lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-8069/52

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-8069/52
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
05.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1649
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 171 lg 11, 2PankrS § 29 lg 1KarS § 329Karistuse kandmisest kõrvalehoidumineKarS § 64 lg 1Liitkaristuse mõistmineKarS § 65 lg 2Liitkaristuse hilisem mõistmineKarS § 68 lg 1Eelvangistuse ja kinnipidamise arvestaminePankrS § 175 lg 1PankS § 171 lg 2TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-8069/38Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.01.20182-17-8069/70Harju Maakohus Tallinna kohtumaja11.05.20202-17-8069/144Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.01.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-8069

Määruse tegemise aeg ja koht

05. juuni 2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav

Kohtuasi

XX avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. veebruari 2018 määrus menetluse lõpetamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Võlgnik: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Ajutine haldur: Martin Krupp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 19. veebruari 2018 määrus ja saata asi tagasi samale maakohtule XX pankroti väljakuulutamise uueks otsustamiseks ning kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud
1.XX esitas 23.05.2017 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
2.Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Selline seisund ei ole ajutine. Võlgnikul on kohustusi kokku 65 604,30 euro suuruses ja vara puudub.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 348Kohtuistungi käik
TsMS § 442Otsuse sisu
TsMS § 463Kohtumäärus
TsMS § 465 lg 2Määruse sisu
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
VÕS § 104 lg 5Vastutus süü puhul
3.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on sissetuleku puudumine pikema aja jooksul ja ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena on temalt täiendavalt välja mõistetud kahjuhüvitised ja kohtukulud. Võlgnik on olnud maksejõuetu vähemalt aastast 1999, kui teda esimest korda kriminaalkorras karistati. Esimene käesoleval hetkel menetluses olevatest täitemenetlustest, mille aluseks olevat kohtuotsust ei ole võlgnik suutnud 15 aasta jooksul täielikult täita, on algatatud 2002.a. Vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ja viia läbi pankrotimenetlus ning teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 92 584,47 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara, millest jätkuks pankrotimenetluse kulude katmiseks. Maakohtu määrus
4.Maakohus lõpetas menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus määras ajutise pankrotihalduri tasuks 864 eurot ja hüvitatavate kulude suuruseks 39,21 eurot, kokku 903,21 eurot, mille maakohus võlgnikult välja mõistis ning millest riigi arvelt kuulub hüvitamisele 476,40 eurot.
5.Määruse põhjenduste kohaselt esitas XX oma pankrotiavalduses kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Viimati tunnistati ta Harju Maakohtu 03.02.2016 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses süüdi: 1) karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat 3 kuud, 2) KarS § 329 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.02.2015 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud 13 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat 1 kuu 13 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu 3 päeva ja kandmata karistuseks vangistus 4 aastat 10 päeva. Karistusaja alguseks loeti 03.08.2015.
6.Eeltoodust tulenevalt on võlgnik oma käitumisega tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, sattudes oma tegevuse tagajärjel vanglasse, millest tulenevalt ei ole võlgnikul võimalik tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg 1 mõttes, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on ebaseadusliku tegevuse tagajärjel viimati süüdi mõistetud aasta enne ajutise halduri nimetamist. Seega tuleb jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata PankrS § 171 lg 2 p 4 alusel.
7.Ajutise halduri nõutud tasu 864 eurot (sh käibemaks) on kooskõlas ülesannete mahu ja ajutise halduri töö lõpptulemusega. Ka kulutused summas 39,21 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad võlgnikult väljamõistmisele. Määruskaebus
8.Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kuulutada välja tema pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.
9.Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus ebaõiglane ja vastuolus seadusega. Võlgnik ei sattunud vanglasse pea kümneks aastaks, et takistada võlausaldajate nõuete rahuldamist. Nii ei käituks täie mõistuse juures olev inimene. Võlgnik mõisteti viimati süüdi 03.02.2016 ja karistuse alguseks loeti 03.08.2015. Ajutine haldur nimetati 30.08.2017, seega toimus viimane süüdimõistmine rohkem kui aasta enne ajutise halduri nimetamist.

