Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.06.2016 hoiulepingu, mille kohaselt parkis hageja talle kuuluva sõiduauto Volvo V70 registrimärk 375TJV kostja tasulisse ja valvatavasse parklasse aadressil Nafta 1 Tallinn. Ühtlasi väljastas kostja hagejale parkimispilet-arve, kus on märgitud auto parkimise aeg, auto registreerimisnumber, parkimiskoht parklas ja hageja poolt tasutud summa, mille kättesaamist kinnitab ka kostja töötaja allkiri piletil. Kostja määras hageja sõiduki parkimiskohaks koht nr 46, mis oli puu all. Koha asukoha näitas hagejale kätte ka parkla töötaja. Selles parklas on kohad nummerdatud ja parkida tohib ainult piletil näidatud kohale. Hageja läks oma autole järele 28.06.2016 ja siis selgus, et hageja autole oli parklas vahepeal peale kukkunud puu. Mõlgitud ja deformeerunud olid auto katus, katusereelingud, mõlemad apiilarid ja kapott, lisaks olid värvikahjustused ja kriimud mõlematel esiustel ja esitiibadel. Katuse vigastus oli lõhkunud salongis tahavaatepeegli, samuti ei töötanud katusevigastusest tingitult salongivalgustus, tagurduskaamera koos tagurdusanduritega, kesklukk, signalisatsioon, auto käed-vaba-süsteem. Päästeameti õiendist nähtub, et 19.06.2016 kutsus Okei Kvaliteet OÜ päästeameti, kes puu kõrvaldas, mille kohta on olemas päästeameti foto ja õiend. Millal täpselt puu kukkus, ei ole teada. 28.06.2016 palus hageja auto kahjustuste tekkimise asjaolude kohta kostjalt selgitust. Kohale tuli kostja esindaja A. P. , kes kirjutas omakäelise õiendi, et hageja autole tekitatud kahju sündis parkimiskohal. Kostja esindaja väitis, et parkla ei vastuta parklas autole tekitatud kahju eest ja et see on kirjas ka parkla eeskirjades. Kui hageja soovis parkla eeskirju näha, siis ei suutnud parkla töötajad eeskirju leida ega neid hagejale näidata. Kohe sealsamas pakkus kostja hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks lahendust, et maksab hagejale 1000 EUR tingimusel, et hageja loovutab oma sõiduauto kostjale. Hageja ei nõustunud kostja esindaja pakkumisega, kuna auto loovutamiseks puudus alus, auto väärtus on ka remontivajavana mitu korda suurem kui kostja pakutud 1000 EUR ja taolist pakkumist võib käsitleda kostja katsena põhjendamatult rikastuda. Hageja pöördus Tartus sõiduautode kere- ja värvitöödega tegelevasse firmasse Timecolors OÜ ja laskis oma auto üle vaadata ning tellis remondikalkulatsiooni. Auto remondisummaks kujunes kalkulatsiooni järgi 1727,23 EUR. Seejärel võttis hageja ühendust A. P. ja palus tal tekkinud kahju hüvitada. A. P. ei vastanud tähitud kirjadele, e-kirjale ega saadetud sõnumile. Hageja esindaja sai telefonis A. P. kätte ja soovis rääkida kahju hüvitamisest, kuid A. P. keeldus kahju hüvitamisest. 31.10.2016 esitas hageja Pärnu Maakohtule kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1727,23 EUR saamiseks. Kostja esitas 04.12.2016 nõudele vastuväite. Sõiduki paigutamisega parklasse ning selle eest tasu maksmisega sõlmisid hageja kui sõiduki omanik (hoiuleandja) ja kostja kui tasulise valvatava parkla omanik (hoidja) hoiulepingu, mille kohaselt parkla omanikul (hoidjal) tekkis vastutus hoiule võetud vara säilimise eest. Kostja on hoiulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, sest hoiule võetud auto säilimine parklas ei olnud kostja hooletuse tõttu tagatud ning autot oli kahjustatud. Kahjustused autole tekitas parkla territooriumil asunud ohtliku puu oks. 2 (8)

