Otsuse avalikult teatavaks 17. jaanuar 2018. a, Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht 2-17-4470 Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Kristi Sikats hagi Tartu linn, Lai tn 27 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes 2950,26 eurot nende hageja: Kristi Sikats (ik XXX, XXX) hageja esindaja: advokaat Andres Veski (Advokaadibüroo Sirje Must, [email protected]) kostja: Tartu linn, Lai tn 27 korteriühistu (kuni 06.01.2018 Korteriühistu Lai 27) (rk 80244513) kostja esindaja: juhatuse liige Valeri Roos ( XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
08.08.2017, 22.09.2017, kirjalikus menetluses
poolte
nõusolekul
jätkatud
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kristi Sikatsi hagi Tartu linn, Lai tn 27 korteriühistu vastu.
2.Välja mõista Tartu linn, Lai tn 27 korteriühistult Kristi Sikatsi kasuks 2950,26 eurot.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud Tartu linn, Lai tn 27 korteriühistu kanda. Määrata Kristi Sikatsi menetluskulude rahaliseks suuruseks 775 eurot. Välja mõista Tartu linn, Lai tn 27 korteriühistult Kristi Sikatsi kasuks menetluskuluna 775 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Kristi Sikats (hageja) esitas 21.03.2017 Tartu Maakohtule hagi Korteriühistu Lai 27 (alates 06.01.2018 Tartu linn, Lai tn 27 korteriühistu) (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista 2950,26 eurot ja menetluskulud. Hagi kohaselt toimus 07.08.2016 Tartus Lai XXX korteris XXX kahjujuhtum, kus tugeva saju tõttu tungis vesi läbi katuse korterisse, rikkudes korteris nii laed kui seinad. Kindlustusandja tellitud remondikalkulatsiooni alusel on remondi maksumuseks 3750,26 eurot. Kindlustusandja hüvitas tekitatud kahju osaliselt, ühekordse maksena summas 800 eurot. Hageja nõue korteriühistu vastu on 2950,26 eurot, arvestades kindlustusandja poolt hüvitatud osa. Hageja leiab, et tal on kostja vastu kahjuhüvitamise nõue tulenevalt korteriomandi seaduse (KOS) § 1 lg 2, § 2, § 15 lg 5, 6 ja võlaõigusseaduse § 115 lg 1, kuna korteri veekahjustused pärinevad katuselt ja elamu katuse hooldamise või parandamise korraldamata jätmine on käsitletav korteriühistu tegevusetusena. Korteriühistu ei ole täitnud elamu hooldamisega seotud kohustusi nõuetekohaselt ning on jätnud tagamata Lai XXX elamu katuse korrasoleku, mille tulemusena on hagejale tekkinud kahju.
2.Vastuses kostjale (lk 45-47) hageja selgitas, et probleemid katusega on olnud Lai XXX elamul aastast 2009 alates ja 2012-2013 olid kahjustused nii suured, et hageja oli sunnitud korteri laed täielikult renoveerima omavahendite arvel. Korteriühistu juhataja Valeri Roos oli teadlik lekkivast katusest. Augustis 2016 toimunud kahjujuhtumist teavitati kostja juhatuse liiget V.Roosi koheselt ja ta käis seda ka vaatamas. Ainsaks kahju põhjustanud teguriks on vihmavee läbijooks, sest hageja korter on maja kõrgeimal asuv korter ja on vahetult katuse all ning veetorustikku lae ja katuse vahel ei ole. Asjakohatu ja ebapädev on kostja viide hageja pahausksusele, mille kohaselt oleks hageja koos oma ühistu juhatuse liikmest elukaaslasega pidanud jälgima korteri kohal oleva katuse ja selle katte olukorda ja juhatust sellest teavitama. Hageja osutab A.J. tegevusele katusekorteri väljaehitamise organiseerimisel, mis jäi lõpule viimata, kuna detailpaneeringu muudatuse allkirjastamise staadiumis ei olnud liikmed enam nõus korruse ehitusega. Jooksvalt palus A.J. vahepealsel ajal ka OÜ Randemil kõrvaldada leke Telia ja KÜ Lai 27 majade vahelt, kust vesi valgus elutuppa. Hageja korteris vihmavee läbijooksust tekkinud kahju fikseeris If kindlustuse kahjukäsitleja kohapeal. Remondikalkulatsiooni tegi kindlustusandja koostööpartner ning see esitati kindlustusandja poolt hagejale. Hageja tegi enne kohtusse pöördumist kostjale kahju hüvitamisele alternatiivse ettepaneku leida ettevõte, mis teeb hageja korteris remondi odavamalt kui kindlustusandja poolt esitatud remondikalkulatsioonis toodud hind. Kostja jättis sellele ettepanekule reageerimata. Tänaseks on remont korteris veel tegemata.
KOSTJA VASTUS HAGILE
3.KÜ Lai 27 vaidleb hagile vastu. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja elukaaslasel ja korteris hagejaga koos elaval KÜ Lai 27 juhatuse liikmel A.J.l on olnud kõik õigused, võimalused aga ka kohustused ühistu vara, sh tehnosüsteemide korrasoleku kindlustamiseks. A.J. ei ole kostjale selgitanud, et maja katus oleks ebarahuldavas seisus. Antud olukorras pidi hageja koos oma ühistu juhatuse liikmest elukaaslasega ise jälgima korteri kohal oleva katusekatte seisukorda. Pahauskseks saab pidada hageja ja tema elukaaslase käitumist, kus isikud lasevad kahjul tekkida ning seejärel eeldavad, et korteriühistu katab täies ulatuses nende korteri remondikulud. Sellist käitumist saab pidada vähemalt hooletuks, mis annab aluse kahjuhüvitise vähendamisest VÕS § 139 lg 1 alusel. Põhjendamatuks saab pidada kostjalt kahjuhüvitise täis ulatuses väljamõistmist olukorras, kus hageja on sisuliselt ise olnud teadlik katusekatte halvast seisukorrast ning jätnud kostja sellest teavitamata. Hagiavaldus põhineb 07.08.2016 toimunud kahjujuhtumil. Nimetatud kuupäeval toimunud võimalikust veeavariist ühistut ega ka ühistu hooldusfirmat Randem informeeritud ei ole.
