Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-113662
Tsiviilasi
If P&C Insurance AS hagi Xxxvastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
1701,09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Paul Paas (Keskväljak 9, Jõhvi, Ida-Viru maakond, e-post: [email protected]) Kostja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xx ) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tarmo Friedenthal ja advokaat Liisi Kents (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, asukoht F. R. Kreutzwaldi tn 3, 10130 Tallinn, epost: [email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt Xxxhageja If P&C Insurance AS kasuks välja 1701,09 eurot regressi korras liiklusõnnetuses kannatanule väljamakstud kulude hüvitamiseks.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja Xxxkanda. 3.2 Välja mõista kostjalt Xxxhageja If P&C Insurance AS kasuks menetluskuluna riigilõiv 225 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (225 eurot) tuleb Xxxtasuda If P&C Insurance AS-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-17-113662 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja If P&C Insurance AS esitas 29.08.2017 hagi kostja Xxxvastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt 1701,09 eurot regressi korras liiklusõnnetuses kannatanule väljamakstud kulude hüvitamiseks ja menetluskuluna hageja poolt tasutud riigilõivu 225 eurot.
2.18.08.2015 toimus asukohas Helsingi, Soome juhtum, milles sai kannatada Xxxkuuluv sõiduk Audi A4, registreerimismärgiga nr XXX. Kahju tekitati Xxxkuuluva ja Xxxpoolt juhitud sõidukiga Kia Carnival, registreerimismärgiga nr xxx. 03.12.2014 on sõlmitud liikluskindlustuse kindlustuspoliis nr 3K110100493735 kindlustusperioodiga 06.12.2014 kuni 05.06.2015. Perioodil 06.06.2015 kuni 18.08.2015 (kaasa arvatud) uut liikluskindlustuse poliisi sõidukile Kia Carnival, registreerimismärgiga nr xxx sõlmitud polnud. Sõidukile Audi A4, registreerimismärgiga nr XXX tekitatud kahju osas avas kindlustusselts kahjutoimiku E42157003R. Sõidukile Audi A4, registreerimismärgiga nr XXX teostas taastusremondi VV-Autotalot OY summas 1581,77 eurot, mille esmalt tasus If P&C Insurance Company LTD ja mille omakorda hüvitas hageja. Sõidukile Audi A4, registreerimismärgiga nr XXX taastusremondi aja eest on If P&C Insurance Company LTD hüvitanud sõiduki omanikule kasutuspäevade kahju (kompensatsiooni selle eest, et ei saanud sel ajal remondis olevat sõidukit kasutada) 119,32 eurot, mille hageja omakorda hüvitas If P&C Insurance Company LTD-le. Kokku on hageja hüvitanud 1701,09 (1581,77 + 119,32).
3.Kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni LKindlS § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Alates 01.10.2014 kehtima hakanud LKindlS § 7 lg 1 kohaselt kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Lõike 2 kohaselt kui liiklusregistris registreeritud sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku asemel vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isikul. Kuna eelmainitud sõiduki vastutavaks kasutajaks liiklusregistri kohaselt oli kostja, siis Xxx(isikukood xxx) puhul ongi tegemist vastava kostjaga. Hageja on kostjale väljastanud tagasinõuded.
4.04.12.2017 esitas hageja arvamuse kostja vastusele. Hageja kostja vastuväidetega üldjuhul ei nõustu. Alates 01.10.2014 kehtima hakanud LKindlS § 7 lg 1 kohaselt kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Kostja on ise omaks võtnud, et liiklusregistri kohaseks omanikuks on kostja. LKindlS 21 lõike 4 kohaselt liiklusregistris registreeritud sõidukite puhul lähevad lepingust tulenevad kindlustusvõtja õigused ja kohustused üle
2-17-113662 kindlustuskohustusega isikule liiklusregistris kindlustuskohustusega isiku kohta kande tegemisest arvates. Vastavalt kohaldatakse võlaõigusseaduse §-des 495–498 ja §-s 524 sätestatut. Viidatud sätete kohaselt on omandaja kahjuks kalduv kokkulepe tühine (vaata VÕS II kommenteeritud väljaannet). Siinjuures rõhutab hageja, et kostja puhul ei ole tegemist omandajaga, vaid kostja on võõrandaja. LKindlS § 1 lg 2 kohaselt kohustuslikule liikluskindlustusele kohaldatakse võlaõigusseaduse ja automaatsele liikluskindlustusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. See tähendab, et LKindlS on eraldiseisev õigusakt ja erinorm VÕS kokkulepete suhtes. Liikluskahju toimus Soomes. Soomes reguleeris kindlustusjuhtumi hetkel sõidukijuhi kohustuslikku tsiviilvastutuse kindlustust Liikennevakuutuslaki, mis kehtis kuni 31.12.2016.
5.Euroopa riikide vahel kehtib Euroopa parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2009/103/EÜ „mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja selle vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta“. Direktiivi punkt 33 kohaselt rohelise kaardi büroode süsteem tagab nõuete hõlpsa lahendamise kannatanu koduriigis isegi juhul, kui teine osapool pärineb teisest Euroopa Riigist. Eesti Liikluskindlustuse Fondi koduleheküljel (https://lkf.ee/nouetekasitlejad) avaldatud info kohaselt on Eesti kindlustusandja If P&C Insurance AS nõuete käsitlejaks Soomes IF P&C INSURANCE asukohaga Helsinki. Siit ka põhjus, miks hagetavat kahju esmalt käsitles ja maksis välja hüvitisi Soomes If P&C Insurance Company LTD ning miks hageja hiljem hüvitas väljamakstud hüvitised If P&C Insurance Company LTD-le. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud seadusest tulenev liikluskindlustuse leping, mida kinnitab liikluskindlustuse kindlustuspoliis nr 3K110100493735. Kindlustuspoliis on sõlmitud Eestis. RVEÕS § 46 lg 1 kohaselt kohustusliku kindlustuse lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mis näeb ette kindlustuslepingu sõlmimise kohustuse. Järelikult regressnõuete esitamis õiguslikud alused tuleb võtta Eesti liikluskindlustuse seadusest. Analüüsides arve summasid selgub, st võtmete eest tasus Xxxeraldi ja juures on märge kuluarve kliendile. Võtmete maksumuse liitmisel tehtud muudele töödele tuleb summa üle 2000 euro. Ülejäänud kostja poolt viidatud positsioonid ei ole korduvad ega üksteist katvad. Kostja poolt väidetavalt sõiduki võõrandamise hetkel sõiduki ostjal juhtimisõiguse puudumine ja selle olemasolu kontrollimata jätmine on sõiduki võõrandaja, st kostja probleem, sest sellisel juhul oli tegemist juhtimisõiguse üleandmisega juhtimisõigust mitteomavale isikule.
6.02.01.2018 seisukohas täpsustas hageja, et liikluskahju toimus Soomes ja Soomes reguleeris kindlustusjuhtumi hetkel sõidukijuhi kohustuslikku tsiviilvastutuse kindlustust Liikennevakuutuslaki, mis kehtis kuni 31.12.2016. Sama seaduse teise peatüki § 6 kohaselt liikluskahju hüvitamist reguleerivad kahjuseaduse (vahingonkorvauslain) (412/1974) 5. peatüki 2., 2.a, 2.d, 3., 4., 4.a, 4.b, 5., 7. ja 8. ja 7. peatüki 3. jao sätted. Soome seadused on saadaval internetis leheküljel www.finlex.fi. Hageja jääb kõigi oma hagiavalduses kirjeldatud väidete ja nõuete juurde.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja esitas 03.10.2017 vastuse ja vastuväited hagiavaldusele, milles taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustu hagiga ning leiab, et see on nõuetekohaselt põhjendamata ja tõendamata. Esiteks märgib kostja, et ta on võõrandanud sõiduki xxx enne 18.08.2017, hagile lisatud tõendite kohaselt ei ole ta liiklusregistrisse kantud sõiduki KIA Carnival vastutava kasutajana, vaid omanikuna. Ka seda ekslikult, kuna kostja on võõrandanud sõiduki xxx, kes liiklusõnnetuse Soomes ka põhjustas. Kostja möönab, et sõiduki omandi üleandmine on jäänud liiklusregistris nõuetekohaselt vormistamata, kuid seda põhjusel, et kostjal ei olnud võimalik saada xxx pärast sõiduki üleandmist kontakti.
