2-16-14213/31 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Tartu Maakohus jättis 30. juuni 2017 otsusega M. Ringmaa hagi AS Eesti Meedia vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldamata. Maakohus jättis hageja riigi õigusabi kulud 192 eurot (sh käibemaks) riigi kanda ja muud poolte menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda, määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 280 eurot (lepingulise esindaja kulu) ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 280 eurot ja riigituludesse riigilõivu 300 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt antakse 28.09.2006 artiklis „Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu“ üldsusele teada, et 11.11.2005 kaitsepolitsei poolt pommiplahvatustes kahtlustatavana kinni peetud M. Ringmaa osas on riigiprokurör 27.09.2006 saatnud kohtusse süüdistusakti, milles teda süüdistatakse 12 plahvatuse korraldamises Tallinnas Pae tänaval ja mujal aastatel 1994 kuni 2005. Kaitsepolitsei andmetel on M. Ringmaa kontos seitse hukkunut, kuus vigastatut ja ligi seitsme miljoni krooni eest varalist kahju, mis plahvatused tekitasid. Samuti nähtub artiklist, et süüdistuse kontrollimine kohtumenetluses seisab alles ees ning kõigi nende kuritegude eest võib kohus süüdmõistmisel määrata M. Ringmaale eluaegse vanglakaristuse. Kostja poolt hageja kohta artiklis avaldatut tuleb lugeda faktiväideteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 mõttes. Hagiavalduse resolutsioonis esitatu, et „Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu“ (artikli pealkiri) ning „Märt Ringmaa kontos on seitse hukkunut ja kuus vigastatut“ (katke artikli tekstis sisalduvast lausest), on käsitatav faktiväidetena eeskätt artikli konteksti arvestades. Kuna ümbritsev tekst seostab hagejat pommiplahvatustega, jääb mõistlikule lugejale avaldatust mulje, et hageja oma tegevusega (plahvatuste toimepanemisega) on põhjustanud seitsme inimese surma ja kuue vigastamise (lisaks varalise kahju). Kohus leidis, et kostja ei ole ebaõigeid faktiväiteid avaldanud. Artiklis avaldati andmeid, mille teadasaamise vastu on avalikkuse huvi õigustatud. Samas peavad need andmed olema enne avaldamist kontrollitud. Kostja on selgitanud, et allikatena kasutati kaitsepolitsei komissari ja riigiprokuröri poolt pressikonverentsil avaldatut, kusjuures nimetatud ametiisikud tuginesid andmeid esitades kohtusse saadetud süüdistusaktile. Artiklist nähtuvalt on selles piirdutud üksnes põhjendatud kahtlustuse väljendamisega, samuti on üldsust teavitatud, et kohtulik arutamine alles järgneb. Kuna hageja ei ole kostja väitele, et hagejale selline kahtlustus esitati, vastu vaielnud, tuleb avaldatud andmed lugeda tegelikkusele vastavaks. Tulenevalt õige faktiväite esitamise viisist ja kontekstist võib selle avaldamine kujutada ka isiku mainet kahjustavat väärtushinnangut. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud ebaõigete faktide alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist. Kuigi teemakäsitlus välistab juba olemuselt hageja positiivse kujutamise, ei sisalda artikkel ebasündsat väljendusviisi, vaid sõnavalik on kohane. Täiendavat (negatiivset) hinnangut hageja tegevuse kohta ei ole vaidlusalustele faktiväidetele lisatud ja sellist hinnangut ei tulene ka esitamise/avaldamise kontekstist. Kuivõrd kostja avaldatud faktiväited vastavad tegelikkusele, tuleb hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks jätta rahuldamata.

5.AS Eesti Meedia vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tähendab teabe tõlgendamine mõistliku isiku seisukohalt, mida kohtud on kohustatud vastavalt Riigikohtu seisukohale (3-2-1-67-10) sellistes asjades tegema, diskretsiooniõiguse teostamist. Kuna apellant ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada, et kohus rikkus menetlusnorme või ületas diskretsioonipiire, puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks; 2) tuleb selleks, et hinnata faktiväite „selle ülimalt meeldivaks kirjeldatud inimese kontos on aga seitse hukkunut, kuus vigastatut ja ligi seitsme miljoni krooni eest varalist kahju, mis plahvatused tekitasid“ tõesust, lahti mõtestada sõna „konto“, asetatuna artikli konteksti tervikuna. Artiklis pole otsesõnu väidetud, et hageja oleks tapnud ühe või mitu inimest või et kohus oleks hageja sellises teos süüdi mõistnud. Artikli alguses on toodud selgelt esile, et tegemist on kahtlustatavaga. Hiljem on korratud, et artikli koostamise seisuga ei olnud hageja süü veel tõendatud. Koosmõjus sellega, et artiklis esitati eesseisva kohtumenetluse reservatsioon („kui kohtus leiavad tõendamist kõik kaitsepolitsei kogutud andmed“), järeldub, et sõna „konto“ all mõeldi hagejale esitatud kahtlustust. Selline kahtlustus hagejale esitati, mistõttu faktiväide on õige. Kuna väide on esitatud reservatsiooniga, et hageja süüasi alles tuleb kohtus arutamisele, siis on põhjendamatud etteheited, nagu oleks kostja rikkunud hageja süütuse presumptsiooni. Igale mõistlikule isikule on teada, et süüdistuse esitamine ei tähenda süüdimõistmist. Ülekaaluka avaliku huvi objektiks olevas kriminaalasjas esitatud süüdistuse edastamine avalikkusele koos eelseisva kohtumenetluse reservatsiooniga tagab avalikkuse informeerituse ning säilitab mõistlikul määral ka süüdistatava süütuse eelduse; 3) on väide hageja „hingel” olevate elude kohta väärtushinnang. Tõenduspõhiselt ei ole kontrollitav, mitu inimelu hageja „hingel on“ või mis on „hing“ või kas hagejal või mistahes isikul see üldse olemas on. Esitatud väidet ei ole võimalik faktiliselt kinnitada ega ümber lükata. Artiklis on esitatud reservatsioon, et kõiki väiteid asutakse kohtumenetluses kontrollima ning kostja on tuginenud usaldusväärsetele andmetele, s.o KAPO ja prokuratuuri avaldatule. Artikli konteksti, kahtlustuse sisu ja lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse järgi oli väärtushinnang hagejale kui inimelusid ohtu seadvale isikule põhjendatud.