Esimene teade pärineb korter XXX elaniku, juhatuse liikme A.J. poolt 17.11.2016 ühistu liikmetele saadetud kirjast. Hageja pidi võimalusel soodsaima pakkumise kasuks otsustama. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit näitamaks, et ta oleks võrrelnud eri teenusepakkujate hinnakirju. Ei ole teada, kas hageja on tegelikult remondi tellinud, kas see toimus mõistlikel tingimustel, eelistades soodsaimat pakkumist ja kas tööde maht oli vältimatult vajalik vaid väidetava katuse läbijooksu tulemusel korteris tekkinud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Esitatud kalkulatsioon korteris tekkinud veeavarii likvideerimiseks sisaldab terve korteri lae (82 m2) remonti, mis ei vasta isegi teoreetilisele võimalusele 2016 perioodil suvi-sügis tekkinud väidetava veekahjustuse ulatuse kohta. Just sellel perioodil oli jooksva monitoorimise raames päevakorras katuse võimalike defektide tuvastamine. Ühistule on teada, et maja mõned korterid, s.h nr XXX said kahjustada aastaid tagasi toimunud rohke lumega talvedel lumesulamisest põhjustatud leketest. A.J. poolt KÜ-le esitatud nõudele leida odavam ehitaja, kuid remontööde maht ei ole vaidlustatav, ei olnud lisatud ühtegi tõendit mainitud kuupäeval tekkinud avarii kohta. Esitatud tööde kalkulatsioon sisaldas absurdseid kuluartikleid (nt parkimine hoovis). Isegi eeldusel, et hagejale kahju tekkis, ei ole tõendatud, et see tekkis katkisest katusekattest või see oli kahju ainus põhjustaja. Kuigi kostja hagiga ei nõustu, siis eeskätt menetlusökonoomilistel kaalutlustel on kostja valmis lahendama vaidluse kompromissiga. Kostja on valmis tasuma hagejale kokkuleppeliselt 300 eurot. Nimetatud summa peaks katma hageja kohtukulud (pool riigilõivust hagejale tagastatakse) ja lisaks jääma osa raha ka väidetavate remondikulude katteks.
4.Täiendavas vastuses (lk 105-106) selgitab kostja, et OÜ Randem esindaja seletuskirjas kirjeldatakse katuse olukorda augustis 2016. Kerge leke ühes konkreetses kohas ei saa põhjustada terve korteri ulatuses veeuputust. Korterit külastanud Randem OÜ esindaja mainib ära katuseluugi piirkonnas olevast värskest kahjustusest ning kahjustustest, mis pärinesid seletuskirja autori hinnangul varasemast ajast. If kindlustuse varakahju aktis kohaselt vaatluse teostaja katusel ega ka pööningul ei käinud. Seega katuse võimaliku lekke, selle ulatuse ja hageja poolt kahjude suuruse põhjuslikku seost ei ole tuvastatud. Arvestades varakahju hindamist teostanud ehitusettevõtja Rehe Ehitus huvi garanteeritud maksega tööde saamise kohta, oli ka tema motiveeritud võimalikult suurema tööde mahu näitamisest. Hageja esmases pöördumises If Kindlustuse poole mainitakse kahju eeldatavaks suuruseks 1 500 eur, samuti on kahju ulatus mainitud märkimisväärselt väiksem, kui hilisemas varakahju aktis. Kostja teeb veelkord ettepaneku kompromissiks, et arvestada kahjude tekkimise ulatuseks 07.08.2016 krt XXX lagi, mille remondi maht on välja toodud Rehe Ehitus kalkulatsioonis (lk 5) rida 2 koguses 89,6 m2.
5.Lõplikus seisukohas (lk 122-123) võtab kostja nõude omaks ulatuses, mis puudutab veekahjustusi korter XXX esikus. KÜ ei nõustu ülejäänud kahjunõudega, mis puudutab teisi remondikulusid (lae värvimine kogu korteri ulatuses, elutoa tapeetimine, tasuline parkimine maja hoovis jm). Kostja jääb selle juurde, et 09.08.2016 varakahju vaatlusakt kui peamine kahjujuhtumi tõend on ebatäielik ja pinnapealne. Kuna vaatlusaktist nähtuvalt ei ole hindaja kontrollinud korteri pindade niiskustaset niiskusemõõtjaga, siis on kostja hinnangul järeldused kahju ulatuse kohta kujundatud vaid hindaja subjektiivse arvamuse pinnalt. Samuti ei nähtu vaatlusaktist, kas vaatleja võttis midagi katusele või pööningule pääsemiseks ette, KÜ juhatuse liikmetega vaatleja katusele ja pööningule pääsemiseks ühendust ei võtnud. Vaatlusaktist ei nähtu ka ühtki täpsemat selgitust kahju põhjuse kohta, kuigi If P&C Insurance AS kahjukäsitleja on seda selgesõnaliselt hindajalt nõudnud. Kui kahju hindaja oleks mõõtnud korteri seinte ja lagede niiskustaset ning sooritanud vaatluse ka pööningul, oleks hindaja pidanud tuvastama, et kahjud korteri elutoas, magamistoas ja köögis on tekkinud varem, KÜ3
le teadaolevalt 5-6 aastat tagasi, mitte 07.08.2016.a., ning on seega VÕS § 475 lg 1 kohaselt aegunud. Kostja palub vähendada hagis esitatud nõuet ulatuses, mis puudutab kahjujuhtumi raames Rehe Ehitus OÜ kalkuleeritud remondikulutusi Lai XXX korteri elutoa, magamistoa ja köögi remondile. Tulenevalt kalkulatsioonist on esiku remondikulud koos käibemaksuga 132,40 eurot (esiku laepindala 6m2 x 16,00 eur + kaudkulud 15% summast + käibemaks). Kuna kindlustus on hüvitanud hagejale 800 eurot korteri remondikulude katteks, siis tulenevalt on kostja vastutus 0 eurot.