Vestluses 28.06.2016 väitis kostja esindaja, et Tallinna Linnavalitsus ei ole andnud talle raieluba, mistõttu ta ei ole saanud ohtlikke puid maha võtta. Hageja kontrollis A. P. väidet Tallinna Linnavalitsuses ja selgus, et see ei vasta tõele – vastavalt korrale saab Tallinna linnas raieluba taotleda kinnistu omanik. Kinnistu Nafta 1/Petrooleumi 6 omanik on Tristania OÜ. Tallinna linnavalitsus väljastas Tristania OÜ kinnistule Nafta1/Petrooleumi 6 viimati raieloa 02.11.2011.a. Tallinna Linna Keskkonnaameti kirjast hagejale nähtub, et keskkonnaamet ei ole keeldunud ühelegi Tristania OÜ poolt raieluba taotlevale puule raieloa andmisest. Vana paju maharaiumiseks, mis hageja auto peale kukkus, ei ole kunagi raieluba küsitud. Puude murdumisoht pidi olema kostjale arusaadav, sest parkla asub tuulises piirkonnas mere ääres sadama vahetus läheduses ja piirneb sadama territooriumiga. Puu seisund oli ohtlik, sest osa oksi oli kuivanud. Auto lõhkunud oksa murdumisjäljest puu küljes ja naaberoksa ebakorrapärastest vigastustest võib järeldada, et puu on pehkinud ja ohtlikus seisus. Kui kostja ei suutnud ise puude seisukohta määrata, siis tulnuks tal tellida hinnang arboristilt kui asjatundjalt – on üldteada tõsiasi, et vanad kõrged pajud on sageli pehkinud. 14.06.2016 ja 28.06.2016 ei olnud kostja parklas Nafta 1 väljas parkla kasutamise eeskirju ja lepingutingimusi ning klientidel ei olnud võimalik nendega tutvuda. Parkla töötajad ei suutnud 28.06.2016 eeskirju leida ja neid hagejale esitada, samuti ei olnud eeskirju väljas valvuriputka seinal hinnakirja kõrval. Kostja hoolsuskohustuse rikkumine on süstemaatiline ning jätkuv, kuna kostja on ka pärast hageja auto kahjustamist jätkuvalt müünud parkimiskohti selle ohtliku puu alla, mille üks suur oks juba vigastas hageja autot. Seoses kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidetega juhib hageja täiendavalt kohtu tähelepanu alljärgnevale: kostja andmetel järeldub Okei Kvaliteet OÜ sisekorra eeskirjadest, et parkla ei vastuta kahju eest, mis on tekkinud FORCE MAJEURE asjaolude mõjul. Nimetatud eeskirjad ei ole hageja hinnangul siduv lepingudokument, kuna lepingu sõlmimisel ega ka hiljem seda hagejale ei esitatud. Oluline on rõhutada, et sõiduautot ei kahjustanud vahetult tuul, vaid auto peale kukkunud puuoks. Kostja on märkinud, et pakkus hagejale hea tahte märgina 1000 EUR kompromissiks. Kostja pakkus 1000 EUR tingimusel, et hageja loovutab talle oma vigastatud sõiduauto. Taolist auto loovutamise nõuet ei saa kuidagi käsitleda hea tahte märgina ja kompromissina, vaid seda võib käsitleda kostja poolt soovina põhjendamatult rikastuda. Kostja hinnangul ei ole vastuvõetav, et hageja nõudis arve tasumist oma isiklikule pangakontole, mitte Timecolors OÜ-le, kes oli hageja andmetel parandustööde teostaja. Samuti pidanuks hageja kostja hinnangul võtma pakkumisi ka teistelt autoremondiettevõtetelt. Timecolors OÜ on usaldusväärne sõiduautode kere remondi- ja värvitööde tegija Lõuna-Eestis, neil on enam kui kahekümneaastane kogemus ja nende koostööpartneriteks on ka kindlustusseltsid Ergo, Salva, PZU, Seesam, If, Gjensidige, Swedbank jt. Timecolors OÜ on kompetentne hindama nii põhjustatud kahju kui ka teostama kvaliteetset remonditööd. Loomulikult soovib hageja, et talle tekitatud kahju hüvitatakse tema pangakontole. Hageja ei saa ju autot remonditöökotta viia, kui tal töödeks raha puudub ja pole teada, kas ja millal ta selleks raha saab. Kuna kostja vabatahtlikult tekitatud kahju ei hüvitanud, siis on auto siiani katki, sest on puudunud vahendid selle remontimiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitise 1727,23 eurot, määrata kohtuotsuse täitmiseks tähtaeg; juhul kui kostja jätab hüvitise kohtu poolt määratud tähtajaks tasumata välja mõista viivis hüvitiselt seaduses ettenähtud määras alates hagiavalduse menetlusse võtmise päevast.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja leiab oma kirjalikus vastuses (tl 75), et hagi pole põhjendatud. Kostja esitab firma eeskirjad, kus on välja toodud parkimise kord ja eraldi see, et parkla ei vastuta loodusõnnetuste korral ja parkija on teadlik parkla eeskirjadest, kuhu ta auto on parkinud. Eeskirjadega peab tutvuma enne auto parkimist parklasse. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja on

