Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-15345
Tsiviilasi
Sinear OÜ hagi Liivimaa Lihasaaduste Wabrik OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi tagamine.
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Liivimaa Lihasaaduste Wabrik OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagi hind
91829,02 eurot
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Liivimaa Lihasaaduste Wabrik OÜ, registrikood 12993816; esindaja Indrek Põder
esindajad
Vastustaja (hageja): Sinear OÜ, registrikood 11496671; esindaja vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotuse lahendab maakohus lõpplahendis
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes
vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hagi tagamise taotluse kohaselt nähtub kostja 2016. majandusaasta aruandest, et kostja vabade rahaliste vahendite arvel hageja nõude rahuldamine on võimatu. Majanduslike näitajate kohaselt on kostjal rahalisi vahendeid kordades vähem kui on hageja nõude suurus. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale kaks kinnistut, mõlemad on koormatud ühishüpoteekidega kokku 1 100 000 euro ulatuses. Lisaks on maakohtu hinnangul hageja nõue summas 91 829,02 eurot sedavõrd suur, et üldjuhul on alati oht, et võib tekkida raskusi nii suure nõude täitmisel. Hagi tagamise taotluse kohaselt puudub kostjatel ka muu avalikesse registritesse kantav vara, mille arvelt oleks hagi rahuldamise korral võimalik hagejale hagis esitatud võlgnevust tasuda. Maakohus leidis, et hageja taotletud hagi tagamise abinõu ei ole hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades kostja jaoks põhjendamatult koormav ning on proportsionaalne taotletava eesmärgiga, kuna võimaldab kostjal jätkata kõnealuse vara kasutamist senisel viisil. Samuti ei sea see ebamõistlikke piiranguid vara käsutamisele. Vastavalt AÕS §-le 333 on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. Puuduvad teised, kostjat vähem koormavad ja hageja nõude rahuldamist tagavad hagi tagamise abinõud. Vastavalt TsMS § 383 lg 11 tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt. Hageja palub hagi tagada kogusummas 82 669,83 eurot ning on hagi tagamise tagatisena tasunud 4133,49 eurot. TsMS § 385 sätestab, et rahalise nõudega hagi tagamise määruses määratakse kindlaks rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga. Maakohus määras selleks rahasummaks kokku 82 669 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.