Mai Grauberg teatavaks 18.01.2018, Kentamanni Kohtumaja, tsiviilkantselei kaudu
Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-129400
Tsiviilasi
XxxxOÜ hagi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
874,64 €
Menetlusosalised esindajad
ja
OÜ
Europlus
vastu
874,64
€
nende Hageja: XxxxOÜ (xxxx, xxxx), juhatuse liige Xxxx, lepinguline esindaja v.adv. Urmas Veinberg Kostja: OÜ Europlus (11373968, Saare 5, Kaerepere alevik, Kehtna vald Rapla) esindajad juhatuse liikmed Xxxxja Kai Rebel
Menetluse liik
Lihtmenetlus, ärakuulamine 29.11.17, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Xxxx, lepinguline esindaja v.adv. Urmas Veinberg, kostja seaduslikud esindajad Xxxxja Xxxx
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata XxxxOÜ hagi OÜ Europlus vastu võlgnevuse 874,64 € väljamõistmiseks.
2.Jätta poolte meneltuskulud XxxxOÜ kanda.
3.Parandada 27.11.17 ärakuulamise protokolli ja lugeda õigeks protokolli sissejuhtavas osas nõude suuruseks 874,64 € ning lugeda õigeks protokolli 1. leheküljel lause „Praegusel hetkel nõuab hageja üle 800 euro viiviseid.“ Asemel õigeks järgmine lause „Praegusel hetkel nõuab hageja üle 800 euro.“
4.Kohus määrab menetluskulude rahalise suure kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. 1 (6)
Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Kuivõrd tegemist on lihtmenetluse vaidlusega, on otsus esitatud lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. II Hageja nõue, põhjendused (lk 60, 102)
1.Hageja soovis müüja ja kostja soovis osta veiseid, mida arutasid 2015.a. novembris. Kostja soovis osta 4 lihaveist, kostja pakkus rümba kilo hinnaks 2,20 €, millega hageja nõustus. Hageja ja kostja leppisid suuliselt telefoni teel kokku, et rümba hinnaks on 2,20 eurot/kilo ja et kostja tuleb loomadele järgi 08.12.2015, kostja hinnakiri on muutuv. 09.12.2015, so päev peale kokkulepitud aega, viis kostja loomad ära. 24.12.2015 saatis kostja hagejale ekirjaga kaalulehe, milles olevad hinnad olid oluliselt alla kokkulepitu. Hageja suhtles korduvalt kostjaga hindade küsimuses, kuid see ei andnud tulemusi, mistõttu esitas hageja kostjale 01.04.2016 arve nr 1504 summas 2248,88 eurot vastavalt poolte vahel eelnevalt kokkulepitule. Vaatamata korduvatele nõudmistele kostja arvet ei tasunud, mistõttu esitas hageja 15.12.2016 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus tegi 20.12.2016 kostjale ettepaneku tasuda nõutav võlg. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite, milles tunnistas nõuet summas 1374,24 eurot ning nimetatud summa on kostja hagejale tasunud 23.12.2016 ehk peale makseettepaneku saamist.
2.Kostjal on tasumata põhivõlg summas 874,64 eurot (2248,88 – 1374,24). Enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist proovis hageja korduvalt leppida kostjaga kokku võlgnevuse tasumise osas ning hageja oli nõus oma nõuet vähendama 1374,24 euroni, kui kostja selle viivitamatult tasub. Kostja vähendatud nõuet ei tasunud ning tasus selle summa alles peale kohtult makseettepaneku saamist, kui hageja kompromissi kostjaga enam ei soovinud ning nõudis kogu kokkulepitud summa tasumist. Ülaltoodust järeldub, et hageja on teinud kõik endast oleva, et jõuda kostjaga kohtuvälisele kokkuleppele, kuid kostja ei ole hageja ettepanekutega nõustunud.