Vastus määruskaebusele

10.Ajutine haldur leiab, et määruskaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Võlgnik ei ole üritanud võlausaldajate nõudeid rahuldada, vaid on neid teadlikult ja tahtlikult juurde tekitanud. Suurem osa võlgniku kohustustest on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Seega esinevad PankrS § 171 lg-st 2 tulenevad asjaolud kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Pankrotimenetluse algatamine on perspektiivitu. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole kooskõlas selle eesmärkidega. Võlgnik ei suuda täita kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi. Ta ei ole seni kinnipidamisasutuses tööd teinud ega teinud pingutusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tõhusa tulutoova tegevuse leidmine võib osutuda võimatuks, kuna võlgnik viibib vangistuses Menetluse edasine käik
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi saata tagasi samale maakohtule avaldaja pankroti väljakuulutamise uueks otsustamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
13.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid. Seega on PankrS § 171 lg-ga 11 kehtestatud PankrS § 29 lg 1 suhtes erikord, mis võimaldab kohtul raugemisele määratud menetluse puhul siiski pankroti välja kuulutada, kui füüsilisest isikust võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Maakohus tugines pankrotiavalduse menetluse lõpetamisel PankrS § 171 lg 2 p-le 4 ja § 29 lg-le 1.
14.Kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-13, p 10).
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaldamise eeldusi piisavalt analüüsinud ja hinnanud. PankrS § 171 lg 2 p 4 järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu

hulgas vara raiskamist. Nimetatud säte eeldab seega võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-13, p 10). Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-60-13, p 10; 3-2-1-121-11, p 12).

16.Maakohus leidis, et võlgnik takistas võlausaldajate nõuete rahuldamist vanglasse sattumisega. Asja materjalist ei saa järeldada, et võlgnik sattus vanglasse eesmärgiga takistada võlausaldajate nõuete rahuldamist PankrS § 171 lg 2 p 4 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust ei saa järeldada üksnes sellest, et võlgnik on toime pannud kuriteo ja teda on karistatud vangistusega. Sellisel juhul puuduks kõikidel vangistuses viibivatel süüdimõistetutel õigus kohustustest vabastamise menetlusele. Seadusandja on PankrS § 171 lg 2 p-s 1 sätestanud, et kohustustest vabastamise menetluse võib jätta algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Seega ei ole seadusandja tahe olnud välistada mistahes kuriteo toime pannud isiku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võimalust. Maakohus ei tuvastanud, et võlgnik oleks toime pannud PankrS § 171 lg 2 p-s 1 nimetatud kuriteo ja seda ei saa asja materjalist ka järeldada.
17.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et isikule karistuseks vangistuse mõistmise tagajärjeks on võlausaldajate nõuete rahuldamise võimatus. Kohtupraktikas on leitud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaajalises vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, p 10). Maakohus ei ole eelviidatud asjaolusid tuvastanud. Maakohtu määrusest nähtuvalt mõisteti võlgnikule karistuseks vangistus 4 aastat ja 10 päeva ning karistusaja alguseks loeti 03.08.2015. Arvestades, et PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest, siis ei ole põhjust arvata, et võlgnik vabaneb kohustustest enne vangistusaja lõppu.
18.Eelmärgitut arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule PankrS § 171 lg 11 ja PankrS § 29 lg 1 alusel võlgniku pankroti väljakuulutamise uueks otsustamiseks. Maakohtul tuleb esmalt kontrollida, kas esinevad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele. Samuti tuleb maakohtul vajadusel hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis siiski õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtu kaalutlused peavad nähtuma määruse põhjendustest (TsMS § 465 lg 2 p 8). Eeltoodut selgitas ringkonnakohus maakohtule juba käesolevas asjas 17.01.2018 tehtud kohtumääruses, kuid maakohus ei ole neid juhiseid vaidlustatud kohtumääruse tegemisel arvestanud.
19.Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et kohus lõpetas võlgniku pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata seetõttu, et jättis algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Maakohtu määruse resolutsioonist ei nähtu maakohtu otsustust kohustustest vabastamise menetluse algatamise või algatamata jätmise kohta. Maakohus rikkus TsMS § 348 lg-st 2 tulenevat nõuet arutada asja ammendavalt ja

TsMS § 442 lg-t 5 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2), mille kohaselt peab kohus määruse resolutsioonis lahendama selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.

20.Pankrotimenetluse kulude väljamõistmise võlgnikult peab maakohus otsustama sõltuvalt asja uue lahendamise tulemusest. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis otsustab maakohus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ka määruskaebuse menetlemise kulude jaotuse. Indrek Parrest

Imbi Sidok-Toomsalu

Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval