Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-15-9050 18. jaanuar 2018, Narva
Kohtuasi
Osaühingu (OÜ) IV INVEST DEVELOPMENT hagi Callidus Builds Osaühingu (OÜ) vastu OSAÜHINGu ARENDUS-INVEST ja Callidus Builds OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks 28 824,88 eurot Hageja: OÜ IV INVEST DEVELOPMENT (registrikood 11129843) Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel: Julia Tuštšenko (isikukood XXX; e-post: XXX) Kostja: Callidus Builds OÜ (registrikood 11523965) Kostja seaduslik esindaja: Irina Dmitrijeva (isikukood XXX; e-post: XXX) Hagimenetlus 18.01.2018, kirjalikus menetluses
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Tsiviilasi nr 2-15-9050
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja OÜ IV INVEST DEVELOPMENT on esitanud kohtule 15.06.2015 hagi kostjate OÜ Arendus-Invest ja OÜ Callidus Builds vastu nõudega tunnistada kehtetuks OÜ Arendus-Invest ja Callidus Builds OÜ vahel 09.10.2012 ja 02.08.2013 sõlmitud nõude loovutamise leping, millega OÜ Arendus-Invest loovutas Callidus Builds OÜ-le nõude summas 65 528,68 eurot OÜ Castnix Invest vastu. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustama Callidus Builds OÜ hüvitama nõude loovutamise lepingu saadu väärtuse hageja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri Krista Järvet käsutusse. Hagiavalduse kohaselt hagejal on varaline nõue kostja 1 vastu Viru Maakohtu 17.11.2014 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-12-48810, millega mõisteti kostjalt 1 hageja kasuks välja põhivõlgnevus 16 399,35 eurot ja viivised sumas 6810,75 eurot seisuga 30.09.2014 ning alates 01.10.2014 viivised 0,025% päevas. Hageja nõude tagamiseks oli seatud käsutamise keelumärk kostja 1 vallasvarale. Kohtuotsus oli esitatud kohtutäiturile sundtäitmiseks 23.04.2015. Kohtutäituri teate kohaselt võlgnikul puudub vara nõude rahuldamiseks. Nõude põhjendab hageja TMS §-dega 187 ja 188 ning sellega, et loovutades kostjale 2 nõude OÜ Castnix Invest vastu, summas 65 528,68 eurot, 2 740 euro eest, kahjustas kostja 1 (hagiavalduses on ekslikult märgitud hageja) teadlikult võlausaldajate huve. Kostja 2 ainuosanik on A D. A D tegutses kostja 2 juhatuse liikmena vaidlusaluste 09.10.2012 ja 02.08.2013 nõude loovutamise lepingute sõlmimisel, seega oli kostja 2 teadlik, et kostjal 1 on kohustused hageja ees põhisummas 16 399, 35 eurot, millele lisanduvad viivised ning sellest, et nõude loovutamise lepingu sõlmimise tagajärjel puudub kostja 1 vara, millele saaks pöörata sissenõuet hageja nõude 2(22)
Tsiviilasi nr 2-15-9050
rahuldamiseks. Seega oli kostja 2 nõude loovutamise lepingute sõlmimisel teadlik hageja huvide kahjustamisest. Hagiavalduses esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks. Viru Maakohus 16.06.2015 määrustega tsiviilasjas nr 2-15-9050 võttis hagi menetluse ja jättis hagi tagamise taotlus rahuldamata. Peale hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise määruse saamist esitas hageja samal päeval uue hagi tagamise avalduse. Viru Maakohus 29.07.2015 määrusega rahuldas OÜ IV Invest Development hagi tagamise avaldus ning määras kanda hagi tagamiseks Callidus Builds OÜ (rk 11523965) omandina kinnistusraamatus registreeritud kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriossa nr 1710309, asukohaga Tallinna mnt 24-M1 Narva linn, neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 25 000 (kakskümmend viis tuhat) eurot OÜ IV Invest Development (rk 11129843) kasuks. Callidus Builds OÜ-l on õigus taotleda hagi tagamise määruse täitmise lõpetamist. Kohus määras rahasummaks, mille maksmisel Rahandusministeeriumi kontole või sama summa ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine, 24 267,82 eurot. 11.01.2017 hageja esitas kohtule avalduse alternatiivsete nõuetega kostja OÜ Callidus Builds vastu nõude loovutamise lepingute tühisuse tuvastamise nõudes (tl 161-162). Täpsustatud nõuded ja põhjendused Kohtule 21.08.2017 esitatud menetlusdokumendis (tl 191-193) palus hageja: 1. Tunnistada kehtetuks OÜ Arendus-Invest ja Kostja Callidus Builds OÜ vahel 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingud, millega OÜ Arendus-Invest loovutas Kostjale Callidus Builds OÜ-le nõude, summas 65 528,68 eurot, OÜ Castnix Invest vastu. 2. Tuvastada, et OÜ Arendus-Invest ja Kostja Callidus Builds OÜ vahel 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingud, millega OÜ Arendus-Invest loovutas Kostjale nõude summas 65 528, 68 eurot, on tühised. 3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Välja mõsta Kostjalt Callidus Builds OÜ-lt nõude loovutamise lepingu järgi saadu summas 24 267, 85 eurot Hageja kasuks Narva kohtutäitur Krista Järvet ́i arvelduskontole Danske Bank: XXX. 4. Hageja palub rahuldada p-s 2 esitatud nõude üksnes juhul, kui p-s 1 esitatud nõuet ei rahuldata. Hageja põhjenduste kohaselt on ta esitanud kohtule kaks nõuet: 1) nõue tuvastada, et OÜ Arendus-Invest ja Kostja OÜ Callidus Builds (edaspidi, Kostja) vahel 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingud, millega OÜ Arendus-Invest loovutas Kostjale nõude summas 65 528, 68 eurot, on tühised. 2) Tunnistada OÜ Arendus-Invest ja Kostja OÜ Callidus Builds (edaspidi, Kostja) vahel 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingud kehtetuks TMS § 187 ja 188 alusel. Vaidlusaluste tehingutega kahjustati Hageja kui võlausaldaja huve ning tehingud tuleb tunnistada kehtetuks TMS § 187 ja 188 järgi TMS § 187 lg 1 järgi sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. TMS § 187 lg 2 kohaselt sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole 3(22)
Tsiviilasi nr 2-15-9050
kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 188 lg 1 järgi, kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Hagis esitatud asjaolude kohaselt Hagejal on täitedokument, s o Viru Maakohtu 17.11.2014 kohtuotsus tsiviilasjas 2-12-48810, millega mõisteti OÜ-lt Arendus-Invest Hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 16 399,35 eurot ja viivised summas 6 810, 75 eurot ning alates 01.10.2014 viivised 0,025% päevas. Hageja esitas Viru Maakohtu otsuse kohtutäiturile sundtäitmiseks 23.04.2015. Narva kohtutäitur Krista Järvet ́i teate kohaselt ei saa OÜ Arendus-Invest arvelduskontodele ja muule varale sissenõude pööramisega nõuet rahuldada, kuna võlgnikul puudub vara. OÜ Arendus-Invest ja Kostja sõlmisid 09.10.2012.a., so koheselt pärast Hageja 01.10.2012.a. nõudekirja saamist, lihtkirjalikus vormis nõude loovutamise lepingu, millega OÜ Arendus-Invest loovutas Kostjale nõude summas 65 528, 68 eurot OÜ Castnix Invest vastu 09.06.2008.a. hoonestusõiguse müügilepingute alusel. OÜ Arendus-Invest ja Kostja sõlmisid 02.08.2013.a. notariaalselt tõestatud vormis nõude loovutamise lepingu (16.06.2015 hagiavalduse Lisa 6), milles kinnitasid, et 09.10.2012.a. lihtkirjaliku lepingu alusel nõude loovutamine on kehtiv. 02.08.2013.a. nõude loovutamise lepingu p-s 1.11 kinnitas OÜ Arendus-Invest, et OÜ Castnix Invest jättis Kostjale 1 tasumata 65 528, 68 eurot. 10.10.2014 - 14.10.2014 tasus OÜ Castnix Invest Kostja vaidlusaluste nõude loovutamise lepingute alusel 63 982 eurot. Loovutades Kostjale nõude OÜ Castnix Invest vastu, summas 65 528,68 eurot, 2 740 euro eest, kahjustas Hageja teadlikult võlausaldajate huve Äriregistri andmete kohaselt on OÜ Arendus-Invest juhatuse liige ja ainuosanik Andrei Dmitrijev. Andrei Dmitrijev tegutses Kostja juhatuse liikmena vaidlusaluste 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. nõude loovutamie lepingute sõlmimisel, seega oli Kostja teadlik, et OÜ Arendus-Invest on kohustused Hageja ees põhisummas 16 399, 35 eurot, millele lisanduvad viivised ning sellest, et nõude loovutamise lepingu sõlmimise tagajärjel puudub põhivõlgnikul vara, millele saaks pöörata sissenõuet Hageja nõude rahuldamiseks. Seega oli Kostja nõude loovutamise lepingute sõlmimisel teadlik Hageja huvide huvide kahjustamisest. Kostja tuleb lugeda OÜ Arendus-Invest lähikondseks PankrS § 117 lg 2 p 6 alusel Tsiviilasjas 3-2-1-111-16 selgitas Riigikohus, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine täielikult või osaliselt võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (vt Riigikohtu 15. 4(22)
Tsiviilasi nr 2-15-9050
detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-10, p 12). Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ja olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlausaldajate huvidele (vt nt Riigikohtu 21. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-162-12, p 10; 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 40). Kolleegiumi arvates ei ole tehingu võlausaldajate huve kahjustavaks lugemiseks vaja, et tehingule saaks tugineda ka täitedokumendina, samuti ei ole oluline, kas tehing täideti vabatahtlikult või täitemenetluse kaudu. Lisaks ei ole tagasivõitmise nõude lahendamisel oluline, millise vara arvel tehingut täideti. Oluline on see, kas hinnatava tehinguta oleks võlausaldajatel võimalik oma nõudeid rahuldada või teha seda suuremas ulatuses. See sõltub aga eelkõige sellest, kas ja milliseid kohustusi on tehinguga loodud (kohtuotsuse p 20). Käesolevas tsiviilasjas kahjustati vaidlusaluste nõude loovutamise lepingutega Hageja huvisid, kuna tehingute tagajärjel muutus Hageja nõuete rahuldamine täielikult võimatuks Hageja on seisukohal, et vaidlusalused nõude loovutamise lepingud sõlmiti selleks, et vältida sissenõudmise pööramist OÜ Arendus-Invest varale Hageja nõude rahuldamiseks. Pärast nõude summas 65 528, 68 eurot loovutamist Kostjale muutus põhivõlgnik OÜ ArendusInvest maksejõuetuks. Vastavalt käesoleva vastuse p 4 põhjendustele on Kostja puhul tegemist OÜ Arendus-Invest lähikondse isikuga PankrS § 117 lg 2 p 6 alusel. Vaidlusalused lepingud sõlmiti kolme aasta jooksul enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist Nõude loovutamise lepingud sõlmiti 09.10.2012 ja 02.08.2013. Hagi esitati 16.06.2015. Hageja esitas dokumentaalsed tõendid, et Kostja on saanud kehtetu nõude loovutamise lepingu alusel raha, mille arvel tulnuks rahuldada Hageja nõue OÜ Arendus-Invest vastu. Tsiviilasjas 3-2-1-111-16 selgitas Riigikohtu Tsiviilkolleegium, et tehingu tagasivõitmisest pankrotimenetluses tekib poolte vahel alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe, millele kohalduvad pankrotimenetluse tõttu aga esmajoones pankrotiseaduse erisätted (vt Riigikohtu 18. novembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-09, p 10; 22. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11, p 45; 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 54). Kolleegiumi arvates kehtib sama ka tehingu tagasivõitmisel täitemenetluses, st tehingu tagasitäitmisele saab kohaldada alusetu rikastumise sätteid, kuivõrd puuduvad erinormid tagasivõitmise kohta ja see ei ole vastuolus tagasivõitmise olemusega. Kui tegemist on lepinguga kolmanda isiku kasuks, saab raha tagastamist VÕS § 1030 tingimustel nõuda nii saajalt kui ka teiselt poolelt (vt ka Riigikohtu 8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-132-06, p 19; 22. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-08, p 11). VÕS § 1030 kohaldatakse siiski üksnes juhtudel, kui tegu on ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks (VÕS § 80 lg 2), st juhtudel, kui kolmandale isikule antakse sama lepinguga õigus nõuda lepingu täitmist (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas 3-2-1-111-16, kohtuotsuse p 37.3). Käesolevas tsiviilasjas on Hageja õigus raha nõuda raha saajalt, so Kostjalt, kes on saanud kehtetu nõude loovutamise lepingute järgi 63 982 eurot. TMS § 187 ja 188 järgi nõude loovutamise lepingute kehtetuks tunnistamise eeldused on täidetud: 1) tehing oli tehtud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist; 2) täitemenetluse võlgnik kahjustas tehinguga võlausaldaja huve; 3) võlgnik kahjustas võlausaldajaid teadlikult; 5(22)
Tsiviilasi nr 2-15-9050
4) tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. TMS § 187 ja 188 järgi palub Hageja tunnistada osaliselt kehtetuks OÜ Arendus-Invest ja Kostja OÜ Callidus Builds (edaspidi, Kostja) vahel 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingud ning välja mõsta Kostjalt 24 267, 85 eurot. Tulenevalt TMS § 195 lg-st 1 nõuab Hageja raha andmist kohtutäituri käsutusse, mitte enda kasuks väljamõistmist. Tsiviilasjas 3-2-1-111-16 selgitas Riigikohtu Tsiviilkolleegium, et sellist haginõuet saab pidada otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes (vt ka nt Riigikohtu 3. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-12, p 29). Sisuliselt on tegemist raha väljamõistmise nõudega, st sooritusnõudega (vt selle kohta ka Riigikohtu 20. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 15). Hageja jääb samuti alternatiivse nõude juurde ning palub tuvastada, et OÜ Arendus-Invest ja Kostja OÜ Callidus Builds (edaspidi, Kostja) vahel 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingud, millega OÜ Arendus-Invest loovutas Kostjale nõude summas 65 528, 68 eurot, on tühised. Hageja palub rahuldada see nõue üksnes juhul, kui kohus jätab rahuldamata nõude tunnistada osaliselt kehtetuks OÜ Arendus-Invest ja Kostja OÜ Callidus Builds (edaspidi, Kostja) vahel 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingud ning välja mõsta Kostjalt 24 267, 85 eurot. Alternatiivse nõude osas esitas Hageja alljärgnevad õiguslikud ja faktilised väited: Hageja esitas toimikusse Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tsiviilasjas 2-13-7268 (11.01.2016 vastuse Lisa 2). Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et AÕS § 242 lg 1 ja VÕS § 11 lg 3 järgi peab hoonestusõiguse üleandmiseks kohustavast tehingust (müügilepingust) tuleneva nõude loovutamise leping olema sõlmitud notariaalses vormis ja seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu on OÜ Arendus-Invest ja hageja (OÜ Callidus Builds) vaheline 09.10.2012.a. nõude loovutamise leping tühine TsÜS § 83 lg 1 järgi. Viru Maakohtu 04.12.2012 .a. ja Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2013.a. määruste alusel kehtib OÜ Arendus-Invest vallasvara suhtes alates 04.12.2012.a. käsutuskeeld ning vara on arestitud Hageja kasuks. TsÜS § 88 järgi on OÜ Arendus-Invest ja Kostja 2 vahel 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise leping tühine, kuna rikub kohtu poolt 04.12.2012.a. ja 27.02.2013.a. määrustes antud käsutuskeeldu. TsMS § 445 lg 1 järgi palub Hageja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning välja mõista Kostjalt vaidlusaluste nõude loovutamise lepingute järgi saadu summas 24 267, 85 eurot Hageja kasuks Narva kohtutäitur Krista Järvet ́i arvelduskontole Danske Bank: XXX. Hageja märgib, et Hageja poolt 15.03.2017 esitatud avalduse OÜ Arendus-Invest (regitrikood 11188550) suhtes ÄS § 218 lg 2 järgi täiendava likvideerimise läbiviimise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks jättis Viru Maakohus tsiviilasjas 2-17-4112 rahuldamata põhjendustel, et avaldus on ennatlik. Viru Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole praegu kustutatud äriühingul vara, mis kuuluks jaotamisele ning milleks oleks vaja täiendav likvideerimine, sest vaidlus tsiviilasjas nr 2-15-9050 ei ole veel lahendatud.
