Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus OÜ Hesikos (registrikood: 12593301) esitas 30.10.2017 a. kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Võlgniku likvideerimisteade avaldati 6.03.2017. Pankrotiavalduses kirjeldab võlgnik olukorda järgmiselt: õmblustöödeks renditi 5 töökoha jaoks ruumid XXX tänaval; kahjuks öeldi peatselt üles olulised lepingud ja lõpuks tuli töötajad koondada; taaskäivitamine ei õnnestunud ja 2017.aasta märtsis tehti likvideerimisotsus; maksuvõla suuruseks on 10 307,27 eurot; vara väärtuseks on 2043 eurot. Vastuses ajutise halduri teabenõudele teatab võlgnik muu hulgas järgmist: majandustegevus lõppes veebruaris 2015; püsiv maksejõuetus selgus vahetult enne pankrotiavalduse esitamist; vara tegelik väärtus on ca 500 eurot; puuduvad üüri-, rendi- ja liisinglepingud; pangakonto on suletud; raamatupidaja ülesandeid täitis juhatus; 2016. ja 2017.aastal juhatuse liikmetele väljamakseid tehtud ei ole; ajutise halduri tasu katteks on juhtkond valmis tasuma 413 eurot vara jäägi realiseerimise arvelt. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kõiki kulusid katta ei saa. Pankrotiavalduses on vara jäägi (5 õmblusmasinat + 5 tooli + käru) väärtuseks 2043 eurot. Hiljem teatas võlgniku esindaja selle vara väärtuseks 500 eurot. Võlgniku puudub muu vara, sealhulgas puuduvad kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Pangakonto on tühi Võlgniku vara jäägi realiseerimine pankrotimenetluses ei annaks olulist tulu, sest pankrotihalduril tuleb kõigepealt kanda selle vara transpordi ja hoiustamise ning muude müügikulud. Seega võiks vara realiseerimise jätta võlgniku senise likvideerija ülesandeks ja lasta tal selle arvelt kanda osa pankrotimenetluse kuludest. Pankrotiavalduses on ainsaks kohustuseks märgitud 10 307,27 euro suurune maksuvõlg. Seisuga 5.12.2017 on maksuvõlg intresside tõttu pisut suurem ja kokku 10 560,18 eurot, sh põhivõlg 6937,18 + intressid 3623. Maksuvõlg tekkis 10.02.2015 . Peale ülaltoodute ei ole haldur võlgnikul muid täitmata kohustusi tuvastanud. Võlgade täpne suurus selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena, sest viivised ja intressid lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni. Majandusaasta aruannet 2015. ja 2016. aasta kohta ei ole võlgnik äriregistrile esitanud. Võlgniku ainus majandusaasta aruanne on esitatud 2014. aasta kohta, millest nähtub aastakäive 11950 eurot ja tegevuse suur kahjum (miinus 18309), mis muutis omakapitali negatiivseks (miinus 16309). Oma vastuses ajutisele haldurile teatas võlgniku esindaja, et 2015. aastal majandustegevust enam ei toimunudki. Seega oleks juhtkond juba 2015.aastal lõpus pidanud juhinduma Äriseadustiku §-st 176 - esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed.

Äriseadustiku sätete kohaselt (§ 176. Vara vähenemine) peab osaühingu netovara väärtus (varad miinus võlad) olema vähemalt 50% osakapitalist, kuid mitte vähem ÄS §-s 136 sätestatud osakapitali miinimumsuurusest, milleks on 2500 €. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on 10 560,18 eurot maksuvõlga; vara ligikaudne jääkväärtus võib olla kuni 400 eurot; netovara väärtus on negatiivne - seega ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega; majandustegevus on ammu lõppenud ja puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks; võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul maksejõuetust eeldatakse - PankrS § 31 lg 4. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni nõrk äriplaan, valed äriotsused ja ja liiga väike osakapital, mis ei katnud tekkinud kahjumit. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS §§ 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest ajutise halduri seni kogutud andmetel puudub arvestatav vara, puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning võimalus esitada nõue juhtorgani liikmete vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 3000 eurot. Ajutine haldur on käesoleva aruande edastanud Maksu- ja Tolliametile. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 810 eurot, mis tasutakse Kodukontor AT OÜ (registrikood 12538785) kontole nr XXX. Kuna ajutise halduri kogu tasu ei saa katta pankrotivara arvelt, palub ajutine haldur sellest 360 eurot (300 + käibemaks 60) tasuda riigi vahenditest ning 450 eurot välja mõista võlgnikult ja selle likvideerijalt solidaarselt. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 10 560,18 eurot, kuid vara ligikaudne jääkväärtus kuni 400 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 13.12.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 08.01.2018. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme XXX (isikukood XXX). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 810 eurot. Kohus määrab hüvitada ajutise halduri tasu summas 300 eurot, millele lisandub käibemaks 60 eurot, kokku 360 eurot, riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu summas 450 eurot tuleb välja mõista solidaarselt võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt XXX. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.