lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-16981/4

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 16.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-16981/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1277
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Kohtla-Järve linn, Estonia pst 6 korteriühistu80015565(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2018. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-17-16981

Kohtuasi

Korteriühistu Estonia pst 6 hagi S. H.i vastu võla 1 229,34 euro ja lisanduva viivise nõudes

Hagihind

1 447, 26 eurot, lihtmenetlus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

KÜ Estonia pst 6 (registrikood 80015565, xxx, 31023 Kohtla-Järve)

Hageja lepinguline esindaja:

Vandeadvokaat Roman Golovenko (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Sompa 3, Jõhvi, 41533 Jõhvi; e-post: [email protected])

Kostja:

S. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista S. H.ilt KÜ Estonia pst 6 kasuks võlg 1 229 (üks tuhat kakssada kakskümmend üheksa) eurot 34 senti (millest põhivõlg on 852,91 eurot ja 376, 43 eurot seisuga 31.10.2017. a sissenõutavaks muutunud viivis)
3.Välja mõista S. H.ilt KÜ Estonia pst 6 kasuks viivis alates 01.11.2017. a kuni 16.01.2018. a (kohtuotsuse tegemise päevani) 45 (nelikümmend viis) eurot 97 senti ja alates 17.01.2018. a 0,07 % põhinõudest päevas kuni põhinõude 852,91 euro tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Menetluskulud jätta kostja S. H.i kanda.

4.1 Välja mõista S. H.ilt KÜ Estonia pst 6 kasuks menetluskulude katteks 443 (nelisada nelikümmend kolm) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale Estonia pst 6 korterelamus korter nr xx. Korteriomanike poolt on asutatud korteriühistu Estonia pst 6, mille eesmärk on elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine ning sellega seoses ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, sh ühistu liikmetele teenuste osutamine. S. H.il on tekkinud võlg kommunaalteenuste eest. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arveid, milles on toodud korteriomanikule osutatud teenused ning omanikul tasumisele kuuluvad summad. Seisuga 31.10.2017. a on kostja põhivõlg hageja ees 852,91 eurot ning viivisevõlg 376,43 eurot. Hageja juhatuse liige on korduvalt püüdnud suhelda kostjaga viimase võla osas, andnud võla tasumiseks täiendavaid tähtaegu ning edastanud meeldetuletusi, kuid sellele vaatamata tasub kostja arveid ebaregulaarselt ja väiksemates summades kui esitatud arved. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 852,91 eurot, seisuga 31.10.2017. a sissenõutavaks muutunud viivise 376,43 eurot. Viivis alates 01.11.2017. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana (arvestusega 0,07% põhinõudest päevas) ja edasi 0,07% päevas kuni põhinõude (so 852,90 euro) tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot ning õigusabikulu 240 eurot ning dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot.

KOSTJA VASTUS

2.Kostja esitas 11.12.2017. a kohtule vastuse, milles tunnistab esitatud nõudeid osaliselt. Samuti palub kostja kuu aega kompromissi läbirääkimisteks ja kompromissi esitamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus rahuldab hagi.
4.Hageja tugineb asjaolule, et kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine hageja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. S. H. on Estonia pst xx-xx korteri omanik (tl 26).
5.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
6.Kostja esitatud kirjalikust vastusest (tl 60) järeldab kohus, et kostjal ei ole sisulisi vastuväiteid sellele, et tal on võlgnevus ühistu ees. Kostja märgib, et tunnistab nõuet osaliselt, kuid millises osas, jättis kostja täpsustamata ning tõendid nõude suuruse kohta esitamata. Kostja palus kohtult kuu aega kompromissi läbirääkimisteks ning kompromissi esitamiseks. Kostja ei ole kuu aja jooksul esitanud kompromissi.
7.Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu tõendi S. H.i võla kohta (tl 28) ja väljavõtte kostjale arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest, samuti teenustasu tariifid (tl 29-39). Väljavõtte kohaselt on august 2014 – oktoober 2017 ajavahemiku eest võlg 852,91 eurot. Kohus osundab hagejale, et viimane ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kui suured olid tervikuna ühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ja kuidas jaotati kulu ühistu liikmete vahel sh kostjale. Ainuüksi arvete esitamisega ei saa tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p 14). Kuna kostja sisulisi vastuväiteid nõudele ei esitanud, loeb kohus, et vaidlust poolte vahel selles, et kostjal on täitmata kohustusi hageja ees ning kohustuste suuruse osas, ei ole.
8.KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on seisuga 31.10.2017. a sissenõutavaks muutunud viivis 376,43 eurot. TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõuatavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Hageja taotleb TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana arvestusega 0,07% põhinõudest päevas ja edasi 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Viivis alates 01.11.2017. a kuni 16.01.2018. a (so kuni kohtuotsuse tegemiseni) on 45,97 eurot (viiviseraport lisatud).

9.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus

10.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega poolte menetluskulud jäävad kostja kanda.
11.Hageja taotletud menetluskulu on õigusabikulu 240 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte eest 3 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulu hüvitamise taotlus on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hagi koostamise eest 2 tunni eest tasu nõue 240 eurot on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 443 eurot (sellest 240 eurot on õigusabikulu, 3 eurot kinnistusaraamatu väljavõtte eest ja 200 hagi esitamisel tasutud riigilõiv). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja