on kostja nimel allkirjastatud saatelehtedega. Hageja on asunud seisukohale, et pooltel ei olnud kokkulepet, et saatelehti võis kostja nimel allkirjastada üksnes XXX ning seetõttu allkirjastasid neid ka objektijuhid, kopavõi buldooserijuht. Hageja hinnangul tegutsesid need isikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg-te 1, 2 alusel kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku töötajatena kostja nimel. Kohus märgib, et olukorras, kus hageja vastava väite esitab, tuleb hagejal nimetatud asjaolu ka tõendada. Kohus on 30.10.2017 e-kirjas (tlk 73) hagejale selgitanud, et vastav kohustus tuleneb TsMS § 230 lg-st 1, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
22.Hageja ei ole tõendanud, et isikud, kes hageja esitatud saatelehed on allkirjastanud, on kostja töötajad. Hageja kinnitusel tõendavad tema väiteid teiste arvete aluseks olevad saatelehed (tlk 77-79), mis on kostja nimel samuti allkirjastatud erinevate isikute poolt ning millega seoses esitatud arved on tasutud. Kohus märgib, et ka nimetatud väite kinnitamiseks ei ole hageja tõendeid esitanud, mistõttu kohtul ei ole võimalik hageja väidet tõendatuks lugeda. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et saatelehed, mille alusel hageja on koostanud arve nr 427, oleksid allkirjastatud kostja volitatud isiku või kostja töötaja poolt, mistõttu ei ole kohtul alust asuda seisukohale, et arvel nr 427 kajastatud kaup oleks kostjale üle antud. Seega ei tõenda hageja esitatud saatelehed, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud müügileping arvel nr 427 nimetatud kauba üleandmiseks.
23.Kohtu hinnangul ei ole hageja ka tõendanud, et kostja oleks 05.07.2016 ülekandega arve nr 427 osaliselt tasunud. Nimelt on kostja esitanud pangakontoväljavõtte (tlk 70) näol tõendi, millest ilmneb, et 05.07.2016 on kostja teinud hagejale ülekande summas 1000 eurot selgitusega „arve nr 368“. Seega ei ole kostja 05.07.2016 ülekandega arvet nr 427 osaliselt tasunud, vaid ekslikult kandnud hagejale täiendava summa seoses muu arvega.
24.Lähtuvalt eeltoodust, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oli arvel nr 427 kajastatud kauba suhtes hagejaga müügilepingu sõlminud, tuleb hageja nõue VÕS § 208 lg 1 alusel rahuldamata jätta. Kohus jätab esitatud hagi tervikuna rahuldamata, kuna olukorras, kus hageja põhinõue ei ole põhjendatud, puudub ka alus hageja viivisenõude rahuldamiseks.
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 alusel on hagihind 2464,45 eurot.
Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.