6(22)
Tsiviilasi nr 2-15-9050
Juhul, kui kohus leiab, et tagasivõitmise hagi peab olema esitatud vaidlusaluse tehingu mõlema poole vastu, siis palub Hageja anda tähtaeg avalduse esitamiseks OÜ Arendus-Invest (regitrikood 11188550) suhtes ÄS § 218 lg 2 järgi täiendava likvideerimise läbiviimise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks. ÄS § 218 lg 3 järgi, osaühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Hageja on seisukohal, et kustutatud OÜ Arendus-Invest huve ei saa käesolevas tsiviilasjas tehtav lahend rikkuda. Hagi toimetati OÜ Arendus-Invest kätte, kuid OÜ Arendus-Invest pole esitanud vastuväiteid hagi faktiliste asjaolude kohta ega nõude osas. TsMS § 231 lg 4 kohaselt loetakse hagis esitatud faktilised asjaolud tema poolt omaks võetuks. Raha väljamõistmise nõue on esitatud üksnes Kostja vastu. Väär ja seadusel mittepõhinev on Kostja seisukoht, et OÜ Arendus-Invest kustutamisega äriregistrist on Hageja nõue OÜ Arendus-Invest vastu Viru Maakohtu 17.11.2014 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas 2-12-48810 on lõppenud. VÕS § 186 kohaselt võlasuhe lõpeb: 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Kostja seisukohad on vastuolus Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi seisukohaga tsiviilasjas 3-2-1-2905. Riigikohus on selgitanud, et võlausaldajal on võimalik ÄS § 381 lg 2 järgi ka aktsiaseltsi sundlõpetamise puhul taotleda täiendava likvideerimise läbiviimist ja likvideerija määramist, kui on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, eelkõige jagamata on registrist kustutatud äriühingu vara. Võlausaldaja nõudel saab kolleegiumi arvates likvideerimise pärast äriühingu äriregistrist kustutamist ennistada ja likvideerija määrata üksnes juhul, kui võlausaldaja esitab kohtule tõendid, mis võimaldavad eeldada, et võlausaldajal on kustutatud äriühingu vastu nõue ja kohus peab vajalikuks avalduse esitamise tähtaja ennistada. Käesolevas tsiviilasjas hagi võimaliku rahuldamise korral ning vastavuses Viru Maakohtu seisukohaga tsiviilasjas 2-17-4112 tekib kustutatud OÜ-l Arendus-Invest vara, mille jaotamiseks on Hagejal õigus taotleda täiendava likvideerimise läbiviimist ja likvideerija määramist.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
7(22)
Tsiviilasi nr 2-15-9050
Hageja esitas Viru Maakohtule kostjate OÜ Arendus-Invest ja Callidus Builds OÜ vastu, milles palub tunnistada kehtetuks OÜ Arendus-Invest ja Callidus Builds OÜ vahel 09.10.2012 ja 02.08.2013 sõlmitud nõude loovutamise leping, millega OÜ Arendus-Invest loovutas Callidus Builds OÜ-le nõude summas 65 528,68 eurot. Hagiavalduses esitas hageja hagi tagamise taotluse. Hagihinnaks nimetas hageja mittevaralise hagi hinna 3 500 eurot kuna leiab, et lähtuvalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 195 tuleb haginõue lugeda mittevaraliseks. Viru Maakohus 16.06.2015 määrusega võttis hagi menetlusse. Samal päeval tehtud määrusega jättis kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata, leides, et hagiavalduses esitatud nõude puhul ei ole tegemist rahalise nõudega, mida oleks võimalik tagada kohtuliku hüpoteegi seadmisega. Hageja esitas 16.06.2015 uue hagi tagamise avalduse, mille kohus jättis käiguta 18. juuni 2015 määrusega ja nõudis riigilõivu summas 50 eurot tasumist. Hageja tasus riigilõivu 18.06.2015. Hagi tagamise avalduses märgib hageja, et tema arvates on tegemist rahaliselt hinnatava nõudega, mida on võimalik tagada kohtuliku hüpoteegi seadmisega. Oma väite põhjendamiseks viitas hageja riigikohtu lahenditele. Tutvunud hageja esitatuga, leiab kohus, et ei ole antud juhul tegemist mittevaralise hagi nõudega TsMS § 125 teise lause tähenduses. Hageja märgitu kohaselt on tema nõude OÜ Arendus-Invest vastu täitemenetluses koos täitekuludega 28 824,88 eurot. Kohus leiab, et hagihinna määramisel tuleb lähtuda hüve väärtusest, s.t summast, mida on hageja õigustatud saama täitemenetluses tema hagi rahuldamise korral, milleks on antud juhul 28 824,88 eurot.
Kostja OÜ Arendus-Invest Hagimaterjalid ja kohtumäärused toimetati kätte kostja OÜ Arendus-Invest ajutisele haldurile. Kostja OÜ Arendus-Invest ajutine haldur teatas kohtule, et Viru Maakohtu 15.12.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-11627 lõpetati kostja pankrotiavalduses pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Tartu Maakohtu registriosakond 22.01.2016 määrusega nr Ä 40018006/7 on OÜ Arendus-Invest äriregistrist kustutatud alates 22.01.2016. Et OÜ ArendusInvest kustutati registrist õigusjärgluseta on tõendatud tema registrikaardi andmetega. Viru Maakohus 11.11.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-9050, mis on jõustunud 18.04.2017, lõpetas menetlus tsiviilasjas nr 2-15-9050 OÜ IV Invest Development hagis OÜ Arendus-Invest vastu nõude loovutamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõudes. Menetlus jätkus OÜ IV Invest Development hagis Callidus Builds OÜ vastu nõude loovutamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõudes.
Kostja OÜ Callidus Builds Kostja OÜ Callidus Builds on seisukohal, et hagejal puudus mistahes õiguslik alus hagi esitamiseks. Avaliku andmebaasi www.riigiteataja.ee/kohtuteave andmetel jõustus Viru Maakohtu 17.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-12-48810 alles 11.06.2015. 8(22)
Tsiviilasi nr 2-15-9050
Eeltoodust tulenevalt ei saanud hageja kuidagi alustada täitemenetlust jõustumata kohtulahendi ja sissenõutavaks mitte muutunud nõude alusel juba 23.04.2015. Kostja OÜ Callidus Builds on seisukohal, et hageja tegevuses võivad esineda kostjale OÜ Callidus Builds tahtlikult kahju tekitamise tunnused ning samuti on kohtutäitur jätnud täitemenetlust alustades kontrollimata täitemenetluse algatamiseks oluliste eelduste olemasolu. Taotledes hagi tagamise abinõude kohaldamist oli hageja teadlik või vähemalt pidi olema teadlik asjaolust, et hageja nõue kostja OÜ Arendus-Invest vastu ei ole sissenõutavaks muutunud ning hageja taotleb alusetu nõude tagamist. Kuna hageja ei ole järginud hagi esitamiseks TSM-is sätestatud eeldusi on kostja seisukohal, et hagi tuleb TsMS § 4423 lg 1 p 1 alusel jätta läbi vaatamata ja lõpetada menetlus antud asjas. Tühistada Viru Maakohtu 29.06.2015 kohtumäärus hagi tagamise abinõude kohaldamise kohta. Samad taotlused kordas kostja kohtule 11.04.2017 esitatud menetlusdokumendis (tl 176-177). Samas dokumendis leidis kostja, et hageja on muutunud hagi eset, kostja ei andnud selleks nõusolekut.
Viru Maakohus otsustas 23.11.2017 määrusega vaadata tsiviilasi läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele oli määratud tähtaeg esitada kohtule avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekiri, samuti teatatud lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Mõlemad pooled on esitanud lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad (tl 199-200, 203-205). Kostja Hagi esitamise alusest Hageja esitas 16.06.2015 Viru Maakohtule hagiavalduse OÜ Arendus-Invest ja OÜ Callidus Builds vastu nõude loovutamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõudes. Hagi esitamise põhjendusena tugines hageja asjaolule, et Viru Maakohus mõistis 17.11.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-48810 OÜ-lt Arendus-Invest hageja kasuks välja põhivõla summas 16 399,35 eurot ja viivised. Hageja väitel alustas kohtutäitur täitemenetluse Viru Maakohtu 17.11.2014 otsuse alusel 23.04.2015. Kohtutäituri väitel ei ole võimalik Kostja 1 vara arvelt sissenõuet rahuldada. Kostja juhib veelkord kohtu tähelepanu asjaolule, et hagejal puudus mistahes õiguslik alus hagi esitamiseks. Avaliku andmebaasi www.riigiteataja.ee/kohtuteave andmetel jõustus Viru Maakohtu 17.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-12-48810 alles 11.06.2015. Kostja rõhutab, et hageja ei saanud kuidagi alustada täitemenetlust jõustumata kohtulahendi alusel juba 23.04.2015. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja ja kohtutäitur Krista Järvet tegevuses võivad esineda kostjale tahtlikult kahju tekitamise tunnused ning kohtutäitur on jätnud täitemenetlust alustades kontrollimata täitemenetluse algatamiseks oluliste eelduste olemasolu.
Hagi esemest Hageja esitas 16.06.2015 Viru Maakohtule hagiavalduse OÜ Arendus-Invest ja OÜ Callidus Builds vastu nõude loovutamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõudes.
9(22)
Tsiviilasi nr 2-15-9050
11.01.2017 Hageja esitas Viru Maakohtule avalduse alternatiivsete nõuetega OÜ Callidus Builds vastu nõude loovutamise lepingute tühisuse tuvastamise nõudes. 11.04.2017 seisukohas avaldas kostja, et hageja on konstrueerinud õiguslikud käsitlused, millest kostja aru ei saa. Ühtlasi teatas kostja, et TsMS § 376 lg 1 alusel ei ole kostja nõus hagi eseme muutmisega. Kohus kohustas hagejat seejärel esitama konkreetsed ja selged nõuded. 21.08.2017 vastuses kohtunõudele esitas hageja täiesti uued nõuded:
Tsiviilasi nr 2-15-9050
Kostja on seisukohal, et jõustunud kohtuotsus on piisavalt usaldusväärne allikas ning kostjal puudub vajadus antud asjaolusid ja vastuväiteid täiendavalt tõendada. Juhindudes jõustunud lahendist tsiviilasjas 2-13-7268 puudub käesoleval vaidlusel mistahes õiguslik alus. Mis puudutab äriühingu täiendavat likvideerimist, siis sätestab Äriseadustik teatud eelduste korral võimaluse taotleda ja viia läbi juba registrist kustutatud äriühingu täiendav likvideerimine. Kostja on seisukohal, et vaatamata hageja veendumustele puuduvad käesoleval juhul mistahes õiguslikud alused OÜ Arendus-Invest täiendava likvideerimise läbi viimiseks eelkõige põhjusel, et enne OÜ Arendus-Invest pankrotimenetluse raugemist anti võlausaldajatele võimalus deponeerida kohtu deposiitarvele rahalised vahendid menetluskulude katteks, et pankrotihaldur oleks saanud jätkata osalemist OÜ Arendus inevst esindajana käesoleva tsiviilasja menetluses. Kuigi ajutine pankrotihaldur edastas kostjale teadaolevalt isiklikult kohtumääruse hagejale ning tegi ettepaneku deposiit tasuda, et tagada OÜ Arendus-Invest osalemine pankrotihalduri kaudu käesoleva tsiviilasja menetluses, ei soovinud hageja OÜ Arendus-Invest pankrotimenetluse jätkumist. Viru Maakohtu 11.11.2016 määrusega käesolevas tsiviilasjas lõpetati menetlus OÜ ArendusInvest suhtes seoses äriühingu kustutamisega äriregistrist ilma õigusjärgluseta. Äriseadustiku § 218 lg 3 sätestab, et osaühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata. Et hageja ei kasutanud OÜ Arendus-Invest pankrotimenetluses talle antud võimalust tagada OÜ Arendus-Invest osalemine käesoleva tsiviilasja menetluses, puudub hagejal mistahes õiguslik alus taotleda käesoleval ajal osaühingu täiendava likvideerimise läbiviimist. Nõudest kostja vastu Hagejal oli tsiviilasjas nr 2-12-48810 tehtud lahendist tulenev nõue kostja OÜ Arendus-Invest vastu. Kuna OÜ-l Arendus-Invest puudusid vahendid kohustuse täitmiseks esitas hageja kohtule hagi OÜ Arendus-Invest ja kostja vastu nõude loovutamise lepingute kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras. Hageja eesmärk oli läbi OÜ Arendus-Invest ja kostja vahel toimuva tagasitäitmise tagada oma nõude rahuldamine OÜ Arendus-Invest vastu. OÜ Arendus-Invest kustutamisega äriregistrist ilma õigusjärgluseta lõppes hageja tsiviilasjas nr 2-12-48810 tehtud lahendist tulenev nõue OÜ Arendus-Invest vastu. Kostja vastu ei ole hagejal kunagi mingit nõuet olnud. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata. Võtta lahendis seisukoht kostja 05.08.2015 ja 11.04.2017 esitatud taotluste osas. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja Hageja leiab, et on väär on Kostja seisukoht, et Hageja on 21.08.2017 hagiavalduses muutnud hagi eset. Hageja esitas 16.06.2015 hagiavalduses nõude tunnistada OÜ Arendus-Invest ja Kostja OÜ Callidus Builds (edaspidi, Kostja) vahel 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingud kehtetuks TMS § 187 ja 188 alusel. 11(22)
Tsiviilasi nr 2-15-9050
21.08.2017 vastuses kohtunõudele esitas hageja sama nõude tunnistada kehtetuks OÜ ArendusInvest ja Kostja Callidus Builds OÜ vahel 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingud, millega OÜ Arendus-Invest loovutas Kostjale Callidus Builds OÜ-le nõude, summas 65 528,68 eurot, OÜ Castnix Invest vastu. Alternatiivse nõudena palub Hageja tuvastada, et OÜ Arendus-Invest ja Kostja Callidus Builds OÜ vahel 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingud, millega OÜ Arendus-Invest loovutas Kostjale nõude summas 65 528, 68 eurot, on tühised. Seega pole Hageja hagi eset muutnud. Väär on Kostja seisukoht, et hagejal puudus mistahes õiguslik alus hagi esitamiseks, sest avaliku andmebaasi www.riigiteataja.ee/kohtuteave andmetel jõustus Viru Maakohtu 17.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-12-48810 alles 11.06.2015. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-12-48810 tehtud Viru Maakohtu otsuse kohtu jõustumismärkega, mille kohaselt jõustus Viru Maakohtu lahend kohtuotsuse resolutsiooni p-de 1,2,3,4,6,7 osas 30.12.2014. 16.06.2015 hagiavaldusele on lisatud Narva kohtutäitur Krista Järveti poolt 25.05.2015 koostatud arestimisaktid. Siit tulenevalt on alusetud Kostja väited, et Hageja ei saanud alustada täitemenetlust juba 23.04.2015. Põhjendamatu on Kostja seisukoht, et mistahes vaidlus 09.10.2012 ja 02.08.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepingute kehtivuse üle on asjakohatu, sest Tartu Ringkonnakohtu 22.05.2014 jõustunud lahendiga tsiviilasjas nr 2-13-7268 tunnistati eelpool viidatud lepingud õiguspäraseks ning mõisteti nende lepingute alusel kostja kasuks välja 65 528,68 eurot. Hageja esitas põhinõudena nõude tunnistada OÜ Arendus-Invest ja Kostja OÜ Callidus Builds (edaspidi, Kostja) vahel 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingud kehtetuks tagasivõitmise korras TMS § 187 ja 188 alusel. Tartu Ringkonnakohtu 22.05.2014 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-7268, millega mõisteti OÜ-lt Castnix Invest OÜ Arendus-Invest kasuks välja 65 528, 68 eurot, ei muuda Hageja nõuet Kostja vastu olematuks. Seadusel mittepõhinev on Kostja seisukoht, et puuduvad mistahes õiguslikud alused OÜ Arendus-Invest täiendava likvideerimise läbi viimiseks eelkõige põhjusel, et enne OÜ ArendusInvest pankrotimenetluse raugemist anti võlausaldajatele võimalus deponeerida kohtu deposiitarvele rahalised vahendid menetluskulude katteks, et pankrotihaldur oleks saanud jätkata osalemist OÜ Arendus-Invest esindajana käesoleva tsiviilasja menetluses. Kuigi ajutine pankrotihaldur edastas kostjale teadaolevalt isiklikult kohtumääruse hagejale ning tegi ettepaneku deposiit tasuda, et tagada OÜ Arendus-Invest osalemine pankrotihalduri kaudu käesoleva tsiviilasja menetluses, ei soovinud hageja OÜ Arendus-Invest pankrotimenetluse jätkumist. ÄS § 218 lg 3 kohaselt võib osaühingu võlausaldaja nõudel pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia likvideerimise üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata.
12(22)
Tsiviilasi nr 2-15-9050
OÜ Arendus-Invest ajutine pankrotihaldur ei tohtinud käesoleva vaidluse tõttu OÜ-t ArendusInvest äriregistrist kustutada. OÜ Arendus-Invest ajutisele pankrotihaldurile oli Hageja nõudest õigeaegselt teavitatud. Kostja seisukoht, et Hageja pidi tasuma kohtu deposiiti selleks, et OÜ Arendus-Invest oleks saanud jätkata osalemist käesoleva tsiviilasja menetluses, on vastuolus TsMS § 2. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. OÜ Arendus-Invest ajutine pankrotihaldur sai kätte hagiavalduse koos lisadega 11.01.2016. Ajutine pankrotihaldur ei esitanud vastuväiteid hagile, muu hulgas ei esitanud vastuväiteid hagi faktiliste ega õiguslike väidete osas kohtu määratud tähtajaks ning hagi faktilised asjaolud loetakse tema poolt omaksvõetuks vastavalt TsMS § 231 lg 4. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Väär on Kostja seisukoht, et hageja ei tasunud deposiiti, kuna ei soovinud OÜ Arendus-Invest pankrotimenetluse jätkumist. Esiteks, puudus Hagejal raha kohtudeposiiti tasumiseks. OÜ Arendus-Invest võlg Hageja ees on üle 24 000 eurot. Alates 2012 novembrist alanud kohtumenetlus OÜ Arendus-Invest ning seejärel Kostja vastu toob Hagejale pidevalt kaasa suuri menetluskulusid. Hageja on tasunud suured täitemenetluse kulud tsiviilasjas 2-12-48810 ning käesolevas tsiviilasjas hagi tagamiseks. Teiseks, puudub tsiviilkohtumenetluse seadustikus säte, mis kohustaks Hagejat kandma menetluskulusid tsiviilasjas, mille pooleks ta ei ole ainuüksi selleks, et tagada vastaspoole poolt menetluses osalemist. Kohus tagas OÜ-le Arendus-Invest võimaluse tutvuda hagiga ning osa võtta tema vastu käimast kohtumenetlusest. OÜ Arendus-Invest ei ole hagi osas vastuväiteid esitanud. Hageja on seisukohal, et OÜ Arendus-Invest kustutamine äriregistrist tsiviilasjas 2-15-11627 pankrotimenetluse raugemise tõttu alates 22.01.2016 tõendab, et vaidlusaluste nõude loovutamise tehingute tagajärjel muutus OÜ Arendus-Invest maksejõuetuks. Hageja jääb varem esitatud seisukohtade juurde, et loovutades Kostjale nõude OÜ Castnix Invest vastu summas 65 528,68 eurot 2 740 euro eest kahjustas OÜ Arendus-Invest teadlikult Hageja huve. Äriregistri andmete kohaselt on OÜ Arendus-Invest juhatuse liige ja ainuosanik A D. A D tegutses Kostja juhatuse liikmena vaidlusaluste 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. nõude loovutamise lepingute sõlmimisel, seega oli Kostja teadlik, et OÜ-l Arendus-Invest on kohustused Hageja ees põhisummas 16 399, 35 eurot, millele lisanduvad viivised ning sellest, et nõude loovutamise lepingu sõlmimise tagajärjel puudub põhivõlgnikul vara, millele saaks pöörata sissenõuet Hageja nõude rahuldamiseks. Seega oli Kostja nõude loovutamise lepingute sõlmimisel teadlik Hageja huvide huvide kahjustamisest. Kostja tuleb lugeda OÜ Arendus-Invest lähikondseks PankrS § 117 lg 2 p 6 alusel. Käesolevas tsiviilasjas kahjustati vaidlusaluste nõude loovutamise lepingutega Hageja huvisid, kuna tehingute tagajärjel muutus Hageja nõuete rahuldamine täielikult võimatuks. Hageja on seisukohal, et vaidlusalused nõude loovutamise lepingud sõlmiti selleks, et vältida sissenõude pööramist OÜ Arendus-Invest varale Hageja nõude rahuldamiseks. 13(22)
Tsiviilasi nr 2-15-9050
Pärast nõude summas 65 528, 68 eurot loovutamist Kostjale muutus põhivõlgnik OÜ ArendusInvest maksejõuetuks. Vastavalt käesoleva vastuse p 4 põhjendustele on Kostja puhul tegemist OÜ Arendus-Invest lähikondse isikuga PankrS § 117 lg 2 p 6 alusel. Vaidlusalused lepingud sõlmiti kolme aasta jooksul enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Nõude loovutamise lepingud sõlmiti 09.10.2012 ja 02.08.2013. Hagi esitati 16.06.2015. Hageja esitas dokumentaalsed tõendid, et Kostja on saanud kehtetu nõude loovutamise lepingute alusel raha, mille arvel tulnuks rahuldada Hageja nõue OÜ Arendus-Invest vastu. Vaidlusaluste nõuete loovutamise lepingute sõlmimata jätmisel oleks OÜ Castnix Invest tasunud oma võla OÜ Arendus-Invest arvelduskontole, mis oli arestitud Hageja kasuks. Seega kahjustati vaidlusaluste tehingutega Hageja kui võlausaldaja huve. Vaidlusaluste nõude loovutamise lepingutega sai Kostja õiguse nõuda raha esialgselt võlausaldajalt OÜ-lt Castnix Invest. Tegemist on ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lg 2 järgi. Käesolevas tsiviilasjas on Hageja õigus raha nõuda raha saajalt, so Kostjalt, kes on saanud kehtetu nõude loovutamise lepingute järgi 63 982 eurot. Muus osas jääb Hageja varem esitatud seisukohtade juurde ning palub hagi rahuldada.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele.
Lahendamata taotlused TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. 14(22)
Tsiviilasi nr 2-15-9050
Kohtuotsuse resolutsioon peab olema kooskõlas kohtuotsuse põhjendava osaga. Esmalt kohus lahendab kostja lahendamata taotlused hagi läbivaatamata jätmisest ja menetluse lõpetamisest ning hagi eseme muutmisest. 1.Kostja leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel seetõttu, et hagejal puudus mistahes õiguslik alus hagi esitamiseks. Avaliku andmebaasi www.riigiteataja.ee/kohtuteave andmetel jõustus Viru Maakohtu 17.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-12-48810 alles 11.06.2015. Hageja ei saanud kuidagi alustada täitemenetlust jõustumata kohtulahendi alusel juba 23.04.2015. Kuna hageja ei ole järginud hagi esitamiseks TMS-is sätestatud eeldusi on kostja seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ja lõpetada menetlus antud asjas. Kohus jätab kostja taotlused hagi läbivaatamata jätmisest ja menetluse lõpetamisest rahuldamata. Viru Maakohus 17.11.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-48810 (tl 110-112), Osaühingu IV INVEST DEVELOPMENT hagi OÜ ARENDUS-INVEST vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks, rahuldas hagi (p 1), mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 16 399,35 eurot (p 2), sissenõutavaks muutunud viivise 30.09.2014 seisuga 9 596,84 eurot (p 3) ja viivise 0,025% päevas põhivõlgnevuselt alates 01.10.2014 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni (p 4). Kohus tühistas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.12.2012 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu alates kohtuotsuse jõustumisest (p 5). Menetluskulud jättis kohus kostja kanda (p 6). Otsuse p-s 7 on kohus määranud teha kohtuotsus avalikult teatavaks 17.11.2014. Viru Maakohtu 17.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-12-48810 resolutsiooni punktide 1, 2, 3, 4, 6 ja 7 osas on jõustunud 30.12.2014 (tl 113). Poolte vahel puudub vaidlus, et täitemenetlus oli alustatud hageja kui sissenõudja 23.04.2015 avalduse alusel. Seega on alusetud kostja väited, et hageja ei saanud alustada täitemenetlust. 2.Samuti kostja leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagejal oli tsiviilasjas nr 2-12-48810 tehtud lahendist tulenev nõue OÜ Arendus-Invest vastu. OÜ Arendus-Invest kustutati pankrotimenetluse raugemise tõttu äriregistrist ilma õigusjärgluseta 22.01.2016. Enne pankrotimenetluse raugemist anti võlausaldajatele võimalus deponeerida kohtu deposiitarvele rahalised vahendid menetluskulude katteks, kuid võlausaldajad, sh hageja antud võimalust ei kasutanud. Viru Maakohtu 11.11.2016 määrusega lõpetati menetlus OÜ ArendusInvest suhtes seoses äriühingu kustutamisega äriregistrist ilma õigusjärgluseta. TsÜS § 26 lg 1 ja 2 sätestavad, et juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. TsÜS § 45 lg 2 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. VÕS § 186 p 9 alusel lõppeb võlasuhe muul seaduses toodud põhjusel. Eeltoodust tulenevalt lõppevad juriidilise isiku ilma õigusjärgluseta registrist kustutamisega ka kõik isikuga seotud õigused ja kohustused. Hagejal oli tsiviilasjas nr 2-12-48810 tehtud lahendist tulenev nõue kostja OÜ Arendus-Invest vastu. Kuna OÜ-l Arendus-Invest puudusid vahendid kohustuse täitmiseks esitas hageja kohtule 15(22)
Tsiviilasi nr 2-15-9050
hagi OÜ Arendus-Invest ja kostja vastu nõude loovutamise lepingute kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras. Hageja eesmärk oli läbi nõude loovutamise lepingute kehtetuks tunnistamise ning kostjate vahel toimuva tagasitäitmise tagada oma nõude rahuldamine OÜ Arendus-Invest vastu. OÜ Arendus-Invest kustutamisega äriregistrist ilma õigusjärgluseta lõppes hageja tsiviilasjas nr 2-12-48810 tehtud lahendist tulenev nõue OÜ Arendus-Invest vastu. Kostja vastu ei ole hagejal kunagi mingit nõuet olnud. Lisaks on hageja väidete ekslikus tuvastatud jõustunud lahendiga tsiviilasjas nr 2-13-7268. Kohus ei ole kostja olukorra tõlgendamisega nõus ja jätab kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmisest rahuldamata. Kohus leiab ekslikuks kostja seisukoht, et mistahes vaidlus 09.10.2012 ja 02.08.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepingute kehtivuse üle on asjakohatu, sest Tallinna (menetlusdokumendis on ekslikult märgitud Tartu) Ringkonnakohtu 22.05.2014 jõustunud lahendiga tsiviilasjas nr 2-137268 (tl 104-107) tunnistati eelpool viidatud lepingud õiguspäraseks ning mõisteti nende lepingute alusel kostja kasuks välja 65 528,68 eurot. Hageja esitas nõude tunnistada OÜ Arendus-Invest ja OÜ Callidus Builds vahel 09.10.2012 ja 02.08.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepingud kehtetuks tagasivõitmise korras TMS § 187 ja 188 alusel. OÜ Arendus-Invest kustutati pankrotimenetluse raugemise tõttu äriregistrist ilma õigusjärgluseta 22.01.2016. Hagiavaldus oli kättetoimetatud OÜ Arendus-Invest ajutisele haldurile 11.01.2016, seega enne äriühingu registrist kustutamist. OÜ Arendus-Invest pole esitanud vastuväiteid hagi faktiliste asjaolude kohta ega nõude osas. TsMS § 231 lg 4 kohaselt loetakse hagis esitatud faktilised asjaolud tema poolt omaks võetuks. Kohus leiab, et OÜ Arendus-Invest huve ei saa käesolevas tsiviilasjas tehtav lahend rikkuda. Raha väljamõistmise nõue on esitatud üksnes OÜ Callidus Builds vastu. Samuti kohus leiab, et tuleb arvestada äriseadustiku (ÄS) § 218 lg-ga 2, mille kolmanda lause kohaselt avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et lõppbilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või on menetlus asjas lõpetatud ning et osaühingu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et osaühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. 3.Kostja samuti leidis, et hageja on muutnud hagi eset, millele ei kostja ega kohus nõusolekut ei andnud. 16.06.2015 esitas hageja hagiavalduse OÜ Arendus-Invest ja OÜ Callidus Builds vastu nõude loovutamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõudes. 11.01.2017 hageja esitas Viru Maakohtule avalduse alternatiivsete nõuetega OÜ Callidus Builds vastu nõude loovutamise lepingute tühisuse tuvastamise nõudes. 21.08.2017 vastuses kohtunõudele esitas hageja täiesti uued nõuded: 1. Tunnistada kehtetuks OÜ Arendus-Invest ja Kostja Callidus Builds OÜ vahel 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingud, millega OÜ Arendus-Invest loovutas Kostjale Callidus Builds OÜ-le nõude, summas 65 528,68 eurot, OÜ Castnix Invest vastu. 2. Tuvastada, et OÜ Arendus-Invest ja Kostja Callidus Builds OÜ vahel 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingud, millega OÜ Arendus-Invest loovutas Callidus Builds OÜ-le nõude summas 65 528, 68 eurot, on tühised. Kohus leiab, et hageja ei muutnud hagi eset. Hagiavalduses palus hageja tunnistada kehtetuks OÜ Arendus-Invest ja Callidus Builds OÜ vahel 09.10.2012 ja 02.08.2013 sõlmitud nõude loovutamise leping, millega OÜ Arendus-Invest loovutas Callidus Builds OÜ-le nõude summas 65 528,68 eurot OÜ Castnix Invest vastu. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustama Callidus Builds OÜ hüvitama nõude 16(22)
Tsiviilasi nr 2-15-9050