8.Kostja leiab, et hageja ei ole põhjendanud, millise seaduse või lepingu alusel tekkis tal kohustus
2-17-113662 hüvitada If P&C Insurance Company LTD-le kahju, mille If P&C Insurance Company LTD oli hüvitanud Xxx. Liikluskindlustuse seadus ei ole siin kohaseks seaduseks, sest kindlustusjuhtum toimus Soomes, seega peaks eelduslikult reguleerima hageja ja If P&C Insurance Company LTD vahelisi suhteid, nagu ka liiklusõnnetusest tingitud lepinguvälise kahju hüvitamise nõuete esitamist, Soome õigus. Kindlustusjuhtumi toimumise koht oli Soomes, seega reguleerib nii Xxx kahju hüvitamist, võimalikke nõudeid Xxxvastu, nende nõuete subrogatsiooni kui ka tagasinõuete esitamist Soome õigus. Hagejal saab tekkida tagasinõudeõigus LkindlS § 36 lg 2 ja § 55 alusel kostja vastu üksnes juhul, kui hageja oli kohustatud If P&C Insurance Company LTD poolt hagejale esitatud nõude rahuldama. Seda, et hageja oleks põhjendatult teinud väljamakse If P&C Insurance Company LTD-le, hageja õiguslikult põhjendanud ega tõendanud ei ole. Kostja leiab, et hagejal If P&C Insurance Company LTD-le kahju hüvitamise kohustuse tekkimise ning seeläbi ka kostja suhtes LkindlS § 36 lg 2 ja § 55 alusel nõudeõiguse tekkimise osas on hagi tõendamata ja põhjendamata.
9.Kostja hinnangul on hagi tõendamata ka osas, mis puudutab Jenna Johannson’i sõiduki Audi A4 kahjustuste parandamiseks tehtud kulude mõistlikkust. LkindlS § 26 lg 2 kohaselt piirdub kindlustusandja hüvitamiskohustus mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Hagiga esitatud fotodelt nähtuvalt on xxx sõiduki kahjustused minimaalsed – sisuliselt on tegemist kriimustustega. Hagile lisatud arvelt nähtub aga, et: (I) tagumist spoilerit on esmalt uuendatud 218,81 euro eest; (II) seejärel on veamälu lugemine (?) ning stange maksnud kokku 689,92 eurot; (III) järgneb juba eelnevalt uuendatud spoileri vahetus maksumusega 271,46 eurot; (IV) millele järgneb juba vahetatud stange värvimise eest 249,47 eurot ning tööle kulunud 141,15 eurot; (V) arve lõpus on näha, et Xxxon tellinud lisaks kaks uut võtit maksumusega 450,20 eurot. Kostjale ei ole arusaadav, kas ka see on kahjuna hüvitatud ning kuidas on võtmete vahetus tingitud kriimust tagumisel stangel. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et arvestades kahjustuse suurust, on kulutused selle kõrvaldamiseks ebamõistlikud ning neid ei oleks tulnud vastavas mahus kindlustusandjal hüvitada. Kostja ei välista, et Soome seaduste kohaselt on ülemääraste kulude hüvitamine võimalik, kuid leiab, et ei hageja ega ka kostja ei peaks vastavaid kulusid omakorda hüvitama.
10.Kostja hinnangul on hageja poolt kostja suhtes nõude esitamine põhjendamatu ning ebaproportsionaalne. Asjas on tõendatud, et liiklusõnnetuse põhjustas Xxx, kes oli tegelikkuses lisaks sõiduki valdamisele ka selle omanik. Liikluskahju realiseerus järelduvalt samuti seetõttu, et Xxx rikkus nii liikluseeskirju Soomes kui ka jättis faktilise sõiduki omanikuna täitmata kindlustuskohustuse. Nähtuvalt hagile lisatud politseiraportist puudus Xxx’il juhiluba. Kostjal puudub juurdepääs liiklusregistrile, et tuvastada, kas Xxx’il üleüldse juhtimisõigus oli, kuid nähtuvalt kohtulahendite registrist on Xxxlausa kahel korral karistatud kriminaalkorras juhtimisõiguseta juhtimise eest. LkindlS § 52 lg 2 p 3 alusel oleks põhjendatud hageja poolt tagasinõude esitamine hoopis Xxxsuhtes, mis oleks asjaolusid arvestades ka õiglane. Panna Xxxpoolt Xxx tekitatud liikluskahju hüvitamise kohustus kostjale, kellel puudub igasugune puutumus liiklusõnnetuse toimumisega, on ebaõiglane ning ebaproportsionaalne.
11.Kostja esitas 02.01.2018 lõplikud seisukohad. Kostja on selgitanud oma vastuses, et ta oli müünud sõiduki, kuid jätnud selle registreerimata. Samuti on kostja esitanud omapoolsed sisulised vastuväited hagis esitatud nõudele, mille juurde ta jääb. Samas peab kostja mõistlikuks kohtu ettepanekut pooltele kompromissi sõlmimiseks ning kinnitab, et on omalt poolt valmis kompromissi tingimuste üle läbi rääkima. Kostja tegi hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Kostja selgitas, et tema rahaline olukord on keeruline ning mistahes summa tasumine igapäevakulutuste kõrvalt on talle koormav. Hageja võiks arvestada sellega, et kostjal puudub tegelikkuses süü kahju tekkimises ning ainus etteheide, mis hagejal saaks olla kostjale, on see, et kostja jättis täitmata formaalsused sõiduki ümberregistreerimisel uuele omanikule. Kostja ei ole loonud liiklusohtu ega aidanud kaasa liikluskahju tekkimisele, vaid jätnud sõiduki ümber
2-17-113662 registreerimata isikule, kes kahju põhjustas.
12.Kostja rõhutab, et temalt Xxxtekitatud kahju sissenõudmine on äärmiselt ebaõiglane. Kostja tegeleb muusikaga (kostja on vaimuliku muusikat esitava koori „Orthodox Singers“ eestvedaja ja dirigent) ja tal puuduvad kogemused ja teadmised, mis seostuvad sõidukite omanikuvahetuse registreerimisega. Kostja ei juhtinud sõidukit avarii hetkel, tal ei olnud võimalust kaasa rääkida üheski episoodis, kus kahju tekkimist, selle tekitajat ja suurust menetleti, vaid tema osaks on saanud kindlustusandja tagasinõude tasumine „etteantud tingimustel“. Kostja ei pea seda õiglaseks ning leiab, et sellisel viisil kahjunõude esitamine kostja suhtes on hea usu põhimõttega vastuolus. Hagejal on võimalik esitada nõue ka Xxxvastu, kes oli liikluskahju põhjustanud mootorsõiduki juht õnnetuse toimumise hetkel. Selleks annab hagejale õiguse LkindlS § 53 lg 2 p 3, mis koosmõjus LS § 90 lg 1 p-ga 1 võimaldab kindlustusandjal esitada tagasinõue kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu. Miks on hageja antud juhul otsustanud esitada nõude kostja vastu, kellel ei ole kindlustusjuhtumi põhjustamisega vähimatki seost, on arusaamatu. Igal juhul oleks hageja nõude rahuldamine kostja suhtes asjaolusid arvestades hea usu põhimõttega vastuolus ning kahjustaks kostjat ebaproportsionaalselt, pannes talle varalise vastutuse teise isiku põhjustatud kahju eest kahjuhüvitise suuruses ja kindlustusjuhtumi menetluses mingit kaasarääkimise võimalust omamata. See on ilmselgelt ebaõiglane ning oma kaalutlusõiguse teostamisel selle üle, kelle suhtes hagi esitada, on hageja jätnud arvestamata kostjal kindlustusjuhtumi toimumises süü puudumisega.