3 (8)

esitanud omapoolse kompromissi, aga kuna hageja ei võtnud kompromissi vastu, siis kostja loobub kompromissist. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD, TEHTUD JÄRELDUSED JA

PÕHJENDUSED

12.detsembril 2017 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, juriidilise isiku juhatuse liige teatas eelmise päeva õhtul e-kirja teel, et ta on haiguslehel juba 30.11.2017 ja ei saa kohtuistungile tulla ( tl 107). Kostja on varasemalt nõustunud kirjaliku menetlusega (tl 75); soovinud, et kohus teeks otsuse (tl 105). Hageja on nõus asja sisulise lahendamisega kostja kohalolekuta. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist; ta on olnud nõus kirjaliku menetlusega ja pärast täiendavate tõendite esitamist on soovinud kohtuotsust; juriidilise isiku juhatuse liige on teatanud kohtuistungile eelnenud õhtul kohtule oma 12-päevasest haiguslehel viibimisest, kuid ei ole istungile saatnud oma esindajat, kuigi eelistungil oli tal ka esindaja; lahendab kohus asja sisuliselt TsMS § 410 ja 414 lg 3 kohaselt hageja taotlusel kostja kohalolekuta. Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel oli sõlmitud 14.06.2016 hoiuleping, mille kohaselt parkis hageja talle kuuluva sõiduauto Volvo V70 registrimärk 375TJV kostja tasulisse ja valvatavasse parklasse aadressil Nafta 1 Tallinn; kostja väljastas hagejale parkimispilet-arve, kus on märgitud auto parkimise aeg, auto registreerimisnumber, parkimiskoht parklas ja hageja poolt tasutud summa 16 eurot, mille kättesaamist kinnitab ka kostja töötaja allkiri piletil; kostja määras hageja sõiduki parkimiskohaks koha nr 46, mis on koht suure puu all; kui hageja läks 28.06.2016 oma autole parklasse järele, siis selgus, et hageja autole oli vahepeal peale kukkunud puuoks ja tekitanud autole mitmesuguseid vigastusi. Neid asjaolusid tõendavad ka parkimispilet (tl 26) ja fotod (tl 27-, 35-37). Hageja nõuab kostjalt talle sõiduki vigastamisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 883 kohaselt kohustub hoiulepinguga üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Kahju hüvitamise nõude lahendamiseks on vajalik kohtul tuvastada hagejal kahju olemasolu, kostjal etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non). Kohus nõustub hagejaga, et kostja on rikkunud tavapärast hoolsuskohustust, korraldades hageja auto parkimise ohtliku puu alla, mis tingis kahjuliku tagajärje saabumist (sõiduki kahju tekkimist); järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja auto vigastused tekkisid parkimiskohal kokkupuutel murdunud puuoksaga. Seda on kostja esindaja kinnitanud hagejale ka sündmuskohal (tl 27). Hagiavalduse kohaselt olid mõlgitud ja deformeerunud auto katus, katusereelingud, mõlemad a-piilarid ja kapott, lisaks olid värvikahjustused ja kriimud mõlematel esiustel ja esitiibadel. Nende asjaolude tõendamiseks on esitanud hageja fotod, samuti Timecolorts OÜ poolt koostatud remondi- ja värvitööde ning materjali kalkulatsiooni

4 (8)

summas 1727,23 eurot (tl 29-34). Kostja vaidles eelistungil kahju summale vastu ning taotles kahjustatud auto ülevaatamist ja omapoolse hinnapakkumise esitamist. Kohus kohustas hagejat andma kostjale võimalus teostada auto tehnilise seisukorra ülevaatus Tartu töökojas ning tegi ettepaneku esitada omapoolsed tõendid kahju suuruse kohta (tl 102-103). Kostja ei pidanud aga vajalikuks autot üle vaadata ja omapoolseid tõendeid esitada (tl 105, 110-111,112) ja palus asjas otsuse teha. Seega loeb kohus esitatud tõenditega hageja poolt esitatud kalkulatsiooni ja fotodega tõendatuks hageja kahju suuruses 1727,23 eurot. Kostja vaidleb vastu, et parkla omanik ei vastuta hagejale tekitatud kahju eest, sest tegu oli loodusjõudude poolt tekitatud kahjuga ning ka parkla eeskirjades on kirjas, et parkla ei vastuta loodusjõudude poolt tekitatud kahjude eest. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav siis, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Okei Kvaliteet OÜ juhatuse 01.aprilli 2013.a. koosolekul kinnitatud sõidukite parkimiseks tasulises parklas teeninduseeskirja p 4.4. kohaselt ei vastuta parkla kahju eest, mis on tekkinud FORCE MAJEURE asjaolude mõjul (tl 90). Hageja on kohtule esitatud Päästeameti õiendi (tl 38), millest nähtuvalt 19.06.2016 kell 07.41 edastas Häirekeskuse Põhja Keskus Päästeameti Põhja päästekeskusele teate loodusjõududest põhjustatud sündmuse kohta Harjumaal Tallinna linnas Kesklinna linnaosas Nafta tn 1, kui puu oli autole kukkunud, auto registreerimisnumber 375TJV. Fototabelilt (tl 39) nähtub autole kukkunud puuoks; fototabelitel (tl 47,48) on vana haruline murdunud oksaga puu. Kohus tegi kostjale 17.oktoobri 2017.a. eelistungil ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks ja kostja taotles Päästeameti tõendi esitamist, kus oleks ka tolle öö ilmastikuolude kirjeldus jm (tl 102), kuid kostja ei pidanud vajalikuks seda kohtule esitada (tl 105). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Selle, et kohustuse rikkumine oli vabandatav, tõendamiskoormis on VÕS § 103 kohaselt kostjal. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on leidnud analoogilistel asjaoludel 16.oktoobri 2003.a. lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03, „et vääramatuks jõuks võib eelkõige olla loodusjõud... isegi siis, kui tuul oleks olnud veelgi tugevam, ei saaks hageja sõiduauto kahjustamist lugeda toimunuks vääramatu jõu tõttu. Arvestada tuleb sedagi, et sõiduautot ei kahjustanud vahetult tuul, vaid tuules murdunud pehkinud puu (pappel). Tormituules võivad murduda nii pehkinud kui terved puud. Pehkinud puu murdumine tuules ei ole erakordne ja seda ei saa lugeda vääramatuks jõuks. Nagu märgitud, ei olene mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine sellest, kas kostja teadmatus sellest asjaolust oli tingitud tema hooletusest või mitte. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab seda, et see asjaolu ei ole isiku (võlgniku) poolt mõjutatav. Kuigi kostja ei saanud mõjutada tuule tugevust, asus pehkinud puu kostja mõjupiirkonnas ja kostja sai selle murdumise võimalusega arvestada ja seda vältida.“ Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr 3-21-144-00, mille asjaolude kohaselt tuulega murdus telefonipost, et vääramatuks jõuks saab lugeda loodusnähtust üksnes siis, kui kohus tuvastab, et telefoniliin vastas planeerimis- ja ehitusseaduse nõuetele, mille kohaselt ehitis peab olema ehitatud hea ehitustava ja

5 (8)