KOHTUISTUNGID
6.08.08.2017 eelistungil (lk 60-61) jääb hageja esitatud hagi juurde, kompromissisumma ei ole vastuvõetav, muud võimalused on ammendatud. Hageja selgitab, et värvimisele läheb lagi ja magamistoas tuleb ka tapeet vahetada. Veekahjustus oli kolmes ruumis, varasemast on läbijooks toimunud ka teistes ruumides. Kostja võtab omaks, et asjaolud on osaliselt õiged, hageja on korteri omanik ja elab ülemisel korrusel, läbijooksust korteris on ühistu teadlik. Kostja ei vaidle lae pinna suuruse üle, vaidlustavad remonttööde mahtu, kahju suurust.
7.22.09.2017 istungil (lk 97) jääb hageja hagi juurde. Kostja jääb selle juurde, et 07.08.2016 ei tekkinud nii suurt kahju. Vaatlusakt räägib terve korteri perimeetris olevatest kahjustustest, vesi ei saa valguda üle terve korteri. Nõudesse on kirja pandud ka varasemad kahjud, 20102011 lumesulamisveest tekkinud kahjud on ka seal näha. Katuses on auk umbes pastapliiatsi suurune, see tekkis käesoleval suvel.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus on seisukohal, et hageja nõue kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
9.Kohus loeb tuvastatuks järgmised asja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud: a) hageja on korteriomanik kostja hallatavas elamus ja KÜ Lai 27 liige; b) hageja korter asub Lai XXX Tartu elamu viimasel korrusel; c) KÜ Lai 27 hallatava elamu katuselt on ka enne 07.08.2016 toimunud vihma- ja lumesulamisvee läbijookse (kostja lk 19, hageja lk 45); d) hageja pakkus enne kahjuhüvitise nõudmist kostjale võimalust leida soodsam võimalus hageja korteris remonttööde tegemiseks; e) menetluse käigus võttis kostja omaks, et korteriühistu teadis võimalikust lekkest katusel korteri XXX esiku kohal enne 07.08.2017 kahjujuhtumit (lk 122).
10.Poolte vahel on vaidlus kostja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruses. Kostja võttis lõplikes seisukohtades (lk 122) omaks nõude ulatuses, mis puudutab veekahjustusi korter XXX esikus. Ülejäänud osas esitas kostja vastuväited kostja rikkumise ja hagejale kahju tekkimise konkreetselt 07.08.2016 kahjujuhtumi tagajärjel, siit tulenevalt hagis märgitud kahju ulatusele ja hüvitamisele kuuluvale kahjule.
11.Hageja esitas kostja vastu kahjuhüvitamise nõude korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 2, § 2, § 15 lg-te 5 ja 6 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel.
12.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks § 115 lg 1 alusel peab seega poolte vahel olema kehtiv võlasuhe, võlgnik peab olema kohustust rikkunud ja vastutab selle eest ning võlausaldajale peab olema tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele.
13.Kohus leiab, et käesolevas asja on tuvastatud poolte vahel seadusest tulenev kehtiv võlasuhe, s.o korteriomanikul on kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu maja haldamisel kohustuste rikkumise tõttu. KOS § 1 lg 2 tähenduses on kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Seega ehitise osaks olev elamu katus on korteriomanike kaasomandis. Tulenevalt KOS § 15 lg 5 võib korteriomanik nõuda, et korteriomandit valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsustuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. KOS § 15 lg 6 p 2 järgi käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena mh korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist. KOS § 8 lg 11 järgi lähevad korteriühistu asutamisel korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks ja ühtlasi kohustuseks korteriomanike ühise omandi majandamine (hooldamine).
