lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-8069/38

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-8069/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1610
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 171 lg 11, 2PankrS § 13 lg 2PankrS § 170PankrS § 176 lg 2PankrS § 23 lg 4PankrS § 29 lg 1PankrS § 30 lg 1TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 465 lg 2Määruse sisuTsMS § 667

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-8069/52Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.06.20182-17-8069/70Harju Maakohus Tallinna kohtumaja11.05.20202-17-8069/144Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.01.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-17-8069

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-17-8069

Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2018, Tallinn Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv

Kohtuasi

AP avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.10.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse AP määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja AP (isikukood XXXXXXXXXX) esindajad Ajutine pankrotihaldur Martin Krupp Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 25.10.2017 määrus ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule AP pankroti väljakuulutamise uueks otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. Avalduse sisu ja menetluse käik
1.30.08.2017 määrusega võttis Harju Maakohus menetlusse AP (avaldaja, võlgnik) avalduse pankroti väljakuulutamiseks, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupi (ajutine haldur) ning määras kohtuistungi pankrotiavalduse läbivaatamiseks.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Määruskaebuse lahendamine
VÕS § 104Vastutus süü puhul
2.
Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetus välja kujunenud. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku sissetuleku puudumine pikema aja jooksul ning ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena on temalt täiendavalt välja mõistetud kahjuhüvitised ja kohtukulud. Võlgnik on olnud maksejõuetu vähemalt alates 1999. a-

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-8069 st, kui teda esimest korda kriminaalkorras karistati. Esimene praegusel hetkel menetluses olevatest täitemenetlustest, millest tulenevat kohtuotsust ei ole võlgnik suutnud 15 aasta jooksul täielikult tasuda, on algatatud 2002. aastal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ja viia läbi pankrotimenetlus ning teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 92 584 eurot 47 senti. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara, millest jätkuks pankrotimenetluse kulude katmiseks.

3.Ajutine haldur taotles ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramist kokku summas 903 eurot 21 senti ja pankrotimenetluse raugemise korral selle hüvitamist riigi vahenditest summas 476 eurot 40 senti. Ajutine haldur on teinud järgmised toimingud (kokku ajakulu 8 tundi): teabenõude koostamine ja lähetamine võlgnikule; päringute koostamine ja lähetamine registritesse ja krediidiasutustesse; päringute tulemusena saabunud vastuste analüüsimine; kõikide kogumis saadud andmete analüüsimine ja ajutise halduri aruande koostamine; kohtuistungist osavõtt. Halduri tasumäär on 90 eurot/h. Samuti on halduril tekkinud kulutused 39 eurot 21 senti seoses fotokoopiate tegemise ning kontoriruumide ja -tehnika kasutamisega. Haldur palus tasu ja kulud kanda Saneerimismenetluse OÜ, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, pangakontole.
4.22.09.2017 määrusega määras maakohus PankrS § 30 lg 1 alusel pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti 2000 euro maksmise 10 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deposiiti ei makstud. Maakohtu määrus
5.25.10.2017 määrusega jättis maakohus võlgniku pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maakohus määras ajutise pankrotihalduri tasuks 864 eurot (sh käibemaks) ning hüvitatavate kulude suuruseks 39 eurot 21 senti, kokku 903 eurot 21 senti, mille maakohus mõistis välja võlgnikult ja millest riigi arvelt kuulub hüvitamisele 476 eurot 40 senti.
6.Maakohus tuvastas, et võlgniku varasse kuuluvad üksnes kohustused ning puudub raha pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leidis, et kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, on põhjendatud lõpetada võlgniku pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.
7.Kohus leidis, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulud on kooskõlas ülesannete mahu ja ajutise halduri töö lõpptulemusega ning kuuluvad võlgnikult väljamõistmisele. Kuna pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul ei jätku vajalikeks väljamakseteks vara, määras kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. PankrS § 23 lg 4 alusel

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-8069 kuuluvad riigi poolt hüvitamisele ajutise halduri tasu ja kulutused 476 euro 40 sendi suuruses (sh käibemaks).

8.Kohustustest vabastamise menetlust maakohus ei algatanud, kuna vaatamata maakohtu selgitustele ei esitanud võlgnik selleks nõuetekohast avaldust. Määruskaebus
9.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub võlgnik maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kuulutada välja võlgniku pankrot. Määruskaebuse kohaselt määras maakohus menetluskulude katteks tagatise, vaatamata võlgniku kinnitusele, et tal puudub võimalus seda maksta. Ühtlasi avaldas võlgnik soovi osaleda kohtuistungil. Menetluse edasine käik
10.Ajutine haldur palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
12.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule avaldaja pankroti väljakuulutamise uueks otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
13.Määruskaebuses on soovitud asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg-st 3 tulenevalt lahendatakse määruskaebust ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei pea kolleegium vajalikuks kohtuistungit korraldada.
14.Maakohus on pankrotiavalduse menetlemisel tuvastanud, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks, mis võib PankrS § 29 lg 1 järgi olla aluseks pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 171 lg-ga 11 on aga kehtestatud PankrS § 29 lg 1 suhtes erikord, mis võimaldab kohtul raugemisele määratud menetluse puhul siiski pankrot välja kuulutada, kui füüsilisest isikust võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-8069

