Võlgnik A P (isikukood xxxx), viibimiskoht xxxx Usaldusisik A N (isikukood xxxx), e-post xxxx Võlausaldajad: Eesti Vabariik Riigi (registrikood 70007340)
Tugiteenuste
Keskuse
kaudu
kohtutäitur Katrin Vellet (isikukood 47412310319) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kohtutäitur Arvi Pink (isikukood 37502120280)
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
1.Lõpetada A P kohustustest vabastamise menetlus.
2.Jätta A P pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
3.Vabastada A N usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest.
4.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
5.Avaldada teade võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
1.Harju Maakohus kuulutas 05.11.2018 välja A P pankroti. Kohus lõpetas 11.05.2020 pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlgniku usaldusisikuks nimetati A N.
2.A P võlausaldajatel jäi pankrotimenetluse lõppemisel II rahuldamisjärgus tunnustatud nõuete eest raha saamata alljärgnevalt. Võlausaldaja Saamata jäänud summa Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 3182,19 eurot kohtutäitur Katrin Vellet 142,05 eurot Aktiva Finance Group OÜ 412,21 eurot kohtutäitur Arvi Pink 660,51 eurot
3.Menetluse algatamise ajal viibis võlgnik kinnipidamisasutuses. Sealt vabanes ta 09.03.2022. Võlgnik peeti kinni 06.10.2023 ning alates sellest ajast viibib ta taas kinnipidamisasutuses kuni hiljemalt 06.10.2027 (dtl 509).
4.Kohustustest vabastamise menetluse jooksul on kohtule esitatud usaldusisiku aruandeid järgnevalt: 02.09.2022 (dtl 348-349), 01.04.2024 (dtl 382-384), 24.05.2025 (dtl 393-396) ja 08.07.2025 (dtl 464467).
5.Võlgnik töötas perioodil 21.03.2022–30.09.2023 OÜ-s OÜ-s xxxx (dtl 345, 381382) ning teenis töötasu 1100 eurot kuus (bruto, dtl 346). Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ xxxx võlgnikule väljamakseid deklareerinud alates 2022. a novembrist kuni 2023. a septembrini (dtl 451). Alates 2024. aasta juunist on võlgnik saanud tasu xxxx xxxx töötamise eest (dtl 451-452).
6.Kohtule esitatud aruannete kohaselt ei ole võlgnik kohustusest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele väljamakseid teinud. Swedbank AS-ilt saadud pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku pangakontot (xxxx) pärast 09.09.2020 kasutanud ei ole (dtl 457), võlgniku pangakontolt on tehtud vaid kaardi kuutasu makseid ning ülekanne ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks. Seda kinnitab ka usaldusisiku selgitus, mille kohaselt laekus võlgniku palk kolmanda isiku kontole (dtl 381).
7.Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ esitas 29.10.2025 seisukoha, mille kohaselt tuleks võlgnik jätta kohustustest vabastamata, kuna ta ei teinud kogu menetluse ajal võlausaldajatele ühtegi väljamakset. Teised võlausaldajad kirjalikku ega suulist seisukohta ei esitanud.
8.Kohus (varasem kohtukoosseis) kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 06.11.2025. Võlgnik taotleb kohustustest vabastamist. Usaldusisik selgitas kohtule, et tema ettevõtte raamatupidaja tegi võlgniku töötasust makseid kohtutäituritele. Võlgnik selgitas, et töötab vanglas, kuid 50% tulust arvatakse maha ja raha läheb täitemenetlustes muude võlgnevuste (hiljem tekkinud kohtukulud) katteks, mis ei ole pankrotimenetlusega hõlmatud. Võlgnik ise ei saa otsustada, kellele raha läheb.
9.Kohus teavitas menetlusosalisi 12.01.2026 kirjas kohtukoosseisu vahetumisest. Võlgnik teatas kohtule 14.01.2026, et ta ei soovi uut ärakuulamist uue kohtukoosseisu poolt.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 11.05.2020. Enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse FIMS § 68 lg 2 kohaselt kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni. Seega lähtub maakohus asja lahendamisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioonist.
11.Praeguseks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1. 2
12.Kohustustustest vabastamise menetlusega antakse raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-46-13, p 11). Kohus keeldub PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist, kas tahtlust või rasket hooletust. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel, raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg-d 4 ja 5).
13.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on võlgnikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses selgitanud menetluse algatamise määruses (dtl 36-40) ning hilisemates kohtunõuetes (dtl 327, 333, 375). Lisaks oli võlgnikule menetluses osalemiseks määratud usaldusisik, kes on andnud kohtule kinnituse enda kvalifikatsiooni kohta usaldusisiku rolli täitmisel.
14.Võlgnik on kohtu hinnangul PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi rikkunud.
15.Võlgnik varjas oma sissetulekuid (PankrS § 173 lg 2 rikkumine). Usaldusisiku 02.09.2022 aruande kohaselt teenis võlgnik miinimumpalka ega saanud seetõttu võlausaldajatele väljamakseid teha (dtl 349). Maksu- ja Tolliameti andmetel teenis võlgnik alates 2022. a maist siiski rohkem, 1100 eurot kuus (dtl 360-361). Kohus palus seda asjaolu selgitada, mille peale usaldusisik teatas, et võlgniku töötasu kanti kolmanda isiku kontole (dtl 381).
16.Samuti rikkus võlgnik võlausaldajatele raha eraldamise kohustust (PankrS § 173 lg-te 3–5 rikkumine). Võlgnik võis menetluse ajal saadud tulust jätta endale selle osa, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (TMS § 132 lg-d 1–3, PankrS § 173 lg 5). TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega jääb võlgniku kasutusse mittearestitav tulu (palga alammäär) ja lisaks veel 25% (PankrS § 173 lg 4), mida arvestatakse arestimiskõlbulikult tulult. Võlgnikule jääva tulu ja võlausaldajate kasuks tehtavate väljamaksete suurust arvestatakse kuupõhiselt (TlnRnKm 10.12.2024, 2-15-2218/112, p 31).
17.Olukord on teine, kui isik viibib kinnipidamisasutuses. TMS §-de 130–136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalsed võimalikud vahendid. Kui isik on teise isiku ülalpidamisel, puudub vajadus tagada talle seaduses ettenähtud miinimumkaitse (RKTKm 10.06.2015, 3-2-1-62-15, p 15). Kinnipeetav on teise isiku (riigi) ülalpidamisel. Seega kui võlgnik on vanglas töötanud või muud sissetulekut saanud, oli tal kohustus see täies ulatuses võlausaldajatele loovutada, arvestades vangistusseaduses tehtud mahaarvamisi.
18.PankrS § 173 lõigetes 3–5 nimetatud kohustuse täitmise kontrollimisel tuleb tuvastada võlgniku sissetulekute suurus ning selle põhjal hinnata, kas võlgnik jättis endale suurema osa tulust, kui seadusega ette nähtud. Võlgniku palgalehtede koondlipikuid (dtl 350-352 ja dtl 343-344), MTA maksuandmeid (dtl 360-361 ja dtl 451-452) ja võlgniku K-raha väljavõtet (dtl 470-478) analüüsides on kohus teinud arvutused, kui palju oleks võlgnik pidanud oma sissetulekust võlausaldajatele igakuiselt, iga-aastaselt ja kokku nimetatud ajaperioodil loovutama: - 2020. aastal (palga alammäär 584 eurot): väljamakse kohustus puudus. Võlgniku sissetulekud ei ületanud palga alammäära.