14.Järgmise eeldusena tuleb selgitada, kas kostja rikkus võlasuhtest tulenevat kohustust. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega kohustuse rikkumine on käitumine viisil, mis ei ole kooskõlas konkreetses võlasuhtes poolelt oodatava käitumisega. Kohus leiab, et korteriomanike huvidega kooskõlas olevaks kaasomandi korrashoiuks ei saa mõistlikult lugeda olukorda, kus katuses esinevad lekkekohad, mille kaudu toimub vihma- või lumesulamisvee läbijooks korteriomandi reaalosadeks olevatesse osadesse. Poolte seletuste põhjal on korteriühistu juba pikema aja jooksul olnud teadlik katuse halvast seisukorrast, vihma- või lumesulamisvee läbijookse on toimunud aastaid varem. Korteriühistu teadmist katuse ebarahuldavast seisukorrast tõendab kostja esindaja 29.09.2015 kiri ühistu liikmetele, mis m.h sisaldab ettepanekut katusekorteri väljaehitamiseks, mille tulemusena saaks maja uue katuse (lk 51). Hageja selgituse põhjal jäi katusekorteri väljaehitus ja seega ka uue katuse panek korteriühistu liikmete vastuseisu tõttu detailplaneeringu algatamise staadiumis siiski lõpule viimata (lk 46). Samuti selgub halduri seletuskirjast, et juhatuse liige V.Roos teavitas neid (s.o hooldusfirmat OÜ Randem) 25.07.2016 katuse võimalikest leketest ning soovis vihmasel ajal koos pööningul käia, et võimalikke lekkekohti tuvastada. Samuti märgib V.Roos 12.08.2016 vastuses kahjukäsitlejale, et: „Katusega on meil probleem tõesti. Oleme jooksvalt katusele ka remonti teinud, kuid nagu ikka ehitised amortiseeruvad“ (lk 50). Samas ei ilmne poolte esitatust ja ka kostja ei ole kohtu ettepanekul esitanud tõendeid selle kohta, kas ja millal ning millises mahus korteriühistu enne 07.08.2016 kahjujuhtumit katust reaalselt parandas. Seevastu OÜ Randem seletuskirjast tuleneb, et katusekatete remonditööd teostati alles 2016 novembri viimasel nädalal, enne seda on toimunud üksnes katuse võimalike läbijooksukohtade otsimine. Seega võib kohtu hinnangul lugeda tuvastatuks, et kostja rikkus katuse korrashoiu kohustust. Kuigi kostja osutab sellele, et korteriühistu tegeles 2016 suvel katuse probleemi lahendamisega, on kohus siiski seisukohal, et isegi kui korteriühistule ei saa ette heita täielikku tegevusetust oma kohustuse täitmisel, on see siiski vaadeldav vähemalt mittekohase täitmisena – ainuüksi ettevalmistavatest tegevustest ja korteriühistu valmisolekust katus korda teha ei piisa antud kohustuse nõuetekohaselt täidetuks lugemiseks.
15.Kahju hüvitamise kohustus tekib võlgnikul ainult siis, kui ta rikkumise eest ka vastutab. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on
vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 I lause kohaselt on rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikub kohustust vääramatu jõu tõttu. Käesolevas asjas ei ole kohtule avaldatud asjaolusid, mis annaksid võimaluse lugeda kostja poolt kohustuse täitmata jätmine vabandatavaks. Kostja viide sellele, et maja hooldaja ootas just sel perioodil vihmast ilma, et üldse võimalikke defekte katusekonstruktsioonis avastada (lk 30), on vaadeldav üksnes takistusena kohustuse täitmisel, kuid ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest ja ei ole samastatav rikkumise vabandatavusega vääramatu jõu tõttu. Kohus märgib, et katuse seisukord oli korteriühistule teada juba oluliselt varem enne 07.08.2016 kahjujuhtumi toimumist, seega oli võimalus lekkekohtade leidmiseks vaatluse teel suurema vihmasaju ajal olemas ka varem. Samuti ei tulene seadusest korteriühistu kohustuste rikkumise korral süülist vastutust või muud vastutuse piirangut.
16.Kahju hüvitamise nõude olemasolu eeldab kahjustatud isikul kahju tekkimist ning põhjusliku seost kahju ja rikkumise vahel. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olnud olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korteriühistu poolt katuse korrashoiukohustus hõlmab ka kohustust hüvitada rikkumisega kaasnevad kahjud (VÕS § 127 lg 2). Hageja esitas tekkinud kahju tõendamiseks OÜ Rehe Ehitus 10.08.2017 koostatud kalkulatsiooni hageja korteris esinevate kahjustuste remondi maksumuse kohta (lk 5). Kalkulatsiooni aluseks on 09.08.2017 varakahju vaatlusaktis (lk 88) toodud andmed. Vaatlusakti järgi asub kahjustatud objekt kolmekorruselise elamu 3-ndal korrusel, kahju põhjusena on märgitud läbijooks katuselt, vesi on rikkunud korter XXX laed, magamistoas on ka tapeet seinast lahti. Kostja leidis vastuses hagile, et isegi hagejal kahju tekkimise korral ei ole tõendatud, et kahju hagejale tekkis katkisest katusekattest või see oli kahju ainus põhjustaja (lk 29), seega kostjapoolse kohustuse rikkumise tulemusena. Kohus leiab, et kostja vastuväide hagejal tekkinud kahju ja kostja kohustuse rikkumise vahel põhjusliku seose puudumisele on alusetu. Kohus luges tuvastatuks, et hageja korter asus ülemisel korrusel ning hageja kinnitusel veetorustikku lae ja