15.Praegusel juhul ei nähtu vaidlustatud määrusest, et maakohus oleks analüüsinud, kas PankrS § 171 lg 11 mõttes esinevad alused avaldaja pankroti väljakuulutamisest ja võlgadest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks. Maakohus leidis üksnes, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks ei ole nõuetekohane. Toimikust nähtuvalt esitas avaldaja koos pankrotiavaldusega maakohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks (tl-d 3–5). Maakohtu käiguta jätmise määruse peale (tl 8) esitas võlgnik vastuse, milles kinnitas, et ei esine asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada (tl 14), samuti võlanimekirja ja nimekirja tema suhtes algatatud täitemenetlustest ning võlgniku nõuete täitmise aruande (tl-d 17–34). Vastuseks maakohtu 11.08.2017 puuduste kõrvaldamise määrusele (tl 37), kinnitas võlgnik valmisolekut otsida tööd ja selgitas võla suurust (tl 43). Lisaks on asjas esitatud ka ajutise pankrotihalduri aruanne (tl-d 68-72). Kolleegium iseenesest nõustub, et kohtule esitatud taotlus peab menetlemiseks olema nõuetekohane, kuid vaidlustatud määrusest ei nähtu põhjendusi, miks maakohus võlgniku taotlust võlgniku korduvatele täpsustustele vaatamata nõuetele mittevastavaks pidas. Maakohtu 11.08.2017 määruses (tl 37) ja 21.09.2017 toimunud kohtuistungi protokollis (tl 113) toodud selgitustest võib eeldada, et maakohus heitis võlgnikule ette ebatäielike andmetega võlanimekirja ning kinnituse puudumist PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste täitmise kohta.
16.PankrS §-s 173 sätestatud võlgniku kohustuste detailne loetlemata jätmine kohustustest vabastamise avalduses (PankrS § 170 lg-d 1 ja 2) ei ole kolleegiumi hinnangul iseseisvaks aluseks PankrS § 171 lg 11 alusel pankroti välja kuulutamata jätmiseks. Võlgnik on praegusel juhul avalduse kohustustest vabastamiseks esitanud ning vähemalt senise menetluse põhjal ei ole alust arvata, et võlgnik PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi kohustustest vabastamise menetlus kestel täita ei kavatse.
17.Kuna maakohus leidis, et PankrS § 171 lg 11 alusel pankroti välja kuulutamise välistab nõuetekohase kohtustest vabastamise avalduse puudumine, ei ole kohus hinnanud, kas esinevad PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud alused pankroti välja kuulutamata jätmiseks. Eelmärgitut arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule PankrS § 171 lg 11 alusel võlgniku pankroti väljakuulutamise uueks otsustamiseks. Maakohtul tuleb esmalt kontrollida, kas esinevad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele. Samuti tuleb maakohtul vajadusel hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis siiski õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtu kaalutlused peavad nähtuma määruse põhjendustest (TsMS § 465 lg 2 p 8).
18.Kolleegium rõhutab, et kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (vt ka Riigikohtu 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1121-11, p 12). Ka füüsilisest isikust võlgniku poolt võlanimekirjas (PankrS § 13 lg 2)

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-8069 ebaõigete või ebatäielike andmete esitamine võib PankrS § 171 lg 11 ja lg 2 p 5 järgi olla aluseks pankroti välja kuulutamata jätmisele juhul, kui võlgnik on selliseid andmeid esitanud tahtlikult või raskest hooletusest (VÕS § 104 lg-d 4 ja 5).

19.Iseenesest õige on maakohtu poolt võlgnikule selgitatu, et juhul, kui võlgniku kohustuste aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine, ei ole tal pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda (vt ka Riigikohtu 27.02.2013 määrus tsiviilasjas 32-1-1-13, p 11). Ajutise halduri aruandest (tl-d 68–72) nähtuvalt ei koosne võlgniku kohustused praegusel juhul aga vaid sellistest kohustustest, millest vabanemine ei ole PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgadest vabastamise menetluse tulemusena võimalik. Asja uuel läbivaatamisel tuleb vajadusel kontrollida seda, kas PankrS § 171 lg 11 alusel võlgniku pankroti väljakuulutamise ning kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral oleks võlgnikul võimalik kohustustest vabastamise menetlusega oma kohustustest vabaneda, arvestades PankrS § 176 lg-s 2 sätestatut.
20.Maakohtu poolt viidatud kohtupraktikas on ka leitud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (Riigikohtu 23.09.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, p 10). Samas ei ole maakohus käesoleval juhul selliseid asjaolusid tuvastanud ning vähemalt võlgniku poolt avaldatu järgi vabaneb ta vanglast 2,4 aasta pärast. Arvestades PankrS§-s 175 sätestatud tähtaegu, ei ole seega alust arvata, et võlgnik vabaneks kohustustest enne vangistusaja lõppu. Maakohtu viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 ei ole kolleegiumi hinnangul asjakohane, sest käsitleb olukorda, kus kohtud keeldusid võlgniku kohustustest vabastamast ja lõpetasid tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Käesoleval juhul ei ole vabastamise menetlust veel alustatudki.
21.Pankrotimenetluse kulude väljamõistmise võlgnikult peab maakohus otsustama sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi jätta samuti maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ele Liiv

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval