Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus Xxxesitas 10.09.2017.a. kohtule pankrotiavalduse võlgniku V Betoonitööd OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Võlgnik V Betoonitööd OÜ juhatuse liikmeks on alates 17.02.2014 Viktor Kurik (isikukood 38005194220). Võlgniku juhatuse liikmeks on olnud ajavahemikul 13.12.2013 kuni 17.02.2014 Priit Lai (isikukood 368022627399 ja ajavahemikul 24.11.2011 kuni 13.12.2013 Külli Ojaste (isikukood 46506090298). Varasemalt, kuni 16.02.2017 kandis Võlgnik ärinime Via Betoon OÜ. 23.08.2014 kanti Viktor Kuriku poolt elektrooniliselt esitatud kandeavalduse alusel äriregistrisse Via Betoon Eesti OÜ (registrikood 12709654), juhatuse liikmeks Priit Lai ja ainuosanikuks OÜ Svorman (registrikood 11133299). Via Betoon Eesti OÜ tegutseb aadressil Narva mnt 5, Tallinn. Võlgniku ainuosanikuks on käesoleval hetkel alates 22.05.2015 Viktor Kurik. Võlgniku juhatuse liige ajutise pankrotihalduri poolt esitatud teabenõudele ei vastanud, mistõttu ajutise halduri aruanne koostatud registritest ja päringute vastustest saadud informatsiooni põhiselt. Võlgnik V Betoonitööd OÜ omab Eesti Vabariigi pankades järgmist arveldusarvet: arvelduskonto nr EE973300332815720007, Danske Bank A/S Eesti filiaal. Saldo 05.02.2017.a. seisuga on 0 eurot ja 0 SEK. Võlgnikul on sõlmitud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga seisuga 06.01.2016 garantiileping nr GL-060116VI, mis on kehtiv, garanteeritavaks summaks on 397,78 eurot, garantiikirja tähtajaks on 06.01.2016 kuni 17.12.2017, mille tagatisvaraks on hoiuleping nr RMM160001, hoiustatud summaks on 397,78 eurot, milline summa on 06.01.2016 sõlmitud pandilepingu nr PL-060116VI alusel panditud Danske Bank A/S Eesti filiaalile. Maanteeameti 07.12.2017.a. vastusest nähtub, et võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole ja perioodil 02.08.2014 kuni 02.08.2017 ei ole olnud. Võlgnik on registreeritud vastutava kasutajana OÜ Citadele Leasing & Factoring kuuluvale sõidukile. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisvara puudub, ehitisregistris võlgniku nimele registreeritud ehitised puuduvad. Pankadelt ja registritelt saadud andmetel on võlgnikul varaks hoiustatud summa 397,78 eurot, milline summa on garantiisummaks ning panditud Danske Bank A/S Eesti filiaalile. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja täitemenetluse registri andmetel on käesoleval hetkel Võlgniku suhtes menetluses alljärgnevad täitemenetlused: - Kohtutäitur Toomas Saarma menetlus 194/2017/1616, peamine sissenõudja AS Parmeron (registrikood 10363583) nõude summa 24 116,63 eurot; - Kohtutäitur Katrin Vellet’i menetlus 031/2017/2257, peamine sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet nõude summa 15 eurot; - Kohtutäitur Katrin Vellet menetlus 031/2017/1439, peamine sissenõudja OÜ Spraytec (registrikood 10242626), nõude summa 6 612,00 eurot; - Kohtutäitur Katrin Vellet menetlus 031/2017/1411, peamine sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet, nõude summa 9,00 eurot; - Kohtutäitur Arvi Pink menetlus 024/2017/1135, peamine sissenõudja Tallinna Teeninduskool (registrikood 70004637), nõude summa 1 109,16 eurot;

-

Kohtutäitur Elin Vilippus menetlus 022/2017/3680, peamine sissenõudja AS Würth (registrikood 10396849) nõude summa 6 612,00 eurot; Kohtutäitur Elin Vilippus menetlus 022/2017/1626, peamine sissenõudja Xxx(isikukood ) nõude summa 2 824,36 eurot.

