Märt Ringmaa hagi AS Eesti Meedia vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Märt Ringmaa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Märt Ringmaa (ik: XXXX), esindaja advokaat Raiko Paas Vastustaja (kostja): AS Eesti Meedia (rk: 10184643), esindaja vandeadvokaat Paul Keres
esindajad
Tartu Maakohtu 30. juuni 2017 otsus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30. juuni 2017 otsus muutmata.
2.Jätta Märt Ringmaa riigi õigusabi esindaja kulud ringkonnakohtus riigi kanda ja muud poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Märt Ringmaa kanda.
3.Välja mõista Märt Ringmaalt AS Eesti Meedia kasuks menetluskulud 280 eurot ja riigituludesse riigilõiv kokku 600 eurot.
Anda Märt ringmaale riigilõivu vabatahtlikuks tasumiseks riigituludesse tähtaeg 15 päeva alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 179 lg 5). Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud rtiigilõivu osas otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Makseinfo riigituludesse väljamõistetud riigilõivu tasumise kohta edastatakse Märt Ringmaale pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
5.Riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb Märt Ringmaal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Märt Ringmaa (hageja) esitas 20.09.2016 maakohtule hagi AS Postimees Grupp (üldõigusjärglane AS Eesti Meedia) (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hageja palus kohustada kostjat avaldama kahe nädala jooksul kohtulahendi jõustumisest avaldatud andmetega samal viisil ja samas kohas veebikeskkonnas http://parnu.postimees.ee/ ja paberlehel järgmise sisuga teate: „Teade ebaõigete andmete esitamisest. Teatame, et ajalehes Pärnu Postimees ilmunud artiklis „Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu“ avaldatud faktiväited „Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu“ ja „Märt Ringmaa kontos on seitse hukkunut ja et ta on põhjustanud inimestele vigastusi“ on ebaõiged.“ Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 28.09.2006 ajalehes Pärnu Postimees artikli „Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu“, mis on siiani leitav ajalehe veebilehelt aadressil http://parnu.postimees.ee/2139105/mart-ringmaa-hingel-on-seitse-inimelu. Artiklis on kirjutatud, et hageja kontos on seitse hukkunut ja kuus vigastatut. Mõistlik inimene saab sellest aru nii, et hageja on süüdi seitsme inimese tapmises ja kuue vigastamises. Kuivõrd hagejat ei ole Harju Maakohtu 23.09.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-12187 süüdi tunnistatud teise isiku tapmises või talle kehavigastuse tekitamises, on ajalehes esitatud väited ebaõiged.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Väide, et hageja hingel on seitse inimelu, on väärtushinnang. Artiklis on esitatud reservatsioon, et kõiki väiteid asutakse kohtumenetluses kontrollima, ning kostja on tuginenud usaldusväärsetele andmetele, s.o kaitsepolitsei ja prokuratuuri avaldatule. Artikli konteksti, kahtlustuse sisu ja süüdimõistva kohtuotsuse järgi oli väärtushinnang hagejale kui inimelusid ohtu seadvale isikule põhjendatud. Kuivõrd artiklis on esile toodud, et tegemist on kahtlustatavaga, kelle süü ei ole veel tõendatud, ning hagejale selline kahtlustus esitati, on faktiväide, et hageja kontos on seitse hukkunut ja kuus vigastatut, õige.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 30. juuni 2017 otsusega M. Ringmaa hagi AS Eesti Meedia vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldamata. Maakohus jättis hageja riigi õigusabi kulud 192 eurot (sh käibemaks) riigi kanda ja muud poolte menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda, määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 280 eurot (lepingulise esindaja kulu) ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 280 eurot ja riigituludesse riigilõivu 300 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt antakse 28.09.2006 artiklis „Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu“ üldsusele teada, et 11.11.2005 kaitsepolitsei poolt pommiplahvatustes kahtlustatavana kinni peetud M. Ringmaa osas on riigiprokurör 27.09.2006 saatnud kohtusse süüdistusakti, milles teda süüdistatakse 12 plahvatuse korraldamises Tallinnas Pae tänaval ja mujal aastatel 1994 kuni 2005. Kaitsepolitsei andmetel on M. Ringmaa kontos seitse hukkunut, kuus vigastatut ja ligi seitsme miljoni krooni eest varalist kahju, mis plahvatused tekitasid. Samuti nähtub artiklist, et süüdistuse kontrollimine kohtumenetluses seisab alles ees ning kõigi nende kuritegude eest võib kohus süüdmõistmisel määrata M. Ringmaale eluaegse vanglakaristuse. Kostja poolt hageja kohta artiklis avaldatut tuleb lugeda faktiväideteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 mõttes. Hagiavalduse resolutsioonis esitatu, et „Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu“ (artikli pealkiri) ning „Märt Ringmaa kontos on seitse hukkunut ja kuus vigastatut“ (katke artikli tekstis sisalduvast lausest), on käsitatav faktiväidetena eeskätt artikli konteksti arvestades. Kuna ümbritsev tekst seostab hagejat pommiplahvatustega, jääb mõistlikule lugejale avaldatust mulje, et hageja oma tegevusega (plahvatuste toimepanemisega) on põhjustanud seitsme inimese surma ja kuue vigastamise (lisaks varalise kahju). Kohus leidis, et kostja ei ole ebaõigeid faktiväiteid avaldanud. Artiklis avaldati andmeid, mille teadasaamise vastu on avalikkuse huvi õigustatud. Samas peavad need andmed olema enne avaldamist kontrollitud. Kostja on selgitanud, et allikatena kasutati kaitsepolitsei komissari ja riigiprokuröri poolt pressikonverentsil avaldatut, kusjuures nimetatud ametiisikud tuginesid andmeid esitades kohtusse saadetud süüdistusaktile. Artiklist nähtuvalt on selles piirdutud üksnes põhjendatud kahtlustuse väljendamisega, samuti on üldsust teavitatud, et kohtulik arutamine alles järgneb. Kuna hageja ei ole kostja väitele, et hagejale selline kahtlustus esitati, vastu vaielnud, tuleb avaldatud andmed lugeda tegelikkusele vastavaks. Tulenevalt õige faktiväite esitamise viisist ja kontekstist võib selle avaldamine kujutada ka isiku mainet kahjustavat väärtushinnangut. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud ebaõigete faktide alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist. Kuigi teemakäsitlus välistab juba olemuselt hageja positiivse kujutamise, ei sisalda artikkel ebasündsat väljendusviisi, vaid sõnavalik on kohane. Täiendavat (negatiivset) hinnangut hageja tegevuse kohta ei ole vaidlusalustele faktiväidetele lisatud ja sellist hinnangut ei tulene ka esitamise/avaldamise kontekstist. Kuivõrd kostja avaldatud faktiväited vastavad tegelikkusele, tuleb hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks jätta rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.M. Ringmaa esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. juuni 2017 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole artiklis märgitud, et väited „Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu“ ning „Märt Ringmaa kontos on seitse hukkunut ja kuus vigastatut“ tuleb kohtus üle kontrollida. Nimetatud
väiteid esitatakse kui tõsikindlaid fakte. Kuna avaldatu sisu tuleb hinnata isiku aspektist, kellele seda avaldati, ning eeldada ei saa, et artikli lugeja omab juriidilisi teadmisi, siis pole nimetatud väidetest ilma täpsustava infota arusaadav, et hagejat alles kahtlustatakse/süüdistatakse nende kuritegude toimepanemises või et kohus alles asub neid väiteid kontrollima; 2) on hagejat artiklis käsitletud süüdiolevana enne, kui kohus on otsuse teinud, millega on rikutud põhiseaduse (PS) § 22 ning Euroopa Inimõiguste Konventsiooni art 6 lg 2, mis räägib süütuse presumptsioonist, ja art 8, mis räägib eraelu puutumatusest; 3) on kohtuotsus vastuoluline. Kohus leiab, et lugeja saab aru, et tegu on süüdistuse andmetega, mis vajavad kohtus kontrollimist, samas kohus kirjutab edasi, et mõistlik lugeja saab avaldatust aru, et hageja on oma tegevusega põhjustanud seitsme inimese surma ja kuue vigastamise.
5.AS Eesti Meedia vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tähendab teabe tõlgendamine mõistliku isiku seisukohalt, mida kohtud on kohustatud vastavalt Riigikohtu seisukohale (3-2-1-67-10) sellistes asjades tegema, diskretsiooniõiguse teostamist. Kuna apellant ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada, et kohus rikkus menetlusnorme või ületas diskretsioonipiire, puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks; 2) tuleb selleks, et hinnata faktiväite „selle ülimalt meeldivaks kirjeldatud inimese kontos on aga seitse hukkunut, kuus vigastatut ja ligi seitsme miljoni krooni eest varalist kahju, mis plahvatused tekitasid“ tõesust, lahti mõtestada sõna „konto“, asetatuna artikli konteksti tervikuna. Artiklis pole otsesõnu väidetud, et hageja oleks tapnud ühe või mitu inimest või et kohus oleks hageja sellises teos süüdi mõistnud. Artikli alguses on toodud selgelt esile, et tegemist on kahtlustatavaga. Hiljem on korratud, et artikli koostamise seisuga ei olnud hageja süü veel tõendatud. Koosmõjus sellega, et artiklis esitati eesseisva kohtumenetluse reservatsioon („kui kohtus leiavad tõendamist kõik kaitsepolitsei kogutud andmed“), järeldub, et sõna „konto“ all mõeldi hagejale esitatud kahtlustust. Selline kahtlustus hagejale esitati, mistõttu faktiväide on õige. Kuna väide on esitatud reservatsiooniga, et hageja süüasi alles tuleb kohtus arutamisele, siis on põhjendamatud etteheited, nagu oleks kostja rikkunud hageja süütuse presumptsiooni. Igale mõistlikule isikule on teada, et süüdistuse esitamine ei tähenda süüdimõistmist. Ülekaaluka avaliku huvi objektiks olevas kriminaalasjas esitatud süüdistuse edastamine avalikkusele koos eelseisva kohtumenetluse reservatsiooniga tagab avalikkuse informeerituse ning säilitab mõistlikul määral ka süüdistatava süütuse eelduse; 3) on väide hageja „hingel” olevate elude kohta väärtushinnang. Tõenduspõhiselt ei ole kontrollitav, mitu inimelu hageja „hingel on“ või mis on „hing“ või kas hagejal või mistahes isikul see üldse olemas on. Esitatud väidet ei ole võimalik faktiliselt kinnitada ega ümber lükata. Artiklis on esitatud reservatsioon, et kõiki väiteid asutakse kohtumenetluses kontrollima ning kostja on tuginenud usaldusväärsetele andmetele, s.o KAPO ja prokuratuuri avaldatule. Artikli konteksti, kahtlustuse sisu ja lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse järgi oli väärtushinnang hagejale kui inimelusid ohtu seadvale isikule põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30. juuni 2017 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele
esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et artiklis (28. septembri 2006 ajalehes Pärnu Postimees avaldatud artikkel „Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu“) ei ole kostja ebaõigeid faktiväiteid avaldanud. Artiklis on selgelt esile toodud, et avaldatud andmed põhinevad M. Ringmaale esitatud süüdistusest, süüdistusakt saadeti kohtusse ning asja kohtulik arutamine seisab alles ees. Seega on põhjendamatu apellandi etteheide, nagu oleks kostja rikkunud süütuse presumptsiooni ja käsitlenud teda artiklis süüdiolevana enne kohtuotsuse tegemist. Maakohtu otsus vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele ning apellandi väide, et maakohtu otsus on vastuoluline, on ekslik.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud (v.a M. Ringmaa riigi õigusabi esindaja kulud) M. Ringmaa kanda. Hagejale anti 15.08.2016 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Tartu Maakohtu 17.11.2016 määrusega anti hagejale menetlusabi ning ta vabastati hagiavaldusest riigilõivu tasumisest 300 euro ulatuses. Tartu Ringkonnakohtu 21.08.2017 määrusega loeti menetlusabi riigilõivu tasumiseks jätkuvaks ka apellatsioonkaebuse esitamisel ja hageja vabastati riigilõivu 300 eurot tasumisest. Seetõttu tuleb M. Ringmaalt TsMS § 190 lg 4 ja § 179 lg 1 alusel riigituludesse välja mõista riigilõiv 300 eurot. Kokku tuleb M. Ringmaalt riigituludesse riigilõivu katteks välja mõista 600 eurot (300+300) ning AS Eesti Meedia kasuks menetluskulud maakohtus 280 eurot. M. Ringmaa ja AS Eesti Meedia ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.