katuse vahel ei ole (lk 46). Kohus leiab, et neil asjaoludel on vähetõenäoline, et veekahjustused hageja korteri laes on tekkinud muu kui katuse läbijooksu tulemusena. Ka kostja ei ole välja toonud teisi võimalikke kahjustuste tekkimise põhjuseid ja tõendeid nende esinemise kohta, mille alusel kohus saaks põhjusliku seose esinemise hindamisel jõuda teistsugusele järeldusele. Kostja põhivastuväiteks hagist tuleneva kahju ulatusele põhjuslikule seose pinnalt on, et hagi aluseks oleva 07.08.2016 kahjujuhtumi alusel esitatud nõue sisaldab ka kõiki varasemaid kahjusid, samas kui kahjustus katusel oli üksnes katuseluugi positsioonis (lk 97). Sellega seonduvalt vaidlustab kostja ka vaatlusaktis esitatut, kuna selle tegija ei käinud pööningul lekke põhjuste hindamiseks ning ei tuvastanud korteri pindade niiskustaset niiskusemõõtjaga (lk 122). Kostja tugineb oma vastuväites OÜ Randem seletuskirjas (lk 34) toodule. Seletuskirja kohaselt käis haldur koos katusetööde töövõtjaga korteris XXX pärast V.Roosi saadetud e-kirja 17.11.2016. Haldur kirjeldas, et „sellel hetkel oli korteris näha värske kahjustus eeldatavalt katuseluugi positsioonis, kuid omanik näitas (vähemalt kohapeal tundus, et varasemaid) kahjustusi ka praktiliselt kogu korteri perimeetri ulatuses, mille tekkimise asjaolusid, sh aega ei oska meie hinnata.“. Samuti esitas kostja esindaja kohtule väljavõtte 17.11.2016 Facebooki vahendusel toimunud kirjavahetusest V.Roosi ja hageja vahel, mille järgi V.Roosi küsimusele:
„Kust kohast teil lagi tilgub?“, vastab hageja: „koridor“, tõendamaks veelekke toimumise tegelikku ulatust (lk 37, 39). Hageja selgitas istungil, et küsimus oligi esitatud vaid konkreetselt esiku kohta, juttu ei olnud ülejäänud laest, sel hetkel tilkus vesi koridorist ja siis hageja ütles, et hetkel enam koridoris ei tilgu (lk 97). Kohtule ei ole teada kostja esindaja osutatud A.J. 17.11.2016 korteriühistule saadetud kirja (lk 34) ja seletuskirjas viidatud V.Roosi 17.11.2016 kirja sisu ja ajend, kuid seletuskirjas ja Facebook-is öeldut ning hageja selgitust koos hinnates käivad need olevikus toimuva kohta ja viitavad kohtu hinnangul hoopis võimalusele, et 17.11.2016 paiku toimus järjekordne vee läbijooks korterisse XXX. Sel ajal tekkinud kahjustusi ongi majahaldur kirjeldanud värskete kahjustustena. Varasemad kahjustused said seega tekkida 07.08.2016 või varasemate läbijooksude tulemusena. Kuivõrd pooltega ei ole seda selgitust arutatud, jätab kohus selle võimaluse käesoleva asja lahendamisel kõrvale. Kohus asub siiski seisukohale, et poolte ütluste ja esitatud tõenditega on tõendatud 07.08.2016 toimunud vihmavee läbijooksu tulemusena hageja korterile hagis märgitud ulatuses kahju tekkimine järgmistel põhjendustel. Nagu eelpool osutatud, olevat kostja sõnul maja hooldaja katuses võimalike defektide kindlakstegemiseks just sel perioodil vihmast ilma oodanud. Kostja väitel sai (07.08.2016 kahjujuhtumi ajal) läbijooks katuse seisukorrast tulenevalt toimuda vaid ühest nurgast (lk 60). Kostja istungil antud ütluste kohaselt ei hõlma katuseluuk kogu korteri lage, katuses oli auk umbes pastapliiatsi suurune ning kuigi vesi liigub küll horisontaalis, siis sel juhul peab ta sealt lahmama, vesi ainult tilkus (lk 97). Kohus leiab, et kostja eelnevate väidete tegelikkusele vastavuse seab kahtluse alla kostja esindaja enda 08.08.2016 e-kiri OÜ Randem haldurile, milles märgitakse, et: „Esimesel võimalusel, s.o vihmaga oleks vaja meil meie pööningul ära käia. Katus lekib kõvasti.“ (lk 49). Üksnes tilkumise korral ei oleks olnud põhjust rääkida tugevast lekkest katuses. Samuti on OÜ Randem seletuskirjas märgitud, et kui haldur 17.08.2016 iseseisvalt pööningul käis, siis oli vähese vihmaga ilm ja oli märgata katuseluugi juures kerget leket. Selle põhjal võib kohtu hinnangul tuletada, et kui juba vähese sajuga oli see konkreetne lekkekoht kindlakstehtav, siis suurema sajuga pidi vee läbijooks sealt juba märkimisväärne olema. Seda, et 07.08.2016 tekkinud kahju ei piirdunud vaid esiku laega, kinnitab ka vahetult pärast kahjujuhtumi toimumist, s.o 08.08.2016 esitatud kahjuteade, milles on juhtumi kirjelduses märgitud, et: „Korteriühistu katus on vihmavett läbi lasknud ja minu toa ja esiku lagi on kahjustatud“ (lk 92). Hageja kinnitas ka istungil, et vee läbijooks ei olnud ainult koridori nurgas, magamistoas oli samuti (lk 60 pöördel). Kohtu seisukohta kinnitab ka If P&C Insurance AS edastatud 08.08.2016 kahjuteatele (lk 92) lisatud hageja foto IMG_1325.JPG (lk 80) ja varakahju vaatlemise käigus 09.08.2016 samast kohast koridori laest tehtud foto IMG_3063.JPG (lk 69) võrdlemisel nähtav (e-toimiku vahendusel kättesaadavatel fotodel), et kahjustatud ala (laes oleva prao kõrval olev) on kahe päeva jooksul suurenenud. Hageja poolt elutoa laes olevast kahjustusest tehtud fotol IMG_1326.JPG (lk 81) võib kohtu hinnangul näha vee