13.Kostja märgib, et hageja on tõenäoliselt mõistnud valesti kostja seisukohta juhtimisõiguse küsimuses – kostja pidas silmas just seda, et hagejal oli võimalus valida, kelle suhtes tagasinõue esitada ning juhindudes õiguse LkindlS § 53 lg 2 p-st 3 ja LS § 90 lg 1 p-st 1 võinuks ta esitada tagasinõude just Xxxsuhtes. Arvestades eeltoodud asjaolusid ning põhjendusi ja juhul, kui pooled kompromissi ei sõlmi ja kohus otsustab hagi rahuldada, palub kostja kohtul kohaldada VÕS § 140 lg-st 1 tulenevat kohtu võimalust kahju hüvitamise piiramiseks ning: (I) vähendada hageja kahjunõuet 50% võrra, st 850,50 euroni ja (II) määrata TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et kostjal tuleb hagejale tasuda 850,50 eurot kuue kuu jooksul igakuiste osamaksetega summas 141,75 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, hinnanud poolte esitatud seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
15.Vaidlus puudub selles, et 18.08.2015 toimus asukohas Helsingi, Soome kahjujuhtum, milles sai kannatada Xxxkuuluv sõiduk Audi A4, registreerimismärgiga nr XXX. Kahju tekitati liiklusregistri andmetel kostjale kuuluva ja Xxxpoolt juhitud sõidukiga Kia Carnival, registreerimismärgiga nr xxx. 03.12.2014 on sõlmitud liikluskindlustuse kindlustuspoliis nr 3K110100493735 kindlustusperioodiga 06.12.2014 kuni 05.06.2015 (vt tl 23-35). Perioodil
2-17-113662 06.06.2015 kuni 18.08.2015 (kaasa arvatud) uut liikluskindlustuse poliisi sõidukile Kia Carnival sõlmitud polnud.
16.Kostja leiab, et hagejal saab tekkida tagasinõudeõigus liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 36 lg 2 ja § 55 alusel kostja vastu üksnes juhul, kui hageja oli kohustatud If P&C Insurance Company LTD poolt hagejale esitatud nõude rahuldama. Kohus nõustub hagejaga selles, et Euroopa riikide vahel kehtib Euroopa parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2009/103/EÜ „mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja selle vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta“. Direktiivi punkti 33 kohaselt rohelise kaardi büroode süsteem tagab nõuete hõlpsa lahendamise kannatanu koduriigis isegi juhul, kui teine osapool pärineb teisest Euroopa riigist. Eesti Liikluskindlustuse Fondi koduleheküljel (https://lkf.ee/nouetekasitlejad) avaldatud info kohaselt on Eesti kindlustusandja If P&C Insurance AS nõuete käsitlejaks Soomes IF P&C INSURANCE asukohaga Helsinki. Seega on põhjendatud, et hagetavat kahju käsitles esmalt ja maksis välja hüvitisi Soomes If P&C Insurance Company LTD ning hageja oli kohustatud hüvitama väljamakstud hüvitised If P&C Insurance Company LTD-le (vt tl 40-47).
17.Kohus ei nõustu kostjaga, nagu ei oleks liikluskindlustuse seadus asja lahendamisel kohaseks seaduseks seetõttu, et kindlustusjuhtum toimus Soomes. Kostja arvates peaks liiklusõnnetusest tingitud lepinguvälise kahju hüvitamise nõuete ja tagasinõuete esitamist eelduslikult reguleerima Soome õigus. Kohus märgib, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud seadusest tulenev liikluskindlustuse leping, mida kinnitab liikluskindlustuse kindlustuspoliis nr 3K110100493735 (vt tl 27). Kindlustuspoliis on sõlmitud Eestis. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 46 lg 1 kohaselt kohustusliku kindlustuse lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mis näeb ette kindlustuslepingu sõlmimise kohustuse. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Kuna kostja tunnistab, et liiklusõnnetuse osalenud sõiduki omanikuks liiklusregistri kohaselt oli kostja (vt tl 67 pöördel), siis kostja puhul oli tegemist kindlustuskohustusega isikuga. Eeltoodut arvestades nõustub kohus hagejaga, et ka tagasinõuete esitamise õiguslikud alused tulevad Eesti liikluskindlustuse seadusest. Vaidlus puudub selles, et kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni LKindlS § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust.
18.Tähtsust ei oma kostja vastuväited selles, et kostja oli liiklusõnnetuses osalenud sõiduki müünud Xxxi’ile, kuid jätnud selle registreerimata. Kohus on pooltele juba 13.12.2017 määruses (vt tl 90 pöördel) selgitanud, et LKindlS § 7 lg 1 kohaselt kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjustas Xxx, kellele kostja oli sõiduki müünud, ei saa antud juhul muuta kostja vastutust hageja ees. Kostja vastusest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et väidetav sõiduki müük Xxx’ile jäi liiklusregistris nõuetekohaselt vormistamata (tl 67 pöördel). Seega sõiduki KIA Carnival registreerimismärgiga xxx omanikuks oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kostja Xxx. Vaidlus puudub selles, et liikluskindlustuse poliis nr 3K110100493735 kehtis perioodil 06.12.2014 kuni 05.06.2015 ja perioodil 06.06.2015 kuni 18.08.2015 uut poliisi ei sõlmitud. Kuivõrd kostja oli liikluskahju tekkimise ajal kahju põhjustanud sõiduki registrijärgne omanik, tuleneb seadusest ka kostja vastutus. LKindlS § 55 kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes LKindlS alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni LKindlS § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Kostja ei vaidlusta (Xxxpoolt) LKindlS § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelu rikkumist.
19.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja kui kostja viimase lepingu järgne kindlustusandja, oli kohustatud kahju hüvitama ja hagejal on tagasinõue kostja vastu. Kuna hageja nõue kostja vastu tuleneb seaduses sätestatud regulatsioonist, siis ei nõustu kohus kostjaga, nagu olnuks õiglane hageja poolt nõude esitamine hoopis Xxxvastu ja nagu oleks kostjale liikluskahju hüvitamise kohustuse panemine ebaõiglane ning ebaproportsionaalne. Kohus ei saa kohustada hagejat esitama
2-17-113662 nõuet Xxxvastu ja seda, et hageja kasutas enda LKindlS § 55 tulenevat õigust nõude esitamiseks kostja vastu, ei saa kohtu hinnangul ebaõiglaseks ega hea usu põhimõtte vastaseks pidada. Kostja möönab, et on jätnud sõiduki ümber registreerimata isikule, kes kahju põhjustas. Kohus leiab, et ka kostjal endal lasus kohustus seadusi tunda ja sõiduki müügil hoolsalt käituda, vältimaks seda, et sõiduki müük jääb liiklusregistris vormistamata ja kostja nimele vormistatud sõidukiga rikutakse liikluses osalemise keeldu. Kostjal on samuti võimalik koostöös oma õigusnõustajatega kaaluda, kas kostjal võib olla omakorda nõudeid Xxxvastu, kuid see ei ole käesoleva kohtumenetluse esemeks.