loovutamise lepingu saadu väärtuse hageja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri Krista Järvet käsutusse. 11.01.2017 esitas hageja alternatiivne nõude (tl 161-162), kus palus: 1. Tuvastada, et kostjate vahel 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingud, millega Kostja 1 loovutas Kostjale 2 nõude summas 65 528, 68 eurot, on tühised. 2. Tunnistada kehtetuks Kostja 1 OÜ Arendus-Invest ja Kostja 2 Callidus Builds OÜ vahel 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise leping, millega Kostja 1 OÜ Arendus-Invest loovutas Kostjale 2 Callidus Builds OÜ nõude summas 65 528,68 eurot OÜ Castnix Invest vastu. 3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Kohustama Callidus Builds OÜ hüvitama tühise nõude loovutamise lepingu saadu väärtuse Hagejale. 4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Kohustama Callidus Builds OÜ hüvitama tühise nõude loovutamise lepingu saadu väärtuse ning hoiustama võlgnetava raha notari juures. 5. P-s 2 esitatud nõude palutakse rahuldada üksnes juhul, kui p-s 1 esitatud nõuet ei rahuldata ning rahuldada p-s 4 esitatud nõude üksnes juhul, kui p-s 3 esitatud nõuet ei rahuldata. Kohus andis hagejale selgitused ja palus täpsustada nõuet nendest lähtudes (tl 182-183). 21.08.2017 vastuses kohtunõudele esitas hageja oma nõuded järgmiselt: 1. Tunnistada kehtetuks OÜ Arendus-Invest ja Kostja Callidus Builds OÜ vahel 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingud, millega OÜ Arendus-Invest loovutas Kostjale Callidus Builds OÜle nõude, summas 65 528,68 eurot, OÜ Castnix Invest vastu. 2. Tuvastada, et OÜ ArendusInvest ja Kostja Callidus Builds OÜ vahel 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingud, millega OÜ Arendus-Invest loovutas Kostjale nõude summas 65 528, 68 eurot, on tühised. 3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Välja mõsta Kostjalt Callidus Builds OÜ-lt nõude loovutamise lepingu järgi saadu summas 24 267, 85 eurot Hageja kasuks Narva kohtutäitur Krista Järvet ́i arvelduskontole Danske Bank: XXX. 4. Hageja palub rahuldada p-s 2 esitatud nõude üksnes juhul, kui p-s 1 esitatud nõuet ei rahuldata. Kohus leiab, et 21.08.2017 esitatud nõudes hageja on esitanud nõuded, mis olid esitatud varem, vahetus ainult nõude rahuldamise eelistuse järjekord, mis ei saa kohtu arvates pidada hagi muutmiseks. Vastavalt TsMS § 370 lg-le 1 hageja võib ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Sama kehtib ka erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. TsMS § 376 lg 4 p-st 2 tulenevalt hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Vaidluse lahendamine Hageja on esitanud kostjate vastu hagi tuginedes täitemenetluse seadustiku (TMS) §-dele 187, 188 ja 195. Hageja lõplikuks nõudeks on: 1. Tunnistada kehtetuks OÜ Arendus-Invest ja Kostja Callidus Builds OÜ vahel 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingud, millega OÜ Arendus-Invest loovutas Kostjale Callidus Builds OÜ-le nõude, summas 65 528,68 eurot, OÜ Castnix Invest vastu. 2. Tuvastada, et OÜ Arendus-Invest ja Kostja Callidus Builds OÜ vahel 09.10.2012.a. ja 02.08.2013.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingud, millega OÜ Arendus-Invest loovutas Kostjale nõude summas 65 528, 68 eurot, on tühised. 3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Välja mõsta Kostjalt Callidus Builds OÜ-lt nõude loovutamise lepingu järgi saadu summas 24 267, 85 eurot Hageja kasuks Narva kohtutäitur 17(22)
Tsiviilasi nr 2-15-9050
Krista Järvet ́i arvelduskontole Danske Bank: XXX. 4. Hageja palub rahuldada p-s 2 esitatud nõude üksnes juhul, kui p-s 1 esitatud nõuet ei rahuldata. TMS § 187 lg 1 esimese lause kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Tehingu tagasivõitmise üldalused on sätestatud TMS §-s 188. TMS § 188 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi lg 2 ja lg 3 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Seega on TMS § 188 lg 1 tulenevad tagasivõitmise üldised alused järgmised: 1) tehingu on teinud võlgnik; 2) tehing on tehtud kuni kolm aastat enne hagi esitamist; 3) tehing on tehtud teadlikult sissenõudjate huvide kahjustamiseks; 4) tehingu teine pool teadis või pidi teadma tehinguga sissenõudjate huvide kahjustamisest. Kohus on tuvastanud, et Viru Maakohus 17.11.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-48810 (tl 110112), Osaühingu IV INVEST DEVELOPMENT hagi OÜ ARENDUS-INVEST vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks, rahuldas hagi (p 1), mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 16 399,35 eurot (p 2), sissenõutavaks muutunud viivise 30.09.2014 seisuga 9 596,84 eurot (p 3) ja viivise 0,025% päevas põhivõlgnevuselt alates 01.10.2014 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni (p 4). Kohus tühistas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.12.2012 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu alates kohtuotsuse jõustumisest (p 5). Menetluskulud jättis kohus kostja kanda (p 6). Otsuse p-s 7 on kohus määranud teha kohtuotsus avalikult teatavaks 17.11.2014. Viru Maakohtu 17.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-12-48810 resolutsiooni punktide 1, 2, 3, 4, 6 ja 7 osas on jõustunud 30.12.2014 (tl 113). Poolte vahel puudub vaidlus, et kohtutäitur Krista Järvet on alustanud 23.04.2015 hageja poolt esitatud täitedokumendi alusel OÜ Arendus-Invest suhtes täitemenetlus nr 167/2015/352 (tl 4142). Samuti pooled ei vaidle, et OÜ Arendus-Invest ja Callidus Builds OÜ sõlmisid 09.10.2012.a. lihtkirjalikus vormis nõude loovutamise lepingu, millega OÜ Arendus-Invest loovutas Callidus Builds OÜ-le nõude summas 65 528,68 eurot OÜ Castnix Invest vastu 09.06.2008.a. hoonestusõiguse müügilepingute alusel. OÜ Arendus-Invest ja Callidus Builds OÜ sõlmisid 02.08.2013.a. notariaalselt tõestatud vormis nõude loovutamise lepingu, milles kinnitasid, et 09.10.2012.a. lihtkirjaliku lepingu alusel nõude loovutamine on kehtiv (tl 16-18). Tehingute kehtetuks tunnistamise hagi esitati kohtule 15.06.2015. Seega on tehingud (OÜ Arendus-Invest ja Callidus Builds OÜ vahel 09.10.2012 ja 02.08.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepingud) tehtud vähem kui kolm aastat enne hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt on täidetud TMS 188 lg-s 1 sätestatud esimesed kaks eeldust. 18(22)
Tsiviilasi nr 2-15-9050
Järgnevalt analüüsib kohus tehingu tagasivõitmise kolmandat eeldust ehk võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist. Sissenõudja huvide kahjustamise all tuleb mõista majanduslikult ebamõistliku tehingu tegemist, mis halvendab üldiselt tehingu teinud isiku varalist olukorda selliselt, et nii olemasoleval kui ka tulevikus tekkival võlausaldajal muutub võimatuks oma nõue sundtäitmise käigus rahuldatud saada (vt ka A. Alekand, Täitemenetlusõigus, Tallinn: Juura 2011, lk 175, Riigikohtu otsused nr 3-2-1-113-09 ja 3-2-1-120-10). Kohus selgitab, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Oluline ei ole, et võlausaldajate huvide kahjustamine oleks olnud tehingu tegemise põhiliseks eesmärgiks. Võlausaldajate huvid on teadlikult kahjustatud ka siis, kui tehingust tulenev negatiivne mõju võlausaldajate huvidele pidi olema võlgnikule tehingu sõlmimise ajal vähemalt äratuntav (vt nt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-62-12, p 10; nr 3-2-1-149-13, p 45; nr 3-2-1-39-08, p 12 ja nr 3-2-162-12, p 10). 02.08.2013 nõude loovutamise lepingu p-s 1.11 kinnitas OÜ Arendus-Invest, et OÜ Castnix Invest jättis temale tasumata 65 528, 68 eurot. Lepingu p-s 2.6. kinnitasid OÜ Arendus-Invest ja Callidus Builds OÜ et nõue võlgniku (OÜ Castnix Invest) vastu on kehtiv. Kohtule ei ole esitatud 9.10.2012 lihtkirjalik nõude loovutamise leping, 02.08.2013 notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingust ei tulene kas ja kui palju sai OÜ Arendus-Invest nõude loovutamise eest. Kohtule esitatud OÜ Arendus-Invest bilansi (01.01.2013–31.12.2013) kohaselt (tl 8) on OÜ Arendus-Invest 2013.a. aruandeaasta kahjum 62 754 eurot ning nõuete summa on 2 740 eurot, millest kohtu arvates saab järeldada, et OÜ Arendus-Invest müüs Callidus Builds OÜ-le nõude summas 65 528,68 eurot OÜ Castnix Invest vastu 2 740 euro eest. Viru Maakohus 15.12.