Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Jõgeva Elamu Halduse AS (edaspidi hageja) esitas 31.08.2017 hagiavalduse, milles nõudis Arvi Pükkenenilt (kostja) hooldusteenuse ja muude teenuste võlgnevuse 1212,10 euro ja viivise 173,15 euro tasumist. Tartu Maakohus võttis hagi 01.09.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 21.11.2017 Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal kuulub kostjale korteriomand (registriosa nr 1335935, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxx linn) üldpinnaga 63,0 m2. Kostja võlgnevus hooldusteenuse ja muude teenuste eest Jõgeva Elamu Halduse AS-le perioodi 01.03.2016 kuni 31.05.2017 eest seisuga 30.08.2017 moodustab 1385,25 eurot, millest põhivõlg on 1212,10 eurot ja viivis 173,15 eurot. Korterelamu xxxxxx korteriomanikud on 08.02.2012 toimunud üldkoosolekul kokku leppinud, et AS Jõgeva Elamu on korterelamu xxxxxx valitsejaks kuni 31.12.2017. AS Jõgeva Elamu ja Jõgeva Elamu Halduse AS vahel sõlmiti 01.02.2013.a ettevõtte üleandmise leping, millest tulenevalt Jõgeva Elamu Halduse AS on AS Jõgeva Elamu õigusjärglane ja seega korterelamu xxxxxx valitseja. Kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja

2 (3)

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tähe 6 korteriomanikud võtsid 07.02.2007 toimunud üldkoosolekul vastu otsuse, et rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral kehtestatakse viivise määraks 20% aastas. Maksetähtpäevaks tasumata summalt on õigus nõuda võlgnikult viivist seega 0,055% päevas. Hageja on arvestanud viivist perioodil 21.04.2016 kuni 30.08.2017 173,15 eurot. Hageja on viivist arvestanud korrektselt Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1385,25 eurot, millest 1212,10 on põhivõlgnevus ja 173,15 eurot on viivis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 200 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 200 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtutud hagihinnast, ning see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.