Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 1(3)

2-17-13825 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses YXXX KXXXi hagi JXXX SXXX vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale laenu. Selle kohta andis kostja 29.12.2014 hagejale allkirja, milles kinnitas, et võttis hagejalt laenu summas 6000 eurot ja kohustub tagastama laenu 2015.aasta lõpuks. Kostja laenu tagastamise kohustust ei täitnud. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlg 6000 eurot, seisuga 30.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivised summas 839 eurot ning jooksvad viivised alates 01.10.2017 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud ulatuses. Hageja esitas 27.11.2017 avalduse hagist loobumiseks. Hageja palub lõpetada asja menetlus, kinnitab, et talle on arusaadavad menetluse lõpetamise tagajärjed ja palub tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivu. Hageja on esitanud kohtule 23.11.2017 YXXX KXXXi, JXXX SXXXi ja tema abikaasa Natalja SXXXa vahel sõlmitud ja notariaalselt kinnitatud kokkuleppe 29.12.2014 sõlmitud lepingust tuleneva täitmata kohustuse kogusummas 7 300 eurot tasumise kohta. Kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust hagiavaldusele ega avaldanud seisukohta hageja avalduse suhtes. Kohus on selgitanud kostjale, et hagist loobumise avaldusele kirjaliku vastuse esitamata jätmisel loetakse, et kostjal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamisele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kostja ei ole menetluse lõpetamise suhtes vastuväiteid esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

2(3)

2-17-13825 TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul esinevad alused jätta TsMS § 168 lg 2 ja 4 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd tegemist ei ole käesoleva tsiviilasja raames sõlmitud kompromissiga (vaid pooled jõudsid kohtuvälisele kokkuleppele), siis TsMS § 168 lg 3 ei kohaldu. Antud juhul ei ole täidetud ka TsMS § 168 lg 5 sätestatud eeldus, st kostja ei ole pärast hagi esitamist hageja nõuet rahuldanud. Samas leiab kohus, et tulenevalt TsMS § 162 lg 4 on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-163-11, p 13 ja 14). Kostja ei esitanud andmeid, et hageja kohtusse pöördumine oleks põhjendamatu. Kohus leiab, et kuna hageja pöördumine kohtu poole oli põhjendatud, siis oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud ainult hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 162 lg 4 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohus ei tee. Riigilõivu tagastamine Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Kohus tuvastas, et käesolevas menetluses oli hageja tasunud riigilõivu 500 eurot. Menetluses oleva hagi hinnaks on 7 319 eurot (põhivõlg 6 000 eurot + sissenõutavaks muutunud viivised 839 eurot + põhinõudelt ühe aasta viivised 480 eurot). Vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kuulub hagilt hinnaga 7 319 eurot tasumisele riigilõiv 475 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses ettenähtust 25 euro võrra rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus tagastab hagejale enamtasutud riigilõivu 25 eurot ja poole tasumisele kuulunud riigilõivust 237,50 eurot, seega kokku 262,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.