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-11627, OÜ Arendus-Invest pankrotiavaldus, lõpetas OÜ Arendus-Invest (RK 11188550) pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohtumäärusest tulenevalt ajutise halduri aruanne kohaselt on võlgnikul (OÜ Arendus-Invest) seisuga 14.08.2015 varasid kogusummas 697 eurot, kohustusi 78 602,28 eurot ning võlgniku omakapital oli negatiivne -75 711 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus tekkis 2012. aastal. Kohus leiab, et võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist tõendab juba see asjaolu, et olles maksejõuetu 2012.aastal loovutab OÜ Arendus-Invest Callidus Builds OÜ-le nõude summas 65 528,68 eurot 2 740 euro eest. Kohtu hinnangul on TMS § 188 kohaldamise seisukohast ilmne, et OÜ Arendus-Invest vara vähendamine nimetatud lepingute sõlmimisega nii suures ulatuses on võlausaldajate huvidega vastuolus, sest see vähendab suuremal määral sissenõudja võimalusi võlgniku vara arvelt nõudeid maksma panna. OÜ Arendus-Invest Callidus Builds OÜ vahel sõlmitud lepinguga on hageja huvisid kahjustatud, sest tehingu tulemusel vähenes OÜ Arendus-Invest vara oluliselt ja seetõttu ei ole hageja kasuks tehtud kohtulahendit õnnestunud täita. Käesolevas asjas on vaidlusaluste tehingute teiseks pooleks Callidus Builds OÜ, kelle ainuosanik (tl 29) ja vaidlusaluste tehingute tegemisel juhatuse liikmena tegutses A D. Vaidlusaluste tehingute tegemisel OÜ Arendus-Invest nimel juhatuse liikmena tegutses ka A D, kes on OÜ Arendus-Invest osanik ja juhatuse liige (tl 28). Pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 p-dest 1 ja 2 tulenevalt juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest 19(22)
Tsiviilasi nr 2-15-9050
vastutav isik; juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Seega Callidus Builds OÜ on Arendus-Invest OÜ lähikondlane (TMS § 188 lg 3, PankrS § 117 lg 2 p-d 1 ja 2). Lähikondlase puhul eeldatakse tehingu kahjulikust mõjust teadmist või teadma pidamist. Kuna TMS § 188 lg 2 järgi tuleb eeldada Callidus Builds OÜ teadmist või teadma pidamist hageja huvide kahjustamisest, siis lasub vastupidise tõendamise kohustus kostjatel. Kostjad ei ole toonud esile usutavaid asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, et Callidus Builds OÜ ei võinud teada, et lepinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt on täidetud kõik TMS § 188 lg 1 sätestatud neli alust tehingu tagasivõitmiseks. TMS § 187 ja § 188 alusel tunnistab kohus tagasivõitmise korras kehtetuks OÜ Arendus-Invest ja Callidus Builds OÜ vahel 09.10.2012 ja 02.08.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepingud, millega OÜ Arendus-Invest loovutas Callidus Builds OÜ-le nõude summas 65 528,68 eurot OÜ Castnix Invest vastu. Vastavalt TsMS § 370 lg-le 2 hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. TsMS § 442 lg 8 viiendast lausest tuleneb, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Hageja palus tuvastada, et vaidlusalused tehingud on tühised üksnes juhul, kui nende kehtetuks tunnistamise nõuet ei rahuldata. Kuna kohus on rahuldanud hagi tehingute kehtetuks tunnistamise nõudes, jätab kohus hagi rahuldamata teise nõude osas (tuvastada tehingute tühistust). Lähtuvalt TsMS § 442 lg-st 8 teise nõue rahuldamata jätmist ei pea kohus põhjendama. Kohus jätab arvestamata selle nõude tõendamiseks esitatud tõendid. TMS § 195 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. Hagi esitamise seisuga oli OÜ-l Arendus-Invest Viru Maakohtu 17.11.2014.a. kohtuotsuse alusel sissenõutavaks muutunud kohustused kogusummas 24 267,82 eurot, mille rahuldamine on muutunud võimatuks nõude loovutamise lepingu sõlmimise tagajärjel. Hageja nõuab ka määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning välja mõsta Callidus Builds OÜ-lt nõude loovutamise lepingu järgi saadu summas 24 267,85 eurot hageja kasuks Narva kohtutäitur Krista Järvet ́i arvelduskontole Danske Bank:XXX. Tsiviilasjas 3-2-1-111-16 selgitas Riigikohtu Tsiviilkolleegium, et tehingu tagasivõitmisest pankrotimenetluses tekib poolte vahel alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe, millele kohalduvad pankrotimenetluse tõttu aga esmajoones pankrotiseaduse erisätted (vt Riigikohtu 18. novembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-09, p 10; 22. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11, p 45; 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 54). Kolleegiumi arvates kehtib sama ka tehingu tagasivõitmisel täitemenetluses, st tehingu tagasitäitmisele saab kohaldada alusetu rikastumise sätteid, kuivõrd puuduvad erinormid tagasivõitmise kohta ja see ei ole vastuolus tagasivõitmise olemusega. Kui tegemist on lepinguga kolmanda isiku kasuks, saab raha tagastamist VÕS § 1030 tingimustel nõuda nii saajalt kui ka teiselt poolelt (vt ka Riigikohtu 20(22)
Tsiviilasi nr 2-15-9050
8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 19; 22. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-136-08, p 11). VÕS § 1030 kohaldatakse siiski üksnes juhtudel, kui tegu on ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks (VÕS § 80 lg 2), st juhtudel, kui kolmandale isikule antakse sama lepinguga õigus nõuda lepingu täitmist (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas 3-2-1-111-16, kohtuotsuse p 37.3). Vaidlusaluste nõude loovutamise lepingutega sai Callidus Builds OÜ õiguse nõuda raha esialgselt võlausaldajalt OÜ-lt Castnix Invest. Kohus on nõus hagejaga, et antud juhul tegemist on ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lg 2 järgi ning et käesolevas tsiviilasjas on hagejal õigus nõuda raha selle saajalt, so Callidus Builds OÜ-lt, kes on saanud kehtetu nõude loovutamise lepingute järgi 63 982 eurot. Tsiviilasjas 3-2-1-111-16 selgitas Riigikohtu tsiviilkolleegium, et sellist haginõuet saab pidada otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes (vt ka nt Riigikohtu 3. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-12, p 29). Sisuliselt on tegemist raha väljamõistmise nõudega, st sooritusnõudega (vt selle kohta ka Riigikohtu 20. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 15). Kohus leiab, et ka see hageja nõue on põhjendatud ja kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning välja mõstab Callidus Builds OÜ-lt nõude loovutamise lepingu järgi saadu summas 24 267,85 eurot hageja kasuks Narva kohtutäitur Krista Järvet ́i arvelduskontole Danske Bank: XXX. Kohus jätab tähelepanuta hageja väited ja kostja vastuväited seoses OÜ Arendus-Invest võimaliku täiendava likvideerimise läbiviimisega, kuna leiab, et see küsimus ei saa lahendada ja see ei oma tähtsust käesoleva asja läbivaatamisel. Seoses sellega jätab kohus hageja väidete ja kostja vastuväidete tõendamiseks esitatud tõendid arvestamata. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hagi tagamine Viru Maakohus 29.06.2015 määrusega rahuldas OÜ IV Invest Development hagi tagamise avaldus ning määras hagi tagamiseks kanda Callidus Builds OÜ (rk 11523965) omandina kinnistusraamatus registreeritud kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriossa nr 1710309, asukohaga Tallinna mnt 24-M1 Narva linn, neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 25 000 (kakskümmend viis tuhat) eurot OÜ IV Invest Development (rk 11129843) kasuks. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hageja, kelle kasuks otsus tehti, ei taotlenud hagi tagamise abinõude tühistamist. Samuti kohtule ei ole esile toodud ka asjaolusid, millest järelduks, et hagi tagamise abinõude jõussejäämine ei oleks kohtuotsuse täitmise tagamiseks ilmselgelt vajalik. Lähtudes eeltoodust jätab kohus Viru Maakohtu 29.06.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni Callidus Builds OÜ poolt.
21(22)
Tsiviilasi nr 2-15-9050
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 alusel. Seega hageja menetluskulud jäävad kostja kanda, kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
22(22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.