3.Hageja on kostjale üle andnud kokkulepitud kauba (veised) ning esitanud vastavalt kokkuleppele kostjale arve, mis on käesoleval hetkel tasutud osaliselt. Tasumata on 874,64 eurot. Seega on hageja õigus nõuda selle kohustuse täitmist kostjalt.
4.Hageja palub mõista Osaühingult Europlus välja põhivõlg 874,64 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda Kostja vastuväited (lk 71, 96) 2 (6)
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja pidas läbirääkimisi hagejaga telefoni teel ja seletas, et hinnad on vastavalt hinnakirjale kuni 2,20 €, et ta saadab hagejale hinnakirja, mille hageja vaataks üle. Kostja saatis hagejale 07.12.15 hinnakirja, et hageja saaks sellega tutvuda. Hagejal oli 2 päeva aega vaadata hinnakiri üle, enne kui loomad ära viidi. Hinnakirjas on ostuhinnad välja toodud ja need on muutuvad. Kostja märkis, et ta saadab saadab oma klientidele alati hinnakirja. Kostja saatis ka korduvalt hagejale palve, et ta saadaks kauba eest tasumiseks arve, lisaks saatis ta hagejale kombinaadi poolt koostatud rümpade kaalud. Korrektse arve saatis hageja alles 02.11.16. Kohtu põhjendused
6.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1, 2 alusel tuleb lepingut täita kooskõlas lepinguga, seadusega. Kohustuse rikkumise (VÕS § 100, mis on osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine) korral on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist § 101 lg 1 p1, § 108 lg 1 järgi.
7.Vaidlus puudus poolte vahel selles, et hageja müüs kostjale ja kostja ostis hagejalt 4 veist ning veised on ostjale üle antud 09.12.2015. Eeltoodud asjaolusid hinnates leiab kohus, et pooled kui majanduskutsetegevuses tegutsevad ettevõtjad sõlmisid müügilepingu VÕS § 208 lg 1 järgi, millest tuleneva kohustuse on hageja kostja ees täitnud ja kostja on täitnud nn asja vastuvõtmise kohustuse.
8.Vaidlus on selle üle, millises müügihinnas pooled kokku leppisid ja millist tasu peab kostja ostetu eest tasuma ja kas kostja on rikkunud lepingut sellega, et ta on jätnud tasumata kauba eest hagetava summa ehk 874,64 €.
9.Hageja ja kostja poolt kohtule esitatud 24.12.2015 e-kirjas märgitud (e-kirja sisus on kaaluleht) kaalulehel nr 168 24.12.15 (lk 63, 79) on märgitud 4 looma hinnad vastavalt rümbakaalule 1,20 €, 1,60 €, 1,40 € ja 1,20 €. Tegemist on küll hageja esitatud dokumendi, kuid kostja saadetud kaalulehega, mille kostja saatis hagejale saadud kauba kohta. Märgitud kaalulehest ei nähtu, et rümba hind oleks 2,20 €. Hageja poolt kohtule esitatud arvest 01.04.16 nr 1504 nähtub, et see kannab kuupäeva 01.04.16 (lk 64) ehk on oluliselt hilisem kui poolte vahel hagis toodud väidete kohaselt toimusid müügilepingu järgsed läbirääkimised, mis leidsid aset 2015.a. novembris, ning ka oluliselt hiljem kui kostja veised kätte sai vastavalt 09.12.2015. Märgitud arvel on hinnaks kõikidele selles nimetatud loomadele hageja märkinud 2,20 €/kg kohta. Et tegemist on samade loomadega, mis on kaalulehel, nähtub arvele ja kaalulehele märgitud veiste numbritest ja kaaluandmetest. Seega on arvel ja kaalulehel tegemist ühtede ja samade veistega ehk müügilepingu- järge kaubaga (veised). Samas ei saa jätta märkimata, et arve on esitatud müüdud veiste eest tasumiseks alles ca 4 kuud hiljem, mille esitamist (palunud esitada) on kostja oma e-kirjas 31.03.16 kl 11:36.52 (lk 80-81) hagejale ka meelde tuletanud. Selles e-kirjas on kostja märkinud, et hageja pole esitanud arvet. Kirjast nähtub, et kostja saatis taaskord hagejale sama kaalulehe 24.12.15 nr 168 viitega, et nimetatud kaaluleht on hagejale saadetud ka varem. 3 (6)
10.Kostja esitatud e-kirjavahetusest hagejaga (lk 73jj) nähtub, et kostja saatis hagejale 07.12.15 kl 14:11.40 e-kirjaga koos ka hinnakirja ning tutvustuse. Selles on kostja kirjutanud hagejale, et kostja ostab veiseid, tasub rümba eest ehk siis tapakaalu järgi, et kostja saadab oma kaalulehe ja siis esitab hageja arve, mille kostja tasub 7-10 päeva jooksul. Seega nähtub selgelt kostja e-kirjast 07.12.15, mis eelneb hagis märgitud loomade valmispanemise päevale 08.12.15 ja äraviimise päevale 09.12.15, millise hinnaga kostja üldse veiseid ostab ja et tegemist on rümbahinnaga vastavalt kaalulehele. Märgitud kaalulehe on hageja ise esitanud ka kohtule (lk 63) ja vastavalt sellele on hinnad 1,20 €, 1,60 €, 1,40 € ja 1,20 €. Mitte kuskilt e-kirjast ei nähtu, et kostja oleks nõus tasuma veiste rumba eest 2,20 € kg kohta, nagu hageja on väitnud. Kostja esitatud hinnakirjast (lk 74) nähtub mullikate hind 1,05-2,10 €/kg, pullide hind 1,90-2,10 €/kg ning kuskilt ei nähtu, et kostja ostaks veiseid hinnaga 2,20 €/kg. Kostja esitatud hageja e-kirjalisest vastusest 07.12.15 kl 22:02.06 (lk 75) ei nähtu veiste hindu, millega hageja veiseid kostjale müüb ja nähtuvad vaid veiste registreerimise numbrid, tõug ja sünniaeg (lk 75). Märgitud e-kiri on saadetud seega kostjale pärast kostja poolt samal päeval saadetud hinnakirja (lk 73, kl 14:11.4). Kostja poolt kohtule esitatud, kuid hageja e-kirjast 8.12.15 kl 22:26.08 kostjale nähtub loomade toiduahela teatis, kuid ka sellel ei ole mingeid andmeid müügihinna 2,20 € rümba kilo kohta (lk 77). Hageja e-kirjast kostjale 25.10.16 kl 17:57.52 (lk 84 all) nähtuvalt on hageja teatanud, et arve on kostjal tasumata ja et hageja ootab lihakombinaadi kaalulehti, mis on koostatud hageja loomade kohta. Kostja vastusest 25.10.2016 kl 12:44.11 (lk 84 ülal) hageja kirjale nähtub, et enne loomade laadimist on hagejale hinnakiri saadetud ja kostja ootab vastavalt sellekohast arvet.