üldtunnustatud ehitusreeglite järgi ning kehtivatele nõuetele vastavatest materjalidest nii, et see ei tekitaks ohtu elule, varale tervisele ja keskkonnale. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab seda, et see asjaolu ei ole isiku (võlgniku) poolt mõjutatav. Hageja leiab, et kuigi kostja ei saanud mõjutada tuule tugevust, asus puuoks kostja mõjupiirkonnas ja kostja sai selle murdumise võimalusega arvestada ja seda vältida. Kohus nõustub hagejaga, et kui parkla omanik võtab endale sõidukite valvamis- ja vastutuskohustuse tingimusel, et sõidukid paigutatakse parklasse individuaalselt ja registreeritakse iga parklasse toodud auto ning parkla omanik näitab kätte parkimiskoha puude alla, parkla on piiritletud aiaga ja parkla väravas on valve, siis on parkla omanikul kohustus vastutada asja säilimise eest. Selleks, et mingit lepingu rikkumise põhjustanud asjaolu saaks pidada vääramatuks jõuks, peab see asuma väljaspool võlgniku mõjusfääri, olema lepingu sõlmimisel ettenägematu ning mitteületatav või välditav. Kohus nõustub hagejaga, et hagejal puudus alus pöörduda kahju hüvitamise nõudega kinnistu omaniku poole, sest hageja paigutas kostjaga sõlmitud hoiulepingu alusel sõiduki kostja tasulisse parklasse kostja poolt määratud kohale. Kostja kohustus on tõendada, et sõiduauto kahjustamine toimus vääramatu jõu tõttu, mis välistab kostja vastutuse. Käesolevas asjas kostja ei ole seda teinud, vaatamata kohtu ettepanekutele täiendavate tõendite esitamiseks. Kostja ei ole omapoolsete tõenditega ümber lükanud hageja poolt fotodega tõendatatud väiteid, et auto lõhkunud oksa murdumisjäljest puu küljes ja naaberoksa ebakorrapärastest vigastustest võib järeldada, et puu on pehkinud ning tegemist ei olnud erakordse olukorraga. Paljasõnaline on kostja väide, et hageja oli tutvunud kostja teeninduseeskirjadega. Parkimispiletil on küll koht, kus klient sai anda allkirja eeskirjadega tutvumise kohta, kuid hageja parkimispiletil puudub hageja allkiri (tl 26). Hageja on 28.06.2016 avaldanud, et ta küsis kostja töötaja käest parkla sisekorra eeskirju, mida talle ei suudetud esitada (tl 28). Kostja ise on 21.05.2017.a. vastuses kinnitanud (tl 86), et eeskirju oli hagejal küsida ja lugeda aega mitmeid kordi, kahjuks ta seda ei teinud. Seega on ka kostja möönnud, et hageja ei olnud tutvunud kostja parkla teeninduseeskirjadega, kuid mis käesolevas asja lahendamisel tegelikult ei ole ka oluline, sest vääramatu jõud vabastab ka seadusest (VÕS § 103 lg 2) tulenevalt isiku vastutusest kohustuse rikkumise eest.

Hageja on taotlenud määrata kohtuotsuses selle kostja poolt täitmiseks tähtaeg; juhul kui kostja jätab hüvitise tähtajaks tasumata välja mõista viivis hüvitiselt seaduses ettenähtud määras alates hagiavalduse menetlusse võtmise päevast. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise tähtaja. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud seaduses sätestatust kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäära. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kahju hüvitamise nõude puhul arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmise hagi või esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude 6 (8)

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja taotlus määrata kohtuotsuse täitmise tähtaeg on põhjendatud ja kostja ei ole sellele ka vastuväiteid esitanud. Arvestades hüvitise suurust loeb kohus põhjendatuks määrata kohtuotsuse kostja poolt täitmise tähtajaks 2 kuud käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast. Kui kostja nimetatud tähtajaks hagejale kahju ei hüvita, siis tuleb välja mõista Okei Kvaliteet OÜ-lt J. R. kasuks vastavalt hageja taotlusele alates 09.02.2017 kuni tagastamata põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kusjuures vastavalt kohtupraktikale viivisenõue ei tohi ületada põhivõlgnevuse 1727,23 euro suurust. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena 1727,23 eurot; kui kostja ei täida kohtuotsust 2 kuu jooksul selle jõustumisest, välja mõista kostjalt alates 09.02.2017 kuni tagastamata põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kusjuures vastavalt kohtupraktikale viivisenõue ei tohi ületada põhivõlgnevuse 1727,23 euro suurust. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja tasu 250 eurot (tl 115-116). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 51,82 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 173,18 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele kokku 225 eurot, mistõttu tuleb tema poolt tasutud riigilõiv lugeda hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Hageja taotleb esindaja õigusabikulu hüvitamist 250 euro ulatuses (25 töötundi tunnihinnaga 10 eurot). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et praegusel juhul on tegemist tavapärase vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud erilise keerukusega. Kohus loeb osaliselt põhjendatuks vastaspoole poolt hüvitatava hageja esindaja ajakuluna hagiavalduse koostamisele ja tõendite kogumisele (hagi 7 lehel lisadega 23 lehel) kokku 6 tundi, hageja esindamisele kahel kohtuistungil kokku 3 tundi, 7 (8)

menetlusdokumentide koostamisele (arvamus kostja vastuse kohta 1 lehel, taotlus 1 lehel) kokku 2 tundi. Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatud ja vajalikuks esindaja õigusabikuluks hageja esindaja tasu kokku 11 töötunni eest kogusummas 110 eurot (10x 11). Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja menetluskuluna 225+ 110 = 335 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.