voolamisest jäänud jälgi kuni müüriosani, seega ei saanud ka elutoa laekahjustuste puhul olla tegemist aastaid tagasi tekkinud kahjustusega. Kahjuteates ei ole nimetatud ja sellele ei ole lisatud fotosid magamistoas tekkinud kahjustustest, kuid magamistoas tapeedi lahtituleku kohta on lisatud fotod varakahju vaatlusakti juurde. Kohus märgib siinkohal, et hageja võttis omaks, et korter on ka varem kahjustada saanud hageja ütluste kohaselt on varasemast läbijooks toimunud ka teistes ruumides, suures toas, esikus ja magamistoas (lk 60 pöördel). Samas on hageja kohtumenetluses korduvalt selgitanud, et 2012-2013 toimunud vee läbijooksust põhjustatud kahjustused said hageja poolt remonditud (lk 45, 60). Kostja esindajal, kes poolte antud ütluste põhjal on korteris XXX käinud nii enne kui vahetult pärast 07.08.2016 kahjujuhtumit (lk 45, 97), oli kohtumenetluse käigus võimalus hageja väidetu osas oma seisukoht esitada. Kuigi kostja on jäänud selle juurde, et 07.08.2016
kahjujuhtumi käigus on hõlmatud ka varasemad kahjustused, ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et korteris XXX esinesid läbijooksud varasemast ajast, hageja ütlusi arvestades seega ennekõike ajavahemiku 2013 ja 07.08.2016 vahel, mille põhjal saaks hinnata kostja vastuväite põhjendatust. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et kuna poolte esitatud asjaolud ei osuta sellele, et korteriühistu oleks pärast (kostjale teadaolevalt) 2010-2011 või (hageja väitel) 2012-2013 toimunud vee läbijooksu katust remontinud, siis võib kohtu hinnangul lugeda asjas kogutud tõenditega kooskõlas olevaks ja kohtu eelpool öeldut kinnitavaks seisukoha, et suurema sajuga toimus vihmavee läbijooks samadest kohtadest, s.o korter nr XXX erinevates tubades, mitte ainult esikus. Kostja vaidles vastu kahju tekkimisele hagis näidatud suuruses vastu ka põhjusel, et ekspertiis ei olnud nõuetekohaselt läbi viidud, ekspertiisitegija ei tutvunud katuse olukorraga ega kasutanud niiskusemõõtjat. Kostja ei ole osutanud, millele tuginedes ta leiab, et ekspertiisitegija talle teadaolevate ja kohapeal väljaselgitatud asjaolude põhjal oleks pidanud kasutama täiendavalt niiskusemõõtjat. Kahjukäsitleja palus 08.08.2016 kirjas infot kahju põhjuse (võimalusel ka põhjustaja) kohta ning millistele tõenditele ja asjaoludele see tugineb (lk 85). Varakahju vaatlusakti kohaselt asub kahjustatud objekt 3-korruselise hoone 3. korrusel, kahju põhjuseks on märgitud läbijooks katuselt, katus korda tegemata, vesi on rikkunud korter XXX laed. Varakahju hindaja ülesande püstituse kohaselt ei pidanud ta välja selgitama, kas tegemist on 07.08.2016 või varasemalt tekkinud kahjuga, see vaidlusküsimus on tõusetunud alles seoses käesoleva hagiga. Kohtu hinnangul ei olnud neil asjaoludel varakahju hindamise akti koostamise vältimatuks eelduseks ka katuse seisukorra kontrollimine.
17.Järgnevalt käsitleb kohus kahjuhüvitise suurusega seonduvat. Kostja leidis Riigikohtu 25.02.2009 lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08 (p 17) ja VÕS § 132 lg 3 I lauses (asja parandamise mõistlikud kulud) sätestatule tuginedes, et hageja oleks pidanud võimalusel soodsaima pakkumise kasuks otsustama, hageja ei ole tõendanud, et ta oleks võrrelnud eri teenusepakkujate hinnakirju, samuti ei ole teada, kas hinnapakkumises kirjeldatud tööd tegelikult teostati ja mis hinnaga (lk 30). Kostja osutas ka 08.08.2016 kahjuteates ja 10.08.2016 hinnakalkulatsioonis märgitud kahjuhüvitise suuruse ja kahju ulatuse erinevustele ning hoovis parkimise kuluhinnaks märkimise põhjendamatusele. Kohus märgib kõigepealt, et hageja kinnituse kohaselt on käesolevaks ajaks remont veel tegemata (lk 60), kuid Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud (vt Riigikohtu 13.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564, p 12). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju m.h kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Riigikohus selgitas 03.04.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13 (p 12) VÕS § 128 lg 3 osas, et: „Sõna „mõistlikkus" selles sättes hõlmab kõigepealt kulude vajalikkust, st kas kulutused olid mõistlikult võttes paratamatud. Kulude vajalikkus kõnealuses tähenduses seondub seega põhjusliku seose tuvastamisega kostja väidetava teo ja hageja kahju vahel (vt VÕS § 127 lg 4). /.../ Samuti hõlmab mõistlikkuse nõue selle sätte järgi kulutuste suurust. See tähendab, et kulutused võivad olla küll selle sätte järgi vajalikud, kuid kui need on ebamõistlikult suured, mõistab kohus hüvitise välja mitte hageja soovitud ulatuses, vaid väiksemas, mõistlikus, s.o põhjendatud ulatuses.“ VÕS § 132 lg 3 I lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohus sedastas 13.11.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-5564 (p 14), et: „VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist, järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu ja olukorra taastamiseks vajalike kulutuste suurusest.“ Riigikohus selgitas 13.12.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11 (p16), et: „/.../