20.Kostja hinnangul on hagi tõendamata osas, mis puudutab Jenna Johannson’i sõiduki Audi A4 kahjustuste parandamiseks tehtud kulude mõistlikkust. LkindlS § 26 lg 2 kohaselt piirdub kindlustusandja hüvitamiskohustus mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et arvestades kahjustuse suurust, on kulutused selle kõrvaldamiseks ebamõistlikud ning neid ei oleks tulnud vastavas mahus kindlustusandjal hüvitada. Kohus leiab, et kostja väited Audi A4 kahjustuste parandamiseks tehtud kulude mõistlikkuse osas on paljasõnalised. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub (vt tl 36-47), et sõidukile Audi A4, registreerimismärgiga nr XXX teostas taastusremondi VV-Autotalot OY summas 1581,77 eurot, mille esmalt tasus If P&C Insurance Company LTD ja mille omakorda hüvitas hageja. Sõidukile Audi A4, registreerimismärgiga nr XXX taastusremondi aja eest on If P&C Insurance Company LTD hüvitanud sõiduki omanikule kasutuspäevade kahju (kompensatsiooni selle eest, et ei saanud sel ajal remondis olevat sõidukit kasutada) 119,32 eurot, mille hageja omakorda hüvitas If P&C Insurance Company LTD-le. Kokku on hageja hüvitanud 1701,09 (1581,77 + 119,32). Kohtul ei ole alust kahelda eeltoodud kulutuste põhjendatuses. Kostja ei ole oma väidet nimetatud kulude ülemäärasuse kohta millegagi tõendanud. Seoses Xxx tellitud kahe uue võtmega on hageja selgitanud, et võtmete eest tasus Xxxeraldi ja juures on märge kuluarve kliendile. Ka tl 38-39 VV-Autotalot OY arves tehtud tööde nimekirjast nähtuvalt ei kuulunud eelnimetatud võtmed hageja poolt hüvitamisele, seega nimetatud võtmete tellimise summa eest hageja kostjalt hüvitist ei nõua.
21.Kostja on ka selgitanud, et tema rahaline olukord on keeruline ning mistahes summa tasumine igapäevakulutuste kõrvalt on talle koormav. Kostja rõhutab, et temalt Xxxtekitatud kahju sissenõudmine on äärmiselt ebaõiglane. Kostja tegeleb muusikaga (kostja on vaimuliku muusikat esitava koori „Orthodox Singers“ eestvedaja ja dirigent) ning tal puuduvad kogemused ja teadmised, mis seostuvad sõidukite omanikuvahetuse registreerimisega. Kostja ei juhtinud sõidukit avarii hetkel, tal ei olnud võimalust kaasa rääkida üheski episoodis, kus kahju tekkimist, selle tekitajat ja suurust menetleti, vaid tema osaks on saanud kindlustusandja tagasinõude tasumine „etteantud tingimustel“. Kostja ei pea seda õiglaseks ning leiab, et sellisel viisil kahjunõude esitamine kostja suhtes on hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja leiab, et hageja nõude rahuldamine oleks kostja suhtes asjaolusid arvestades hea usu põhimõttega vastuolus ning kahjustaks kostjat ebaproportsionaalselt, pannes talle varalise vastutuse teise isiku põhjustatud kahju eest kahjuhüvitise suuruses ja kindlustusjuhtumi menetluses mingit kaasarääkimise võimalust omamata. Seetõttu palus kostja juhul, kui kohus otsustab hagi rahuldada, kohtul kohaldada VÕS § 140 lg-st 1 tulenevat kohtu võimalust kahju hüvitamise piiramiseks ning: (I) vähendada hageja kahjunõuet 50% võrra, st 850,50 euroni ja (II) määrata TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et kostjal tuleb hagejale tasuda 850,50 eurot kuue kuu jooksul igakuiste osamaksetega summas 141,75 eurot.
22.Kohus leiab, et antud juhul ei esine aluseid hageja nõude vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 ega ka VÕS § 139 lg 1 alusel. VÕS § 139 kohaldamisel arvestatakse kahjuhüvitise vähendamisel kahjustatud isiku osa. Käesolevas asjas ei ole kostja VÕS § 139 lg 1 eeldusi esile toonud, mistõttu VÕS § 139 lg 1 järgi hageja nõude vähendamine põhjendatud ei ole. VÕS § 140 korral arvestatakse aga asjaoludega, mille tõttu oleks kahjuhüvitise väljamõistmine terves ulatuses kohustatud isiku
2-17-113662 suhtes mõistlikult vastuvõtmatu. Viimasel juhul saab arvestada mh asjaoludega, mis ei ole seotud poolte vahelise õigussuhtega, nt poolte majandusliku seisundiga. Kuigi kostja väidab, et tema majanduslik olukord on keeruline, ei ole kostja sellekohaseid väiteid millegagi tõendanud. Seetõttu ei näe kohus alust ka selleks, et määrata kohtuotsuse täitmise kord hageja nõude osamakseteks jagamise teel. Hageja nõude vähendamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kostja tegeleb muusikaga ja tal puuduvad kogemused ja teadmised, mis seostuvad sõidukite omanikuvahetuse registreerimisega. Kohus märgib, et üksnes vähesed sõidukite müüjad on erialalt juristid, kuid see ei tähenda, et kõikide muude elualade esindajad võiksid nende vastu suunatud nõuetest osaliselt või täielikult vabaneda ainuüksi seetõttu, et nad ei pruugi omada piisavaid teadmisi kehtivatest seadustest ja sõiduki omanikuvahetuse registreerimisest. Kuna hageja nõue kostja vastu tuleneb LKindlS § 55 regulatsioonist, siis ei saa hageja nõuet kostja vastu kohtu hinnangul ka äärmiselt ebaõiglaseks või mõistlikult vastuvõtmatuks lugeda. Kohtu ülesandeks on eelkõige kohaldada kehtivaid seadusi, mitte hinnata seaduste mõistlikkust ja õiglust subjektiivsest vaatenurgast. Ühtlasi ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et tema osaks on saanud kindlustusandja tagasinõude tasumine „etteantud tingimustel.“ Kostjal oli võimalus esitada oma vastuväiteid ja tõendeid kindlustusandja nõude vastu käesolevas menetluses. Mh oli kostjal võimalus tõendada oma väidet, et arvestades kahjustuse suurust, olid kulutused selle kõrvaldamiseks ebamõistlikud, samuti oli kostjal võimalik tõendada oma väidetavat keerulist rahalist olukorda. Kostja vastavaid tõendeid ei esitanud, kuigi teda esindasid käesolevas menetluses kaks advokaati ja puudub seega kahtlus, et kostja õigused käesolevas menetluses võinuks jääda kaitseta piisavate õigusalaste teadmiste puudumise tõttu.
23.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja on oma nõuet piisavalt selgitanud ja tõendanud. Kuna kostja pole vabatahtlikult tasunud tagasinõuet, on põhjendatud hageja nõue kostja vastu summas 1701,09 eurot ja hageja nõue kuulub rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohtutoimikust nähtuvalt tasus hageja maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 51,03 eurot (vt tl 1 pöördel) ja 29.08.2017 maksekorraldusega riigilõivu summas 173,97 eurot (tl 42). TsMS § 138 lgtest 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 225 (51,03+173,97) eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu summas 225 eurot ning vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (225 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
24.Vaatamata hagi rahuldamisele soovitab kohus mh vaidlusaluse summa suhtelist väiksust arvestades pooltele jätkuvalt käesolev vaidlus kompromissiga lahendada. Kompromissi sõlmimine on võimalik ka pärast kohtuotsuse tegemist. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise korral kuulub kohtuotsus tühistamisele. Kompromissi sisuks võib olla hageja osaline loobumine oma nõudest ja/või kokkulepe hageja nõude osakamaksetena tasumise kohta. Vastukaaluks saaks
2-17-113662 hageja kompromissi sõlmimisel vältida potentsiaalselt pikka kohtuvaidlust järgnevates kohtuastmetes ja kindlustada kokkulepitud rahasumma laekumine kompromissi kinnitava kohtumääruse kui täitedokumendi alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.