3
- 2021. aastal (palga alammäär 584 eurot): jaanuaris töötasu 984,00 eurot → (984,00 − 584) × 2 /3 × 0,75 = 200 €; veebruaris töötasu 600,24 eurot → (600,24 − 584) × 2/3 × 0,75 = 8,12 €; ülejäänud kuudel ei ületanud võlgniku sissetulek palga alammäära. Seega nende andmete põhjal oleks pidanud võlgnik oma sissetulekutest kokku eraldama võlausaldajatele 2021. aastal 208,12 eurot; - 2022. aastal (palga alammäär 654 eurot): jaanuaris, veebruaris ja märtsis võlgnikul sissetulekud puudusid. Aprillis saadud sissetulek ei ületanud palga alammäära. Mais sai võlgnik töötasu 965,92 eurot → (965,92 − 654)× 2/3 × 0,75 = 155,96 €; juunis sai võlgnik töötasu 965,92 eurot → (965,92 − 654) × 2/3 × 0,75 = 155,96 €; juulis sai võlgnik töötasu 965,92 eurot → (965,92 − 654) × 2/3 × 0,75 = 155,96 €; augustis sai võlgnik töötasu 965,92 eurot → (965,92 − 654) × 2/3 × 0,75 = 155,96 €; septembris sai võlgnik töötasu 965,92 eurot → (965,92 − 654) × 2/3 × 0,75 = 155,96 €; oktoobris sai võlgnik töötasu 729,76 eurot → (729,76 − 654) × 2/3 × 0,75 = 37,88 €; novembris sai võlgnik töötasu 729,76 eurot → (729,76 − 654) × 2/3 × 0,75 = 37,88 €; detsembris sai võlgnik töötasu 729,76 eurot → (729,76 − 654) × 2/3 × 0,75 = 37,88 €. Seega nende andmete põhjal oleks pidanud võlgnik oma sissetulekutest kokku eraldama võlausaldajatele 2022. aastal 893,44 eurot; - 2023. aastal (palga alammäär 725 eurot; alates 2023 oktoobrist viibib võlgnik vangistuses): jaanuaris sai võlgnik töötasu 760,56 eurot → (760,56 − 725) × 2/3 × 0,75 = 17,78 €; veebruaris sai võlgnik töötasu 760,56 eurot → (760,56 − 725) × 2/3 × 0,75 = 17,78 €; ülejäänud kuudel ei ületanud võlgniku sissetulek palga alammäära. Seega nende andmete põhjal oleks pidanud võlgnik oma sissetulekutest kokku eraldama võlausaldajatele 2023. aastal 35,56 eurot; - 2024. aastal (võlgnik viibis vangistuses): võlgnik on 2024. aasta juulis vangistuses töötades saanud 174,10 eurot, augustis 59,20 eurot, septembris 181,30 eurot, oktoobris 346,35 eurot, novembris 284,90 eurot, detsembris 251,60 eurot. Vangistusseaduse § 44 lg 2 järgi jäetakse kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Seega oleks pidanud võlausaldajatele jõudma 80% võlgniku teenitud töötasust. Võlgnik on 2024. aastal vanglas teeninud 1297,45 eurot, millest 80% on 1037,96 eurot. - 2025. aastal (võlgnik viibis vangistuses): võlgnik on 2025. aasta jaanuaris vangistuses töötades saanud 203,50 eurot, veebruaris 227,99 eurot, märtsis 33,19 eurot ja juunis 259 eurot. Võlgnik on 2025. aastal vanglas teeninud kokku 723,68 eurot, millest 80% on 578,94 eurot.
19.Seega oleks perioodil 11.05.2020 kuni 07.07.2025 tulnud võlgnikul oma sissetulekutest võlausaldajatele eraldada 2 754,02 eurot (sh arvestas kohus üksnes perioode, mille kohta on kohtule, k.a kolmandate isikute poolt, andmed esitatud). Võlgnikul oli võimalus vähemalt osaliselt täita võlausaldajate ees oma loovutuskohustust. Kohtule esitatud aruannete kohaselt ei ole võlgnik pankrotimenetluse võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlgniku ja usaldusisiku selgituste kohaselt on võlgniku sissetulekutest tehtud ülekandeid hiljem algatatud täitemenetlustes. Usaldusisiku esitatud konto väljavõtte kohaselt on vahemikus 23.05.2022– 20.08.2022 kantud kohtutäitur Priit Petterile täiteasjas nr 023/2020/2080 kokku 365 eurot. Isegi kui võlgnik kohtutäituritele kantud summat ise käsutada ei saanud, ei selgita need kinnipidamised seda, miks võlgnik 2022. aastal pankrotivõlausaldajatele üldse makseid ei teinud, kui loovutuskohustus oli eeltoodud arvestuse kohaselt 893,44 eurot, s.o kohtutäituritele läinud summast oluliselt suurem. Kui ka võlgniku vanglasiseselt kontolt tehakse kinnipidamisi muude rahaliste kohustuste täitmiseks, siis on uute kohustuste tekkimine tingitud võlgniku enda tegevusest, mh uue kuriteo toimepanemine, millega kaasnesid kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulud. Võlgniku käitumisest järeldab kohus, et tal puudub huvi võlausaldajate ees olevaid kohustusi oma võimaluste piires võimalikult suures ulatuses täita. 4
20.Kohtu jaoks on võlgniku vabastamata jätmise otsustamisel oluline ka asjaolu, et menetluse algatamise ajal viibis võlgnik narkootikumidega seotud süütegude eest vanglas. Pärast vabanemist jätkas võlgnik sama liiki kuritegude toimepanemist ning sattus uuesti vanglasse. Harju Maakohtu 13.02.2024 otsusest kriminaalasjas nr 1-24-494 nähtub, et võlgnik käitles narkootilisi aineid koguses, millest oleks piisanud 952 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Kokku käitles võlgnik narkootilisi aineid keskmise jaeväärtusega üle 9500 euro. Võlgnikult arestiti sularaha 3311,91 eurot, millest oleks piisanud pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest ligikaudu 75% hüvitamiseks. Võlausaldajate ees kohustuste täitmata jätmine on kohtu hinnangul olnud võlgniku teadlik valik, mitte olukorrast tingitud paratamatus. Võlgnik töövõimelise inimesena ei teinud vajalikke pingutusi legaalse sissetuleku teenimiseks, ei käitunud heas usus ega kasutanud talle antud võimalust uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Seeläbi rikkus võlgnik kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel töö otsimisega (PankrS § 173 lg 1).
21.Kohustustest vabastamise menetlus on vabatahtlik menetlus, mis viiakse läbi võlgniku avalduse alusel. Võlgnik on ise soovinud kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist (dtl 44, 251) ning olnud oma kohustustest teadlik. Seega saab kohtu hinnangul omistada võlgnikule tahtluse VÕS § 104 lg 5 tähenduses. Kuna võlgnikule oli määratud usaldusisik, ei olnud maakohtul PankrS § 172 lg-s 6 kirjeldatud kontrollikohustust.
22.Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 20.06.2016, 3-21-49-16, p 15; RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14) ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Olukorras, kus võlgnikul on piisavalt vahendeid võlausaldajate nõuete tasumiseks suuremas ulatuses, kui võlgnik seda teeb, ei saa väita, et võlgnik on olnud pelgalt hooletu. Kohustustest vabastamise menetluses on võlgniku kohustus olla keskmisest hoolsam ning tasuda võlausaldajate nõudeid oma võimaluste piires. Võlgnik seda kohustust ei täitnud. Seetõttu on võlgnik vähemalt raske hooletusega rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ning esineb alus tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks.
23.Kohtul puudub alus arvata, et menetluse edasisel jätkumisel täidaks võlgnik talle seaduses ettenähtud kohustusi nõuetekohaselt. Arvestades, et võlgnik viibib vangistuses, ei ole tal objektiivselt võimalik heastada võlausaldajatele kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul tekitatud kahju (kinnipidamisasutuses ei ole võimalik teenida seesugust tulu, et heastada varasematel aastatel tegemata jäänud kõik maksed). Menetluse pikendamine ei ole õigustatud ka seetõttu, et võlgnik on esitanud nii kohtule kui ka usaldusisikule valeandmeid ning varjanud oma tulu.
24.Võlgnik on kahjustanud võlausaldajate huve, kuivõrd võlgniku eelpool kirjeldatud tegevuste tagajärjel jäid võlausaldajad ilma rahast, millele neil oli seaduse alusel õigus.
25.Eeltoodud põhjustel jätab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).
26.Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus ka usaldusisiku tema ülesannete täitmise kohustustest (PankrS § 172 lg 4 teine lause).
27.Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud menetluse kollektiivset iseloomu arvestades menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause koosmõjus PankrS § 3 lg-ga 2). Kohus ei määra menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks, kuna hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. 5
28.Kohus märkis pankrotimenetluse lõpetamise määruse resolutsioonis, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud (PankrS § 158 lg 4 ls 2). Määrus on selles osas täitedokumendiks, kui kohus keeldub vabastamast võlgnikku kohustustest ja lõpetab menetluse (PankrS § 168, §174 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.