kannatanu saab VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt taotleda endise olukorra taastamist. Seega juhul, kui kahjustada sai väärispuidust uks, on tal õigus nõuda ka selle taastamise kulude hüvitamist. Kostja taotlusel võib kohus hüvitist siiski vähendada VÕS § 140 lg 1 järgi (vt Riigikohtu
9.märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 16).“ Hageja selgitas remonditööde mahu osas, et laes ei saa ühte kohta värvida, tuleb teha värviring, tapeedi viskas ka lahti, kui vesi sinna vahele läks ning et tapeeti ei saa ka nii panna, et vahetad vaid ühe paani ära, tapeedirulli hind on võetud umbes sama kvaliteedi tapeedi kohta, seal oli enne ka kallis tapeet (lk 60 pöördel, lk 61). Kohus nõustub hageja selgitustega, et tegemist on korteri endisesse seisukorda viimiseks vajalike kulutustega, hageja ei pea valima kõige odavamat kahjustuste kõrvaldamise võimalust (nt lae osalise ülevärvimisena vaid kahjustuste kohalt), kui see oleks selgelt madalama kvaliteediga ja ei täida seeläbi kahju hüvitamise eesmärki. Samuti tuleb remonditeenuse tervikuna väljastpoolt tellimisel arvestada ka selliste kaasnevate kuludega, nagu OÜ Rehe Ehitus kalkulatsioonis märgitud mööbli kolimine, prügi koristamine ja äraviimine, side- ja transpordikulud jms. Viimane küll ei välista, et sama teenust on võimalik tellida ka soodsamatel tingimustel. Kohus nõustub kostjaga, et kuivõrd varakahju vaatlusakti ning remondikalkulatsiooni koostas OÜ Rehe Ehitus (R.K.), siis võib olla OÜ Rehe Ehitus huvides hinnata vajaminevate tööde mahtu ja sellega kaasnevaid kulutusi tegelikust suuremana. Samas remondikalkulatsiooni koostamine ei tähenda veel, et just OÜ Rehe Ehitus ka nimetatud tööde teostajaks saab, see on hageja otsustada, kas ja kellelt ta remonditööde tegemise tellib. Varakahju hindamise akt ja remondikalkulatsioon on koostatud ennekõike kindlustuslepinguga kaetud kindlustusjuhtumi kindlakstegemiseks ning kindlustusandja makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks tulenevalt VÕS § 489 (kahju kindlakstegemine). Kostja viitas vastuväidetes asjaolule, et kahjuteates on hageja kahjusummaks märkinud 1500 eurot (lk 93), mis on oluliselt väiksem OÜ Rehe Ehitus kalkulatsioonis esitatust. Kohus leiab, et kahjusummade erinevus on põhjendatav sellega, et esiteks on kahjuteate põhjal tegemist ligikaudse summaga ning teiseks - isegi kui eeldada, et see sisaldab lisaks materjalide kulule ka tööjõukulu ja et hageja lähtus siinkohal remonditööde pakkujate kehtivatest teenusehindadest, jäi teate esitamise ja varakahju hindamise vahele ajavahe, mille jooksul kahjustused süvenesid, arvestades veeläbijooksuga kaasnevate kahjustuste olemust, s.o mõned tagajärjed (s.h tapeedi lahtitulek seinast) võivad ilmneda hiljem. Sama käib eelnimetatud dokumentides kirjeldatud kahju ulatuse kohta – kahjuteates on märgitud, et hageja toa ja esiku lagi on kahjustatud, varakahju vaatlusakti kohaselt on kahjustused esikus, elutoas ja magamistoas. Kohus ei nõustu sellega, et OÜ Rehe Ehitus kalkulatsioon sisaldab ka parkimiskulu. Kalkulatsioonis kasutatud sõnastuse kohaselt, s.o„ /.../ parkimine – maja hoovis!“, võib pigem asuda seisukohale, et sellise märkuse või selgitusega on parkimiskulu kulude hulgast välja arvatud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja kulutused olid nii vajalikud kui ka põhjendatud. Poolte esitatu põhjal pakkus hageja kostjale võimaluse leida ise remondi tegemiseks soodsam pakkumine (lk 19, lk 97 pöördel), kostja vastuse kohaselt küll tingimusega, et remonttööde maht ei ole vaidlustatav. Kohus leiab, et kostja selgitus omapoolse remondikalkulatsiooni esitamise võimatuse kohta (kostja lk 105, hageja vastus lk 114) ei ole antud juhul asjakohane. Kostja ei ole kohtult taotlenud tõendi kogumist TsMS § 236 lg 2 alusel. Samuti on kohus seisukohal, et selle tõendamiseks, et OÜ Rehe Ehitus remondikalkulatsioon on ülepaisutatud ja selles nimetatud töid on võimalik väiksemate kuludega teostada, piisab kostjal teise teenusepakkuja hinnapakkumise esitamisest. Võrreldava ja samadest andmetest lähtuva esialgse kalkulatsiooni esitamiseks vajalikud materjalid, s.h fotod on käesoleva asja raames nii
hageja kui kindlustusandja poolt esitatud. Seega ei eelda kostja poolt OÜ Rehe Ehitus remondikalkulatsioonis näidatud tööde mahu põhjendamatuse kohta tõendi esitamine hageja korteris kahjude uuesti hindamist. Kohus leiab, et hagejal oli õigus keelduda kahjude täiendavast hindamisest korteris kohapeal, kuna kohus oli menetluse kestel juba teinud pooltele ettepaneku vaadelda tekkinud kahjusid hageja korteris (lk 60 pöördel) ja selgitanud pooltele ehitusekspertiisi tegemise tingimusi (lk 97 pöördel).