Kokku on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses täitemenetluste nõudeid summas 41 298,15 eurot. Xxx ́ult saadud informatsiooni kohaselt tasus võlgnik täitemenetluses nõude katteks 786,51 eurot, millest kohtutäitur kandis Xxx`ule edasi 637,75 eurot. Seega on täitemenetluste nõuete summa kokku 40 660,40 eurot. Maksu- ja tolliameti andmetel on võlgniku maksude ja maksete võlg seisuga 10.12.2017 156 489,10 eurot ning maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress on 32 838,32 eurot, seega kokku 189 327,42 eurot. Võlgniku on maksuvõlg alates 21.07.2014. Danske Bank A/S Eesti filiaali 07.12.2017 kirjast nr A6-3/10414 ajutisele pankrotihaldurile nähtub, et võlgnikul on arvelduskonto kuutasudest kohustus panga ees summas 29,81 eurot ning SMS teavituste kohustus on 1 euro. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku 230 017,64 eurot. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku vähemalt 229 987,82 eurot, nimetatud summa suureneb lisanduvate viiviste ja kohtutäiturite tasude tõttu. Võlgniku Danske Bank A/S Eesti arvelduskontol rahalised vahendid puuduvad. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolev realiseeritav muu vara Võlgnikul puudub. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur võlgniku maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud võlgniku raamatupidamisdokumente (kassadokumendid, lepingud, arved) seoses võlgniku majandustegevusega, mistõttu ei ole võimalik anda ammendavat vastust vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Võlgniku 2015. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul põhivara 38 247 euro väärtuses, ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed selle vara koosseisu ja saatuse kohta. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et 2016. aastal võlgnikul majandustegevus puudub, raha on kantud pangakontole Via Betoon Eesti OÜ poolt ja siis sularahas pangaautomaadist välja võetud, kokku 8000 eurot. Ajutisel pankrotihalduril ei ole kassadokumentide puudumise tõttu olnud võimalik kontrollida, milleks väljavõetud sularaha on kasutatud. Käesoleval ajal ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik kanti registrisse 24.11.2011. Võlgniku põhitegevusalaks oli 2015. aasta majandusaasta aruandes märgitud oma tööjõuga erinevate raudbetoonkonstruktsioonide ehitamine, raketise-, armatuuri- ja betoneerimistööd, müüritööd ning raudbetoonelementide paigaldus ja monolitiseerimine. Lisaks valati ka betoonpõrandaid. Majandusaasta aruande kohaselt alustas võlgnik äritegevusega 2014. aastal ning ettevõttes töötas 2015. aasta lõpu seisuga 20 töötajat. 2016. aasta majandusaasta aruannet võlgnik esitanud ei ole, pangakonto väljavõttest majandustegevuse toimumine 2016. aastal ei nähtu. Äriseadustiku § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamise seaduse § 4 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. Lähtudes eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku juhatuse liige Viktor Kurik ei ole võlgniku raamatupidamist nõuetekohaselt korraldanud.

Äriseadustiku § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud pankrotiavaldust, seega võib võlgnik olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Kuna võlgniku juhatuse liige ei ole vastanud ajutise pankrotihalduri teabenõudele, ei saa anda arvamust maksejõuetuse tekkimise ja põhjuste kohta. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Hinnates ajutise menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on selge, et võlgniku V Betoonitööd OÜ maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, vaid seda saab hinnata püsiva iseloomuga olevaks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks puudub, siis tuleb määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3 000 eurot. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 230 017,64 eurot, kuid vara hinnanguliselt vaid 397,78 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 13.12.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 08.01.2018. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme Viktor Kurik (isikukood 38005194220). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 585 eurot, millele lisandub käibemaks 117 eurot, kokku 702 eurot ja kinnitada kulutused summas 15 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 585 eurot, millele lisandub käibemaks 117 eurot, kokku 702 eurot ja kinnitada kulutused summas 15 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 585 eurot, millele lisandub käibemaks 117 eurot, kokku 702 eurot ja kinnitada kulutused summas 15. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.