11.Ärakuulamisel selgitas hageja seaduslik esindaja vande all, et pooled leppisid telefoni teel kokku hinnas 2,20 kg/rümba eest, millise kokkuleppe olemasolu eitasid kostja seaduslikud esindajad oma seletustes. Nimelt seletasid kostja seaduslikud esindajad, et pooled rääkisid hindadest kuni 2,20€ ja et kostja lubas saata hagejale hinnakirja. Hageja seletas, et 07.12.15 e-kirjaga lepiti kokku, et loomad viiakse ära 08.12.15 ja kuna loomade äraviimise ettevalmistamine võtab aega, siis sai hageja kostja poolt 07.12.15 saadetud e- kirja lugeda 08.12.15, st 07.12.15 ta kostja e-kirja ei lugenud ega oodanud hinnakirja. Kuna ta luges 07.12.15 kostja e-kirja 08.12.15, siis teataski, et talle sobib loomade äraviimiseks 09.12.15, mil need viidi ära. Rohkem kostjaga juttu polnud. Hageja seletuste kohaselt oli tal kostjaga jaanuaris juttu, et hind on 2,20 € aga kostja oli öelnud, et hind oli hinnakirjas. Kostja seletustest nähtub, et oli telefonikõne, milles oli juttu 2,20 eurost ja et kui lihakehad on kõrgemad kui 341 kg, et siis on nõus tasuma kuni 2,20 € ja et ta oli seletanud hagejale seda, et kostjal on hinnakirjad ning et hageja vaataks need hinnakirjad üle ning et raamatupidaja saatis vastavad hinnakirjad, kirja ise oli vaadatud 08.12 ja enne 09.12 toimunud kauba laadimist oleks hageja saanud öelda, kui talle hinnad ei sobi.
12.Sõltumata sellest, et hageja andis oma seletuse vande all, kostja mitte, ei oma see tõendite puhul lihtmenetluses tähtsust ja tõendil ei ole ettemääratud jõudu. Kõrvutades aga kostja seletusi ja hinnates neid ülalviidatud e-kirjadega, millest nähtuvalt saatis kostja 07.12. hagejale e-kirja hinnakirja koha ja mille kohaselt ei ole selles mingeid märkeid, et hind võiks olla 2,20 €/kg rümba kohta, on kohtu arvates usutavad kostja väited, et pooled ei leppinud kokku hinnas 2,20 €/kg rümba kohta. Kohtu hinnangul on eluliselt ebausutav, et 4 (6)
kui pooled pidasid enne 07.12.15 läbirääkimisi tehingu osas suuliselt telefoni teel ja kui kostja oleks avaldanud tahet osta veised hinnaga 2,20 €/kg rümba kohta, et sellisel juhul oleks kostja saatnud hagejale hinnakirja pärast kokkuleppe saavutamist. Veelgi enam. Hageja seletas, et luges kostja 07.12 e-kirja alles 08.12.17 hommikul ja oli nõus sellega, et loomad saadetakse ära 09.12, aga sellele samale e-kirjale 07.12.15 olid lisatud kostja hinnakiri hindadega ning asjaolu, et hageja ei lugenud 07.12. e-kirja ei muuda seda, et ta luges seda järgmisel päeval ja oli nõus loomad kostjale üle andma 09.12 ehk täitma müügilepingust tulenevat nn loomade üleandmise kohustust. Eluliselt pole usutav, et hageja ei näinud või ei lugenud kostja eelmainitud e-kirja 07.12 hinnakirja koha, sest hageja saatis ometigi kostjale 07.12.15 kl 22:02.06 (lk 75), st samal õhtul e-kirja oma veiste andmetega. Kohtu hinnangul ei jäta mõistlik ettevõtja VÕS 7 lg 1, 2 järgi lugemata lähiajal toimuva tehingu kohta tehingu teise osalise teateid ja võimalikku informatsiooni. Isegi kui hageja seda kostja e-kirja 07.12 ja hinnakirja ei lugenud, ei saa sellest tulenevaid negatiivseid tagajärgi kanda kostja kui tehingu teine pool ja seda olukorras, kus kostja, kes oli saatnud samal päeval varem hagejale hinnakirja, sai õhtul hilja vastuse hagejalt ilma, et hageja oleks mingeid märkusi või vastuväiteid esitanud hindadel ja hinnakirja kohta. Ka pärast veiste üleandmist 09.12.15 ja seda kuni 01.04.16, kui hageja saatis kostjale arve tasumiseks, ei nähtu kuskilt, et hageja oleks seadnud kahtluse alla kostja hinnakirjas märgitud veiste ostuhinnad. Seda ei nähtu ka hageja varasemast 04.12.15 e-kirjast, millise hinnaga ta soovib müüa veiseid (selles on vaid andmed veiste endi kohta, kiri esitatud pärast ärakuulamist, lk 112,113-114). Asjaolu, et kostja 07.12.15 saadetud hinnakirjas on all viide, et hinnad tuleb eraldi alati kokku leppida, on iseenesest õige hageja väide. Küll aga ei nähtu ühestki kohtule esitatud dokumendist ja poolte kirjavahetusest alates 07.12.15, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe 2,20 €/kg rümba kohta enne 07.12.17, sest sellisel juhul puudunuks kostjal vajadus pärast kokkuleppe saamist hagejale enam 07.12.15 hinnakirja saata. Poolte seletustest ei nähtu, et pooled oleksid varem või kunagi hiljem sarnaseid tehinguid teinud, välja arvatud käesoleva vaidluse 4 veise ost-müük, ja kus oleksid pooled iga kord hinna eraldi läbi rääkinud, sõltumata hinnakirjast.