18.Alljärgnevalt kontrollib kohus kahjuhüvitise vähendamise aluste esinemist. Vastavalt tõendamiskoormise jaotusele peab kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevad asjaolud esile tooma ja tõendama kahju tekitaja. Kostja leiab, et kahjuhüvitis kuulub vähendamisele VÕS § 139 alusel tulenevalt hagejaga koos korteris elaval juhatuse liikme A.J. võimalusest kahju ärahoidmiseks ja sellekohaste meetmete kasutusele võtmata jätmisest ning põhjusel, et hageja koos A.J.ga oleksid pidanud ise jälgima korteri kohal oleva katusekatte seisukorda ja hageja, olles teadlik katusekatte halvast seisukorrast, jättis kostja sellest teavitamata (lk 30). Hageja leiab, et kostja viited hageja pahausksusele eeltoodud põhjustel on asjakohatud ja ebapädevad, samuti on asjakohatu etteheide, et nagu poleks A.J. midagi ette võtnud, osutades tema tegevusele katusekorteri väljaehitamiseks vajalike toimingute tegemisele ning Telia ja KÜ Lai 27 majade vahelt lekete kõrvaldamisel (lk 46). Kostja esiletoodud asjaolude põhjal tugineb ta VÕS § 139 lg 2 sätestatud kahjustatud isikul lasuva kahju vältimise ja vähendamise kohustusele, s.o kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Hinnates hagejaga koos korteris elava korteriühistu juhatuse liikme A.J. käitumise mõju hageja taotletud kahjuhüvitise väljamõistmisele, asub kohus seisukohale, et A.J. näol ei ole tegemist isikuga, kelle eest hageja vastutab (TsÜS § 132) ja seega tema käitumine ei ole käsitatav kahjustatud isikust tuleneva asjaoluna. Samas KOS § 11 lg 2 sätestab korteriomaniku kohustuse tagada, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KOS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatut – hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, samuti taluma eelnimetatud piiridesse jäävaid mõjusid. Kohtu hinnangul hõlmab KOS § 11 lg 1 ka korteriomaniku, seega ka korteriomandit kasutava isiku kohustust teavitada teisi korteriomanikke talle teatavaks saanud katusekatete halvast seisukorrast. Samas on käesolevas asjas tuvastatud, et korteriühistu oli juba enne 07.08.2016 kahjujuhtumi toimumist sellest asjaolust teadlik ning varasema kogemuse põhjal pidi ka ette nägema, et selle tagajärjel võib hagejale kahju tekkida. Kostja vastuses esitatud seisukoha osas, et käesoleva hagiga on tekkinud kurioosne olukord, kus juhatuse liige esitab sisuliselt hagi omaenda tegevuse peale (lk 18), märgib kohus, et hagi esitajaks antud juhul on siiski juhatuse liikmeks mitteolev korteriomanik, samuti selgitas Riigikohus 08.03.2017 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-84-16 (p 38), et: “/.../ juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta. /.../ Ehkki osutatud seisukoht on välja öeldud juriidilise isiku juhatuse liikme ja selle juriidilise isiku võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike suhtete kontekstis, kehtib sama põhimõte enamasti ka juriidilise isiku muude kohustuste korral. /.../ Tsiviilõiguslikult vastutab juhatuse liige juriidilise isiku võlausaldajate ees juhul, kui ta rikub mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks“ Seega antud juhul vastutus korteriühistu tegevuse või tegematajätmise eest lasub siiski ennekõike korteriühistul, kes võib juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumisega korteriühistule kahju tekitamisel esitada juhatuse liikme vastu kahjuhüvitamise nõude (mittetulundusühingute seaduse § 32).
Hageja osas nägi kostja abinõudena, millega oleks hageja saanud kahju tekkimist vältida või vähendada, katusekatete jälgimist ja nende halvast seisukorrast kostja teavitamist. Nagu kohus juba eelpool märkis, oli kostja juba pikema aja vältel teadlik katuse mittekorrasolekust, kuigi kostja esitatu põhjal puudus tal 07.08.2016 kahjujuhtumi esinemise ajal teave lekkekohtade täpse asukoha kohta. Kohus leiab, et hagejalt ei saa oodata ega lugeda temapoolseks mõistlikuks abinõuks seda, et ta võimaliku vihmasaju ootuses käiks regulaarselt, kuivõrd tegemist ei olnud silmaga nähtavate puudustega, katusel läbijooksu kohti otsimas, et neist kostjale teatada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole tõendatud VÕS § 139 alusel kahjuhüvitise vähendamise aluste esinemine. Kohus on seisukohal, et poolte esitatud asjaolud ei anna alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS § 140 lg 1 alusel, s.o põhjusel, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmisel ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 08.12.2017. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks kokku 875 eurot – riigilõiv 275 eurot ja õigusabitasu 600 eurot.
21.Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja on eelduseks hagiavalduse menetlusse võtmisel. Hageja on tasunud riigilõivu nõuetekohases ulatuse, mistõttu on taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks riigilõivu osas põhjendatud. Küll aga ei ole kohtu hinnangul hageja esindaja tasu põhjendatud 1,5-leheküljelise hagiavalduse ja 2,5 leheküljelise vastuse ning kokku umbes 120 minuti kohtuistungil osalemise eest 600 euro ulatuses. Arvestades asja keerukust, hagiavalduse ja vastuse mahtu ja sisu, kohtupraktikas põhjendatuks peetud esindajale makstavat tunnitasumäära ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus põhjendatuks hageja esindaja tasu suuruseks kohtumenetluses 500 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 775 eurot. Tartu linn, Lai tn 27 korteriühistult tuleb Kristi Sikatsi kasuks menetluskuluna välja mõista 775 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.