13.Kostja esitatud e-kirju ja seletusi ning hageja seletusi ja e-kirju kogumis hinnates, leiab kohus, et asjas on kostja ümber lükanud hageja väited, et pooled saavutasid kokkuleppe selles, et hageja müüb kostjale veiseid hinnaga 2,20 €/kg rümba kohta ning õige on kostja väide, et selline kokkulepe puudus. Eeltoodu alusel ei saa hageja ka nõuda kostjalt veiste eest tasumist hinnaga 2,20 € kg/rümba kohta vastavalt 01.04.16 esitatud arvele. Mis puudutab arves ja hinnakirjas märgitud transpordi hinda, siis kostja viis loomad ise ära ja vaidlust pole selles, et kostja oleks pidanud ka seda tasuma (arves märgitud miinusega 40) ning seega on meelevaldne hageja väide ja tuletus transpordi hinna alusel veiste müügihinna kokkuleppes 2,20 €/kg rümba kohta.
14.Kuna kostja ei ole vaidlustanud hageja arvet 01.04.16 nr 1504 osaliselt (vt ka maksekäsu kiirmenetlus) ja kuna poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et hagis nõutav on hageja arves 01.04.16 nr 1504 märgitu ja kostja hinnakirjast tuleneva hinna (mida maksekäsus tunnistati) aritmeetiline vahe, siis ei saa hageja ka selle summa ehk vahe 874,64 € tasumist kostjalt nõuda. Nimelt ei ole kostja selles ulatuses, milles ta nõuet ei tunnista ja keeldub maksmast, kohustust rikkunud VÕS § 100 ulatuses. Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt 5 (6)
kohustuse täitmist 874,64 € ulatuses vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 208 lg 1. Eeltoodu tõttu jääb hagi rahuldamata. Menetluskulud, protokolli parandus, tsiviilasja hind
15.TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda, kohus määrab rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2).
16.Kohtul on õigus parandada protokolli TsMS § 53 ja § 50 lg 1 p 6 tulenevalt, kuna protokollis on märgitud valesti hageja nõude olemus. Nimelt on 27.11.17 ärakuulamise protokollis märgitud, justkui oleks hageja esitanud viivisenõude, mida tegelikult esitatud pole. Sellele juhtis tähelepanu hageja esindaja oma e-kirjas 30.11.17. Lisaks on sissejuhatavas osas märgitud valesti nõude suurus. Eeltoodu alusel tuleb protokolli parandada ja lugeda õigeks protokolli sissejuhatavas osas nõude suuruseks 874,64 € ning samuti õigeks protokolli 1. leheküljel lause „Praegusel hetkel nõuab hageja üle 800 euro viiviseid.“ asemel õigeks järgmine lause: „Praegusel hetkel nõuab hageja üle 800 euro.“.
17.Tsiviilaja hind on 874,64 €.
(digitaalne allkiri) Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.