Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected])

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 28.09.2017.a esitas Rävala Õigusbüroo OÜ kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 1 746,88 eurot, millest 1 016,48 eurot on laenu põhiosa, 360,90 eurot laenu intress, 369,50 eurot viivis ning viivise alates 29.09.2017 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,14 % päevas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XxxxAS ja kostja interneti vahendusel 03.07.2015.a. lepingu nr xxxx. 03.07.2015 kanti kostja kontole 900 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu 900 eurot ja intressid 42,12 eurot 02.08.2015. 03.08.2015 leppisid pooled kokku lepingutingimuste muudatuses. Laenulepingut pikendati kuni 01.09.2015 ja kostja maksis laenulepingu pikendamise tasu, kostja kohustus tasuma tähtajaks põhiosa 900 eurot ja intressi 42,12 eurot. Pooled sõlmisid uue laenulepingu pikendamise kokkuleppe 10.11.2015, mille kohaselt loeti uueks laenusummaks 1 051,48 eurot ja uueks intressimääraks loeti 50 % aastas. Kostja on sooritanud laenu põhiosa tagastamiseks ühe makse kogusummas 100 eurot 07.04.2016. XxxxAS ütles lepingu 09.02.2017 üles. XxxxAS loovutas nõude Rävala Õigusbüroo OÜ-le 10.05.2017. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale toimetatud kätte AETi kaudu 21.11.2017. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Hagi tekstist nähtub, et kostja poolt 07.04.2016 tagasimakstud rahast 100 eurot loeti hüvitatuks 65 euro ulatuses sissenõudmiskulud ja 35 euro ulatuses põhivõlg. VÕS § 1132 lg 1 järgi lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Antud juhul ei nähtu hagiavaldusest, et oleks saadetud esimesena tasuta meeldetuletus, mistõttu ei ole võlausaldajal õigus küsida lepingu kehtivusaja eest sissenõudmiskulusid summas 40 eurot. Vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on arvestanud ülesütlemisteate ja loovutamisteate eest hüvitiseks 25 eurot. Kuna 2 teadet – lepingu ülesütlemine ja loovutus - saadeti alles 2017.a., aga makse tehti 2016.a., mistõttu tulnuks need vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 4.8. lugeda tähtajaks tasumata intressi ja põhivõla katteks. Kuna hageja ei ole eraldi sissenõudmiskulude hüvitise nõuet esitanud, ei pea kohus võimalikuks neid välja mõista. 10.11.2015 sõlmisid pooled lepingu muudatuse, mille kohaselt (ja arvestades hagi 16.10.2017 esitatud täpsustust) loeti laenusummaks 1 051,48 eurot (koosnes põhiosast 900 eurot, intressist 42,12 eurot, sissenõudmiskuludest 10 eurot ja viivisest 99,36 eurot). Kohus loeb nimetatud summa 43,81 euro ulatuses intressi ja 56,19 euro ulatuses põhivõla katteks, nagu seda on teinud hageja algselt (tl 20). Kohtu arvates on see õiglane, kuna võlgnik võib olla sellega juba arvestanud, siis ei ole põhjendatud hagis hakata muutma arvestust. Seega on põhisumma jääk 843,81 eurot (900-56,19) alates 07.04.2016. Kohus leiab, et 10.11.2015 poolt vahel sõlmitud kokkulepe lugeda põhilaenuks 1 051,48 eurot 900 euro asemel, ilma et tarbijale oleks laenatud raha juurde, ebamõistlikult tarbijat kahjustavaks ja seetõttu tühine, mistõttu ei saa maksegraafikut arvestada. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,14 % päevas. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Seega ületab laenulepingu järgne viivisemäär seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda ning arvestades Riigikohtu eelviidatud seisukohta, on üldtingimustes sisalduv viivisekokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivis alates peale lepingu ülesütlemist, so alates 10.02.2017 kuni 28.09.2017 summalt 843,81 eurot on 42,72 eurot (viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Viivist osamaksetega viivitamise eest ei saa arvestada, sest maksegraafik on tühine eelpool mainitud põhjusel. Intress oli 03.07.2015 lepingu järgi 42,12 eurot ja 03.08.2015 lepingu muudatuse/pikendamise järgi 42,12 eurot kuni 01.09.2015. 10.11.2015 sõlmisid pooled lepingu muudatuse, mille kohaselt (ja arvestades hagi 16.10.2017 esitatud täpsustust) loeti laenusummaks 1 051,48 eurot (koosnes põhiosast 900 eurot, intressist 42,12 eurot, sissenõudmiskuludest 10 eurot ja viivisest 99,36 eurot. Alates 10.11.2015 loeti uueks intressiks 50 % aastas. Kuna 10.11.2015 maksegraafik rikub ebamõistlikult tarbija õigusi (raha juurde laenamata loetakse uueks laenusummaks 1 051,48 eurot, mis sisaldab ka intressi ja vaadates maksegraafikut arvestatakse sellelt summalt omakorda ka intressi) ja on see tõttu tühine, siis sellest lähtuda ei saa. Intress alates 11.11.2015-09.02.2017 on järgmine: -

Intress perioodilt 11.11.2015-06.04.2016 summalt 900 eurot (määr 50 % aastas) on 182,14 eurot,

-

Intress perioodilt 07.04.2016-09.02.2017 summalt 843,81 eurot (määr 50 % aastas) on 356,32 eurot.

Intress kokku oleks seega 538,46 eurot. Kuna lähtuda tuleb hageja nõudest ja hageja nõuab intressi summas 360,90 eurot, siis mõistab kohus välja intressi nimetatud summas, millest lahutab juba tasutud intressi summas 43,81 eurot. Kohus mõistab intressi välja summas 317,09 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja kanda 56 % ulatuses ja hageja kanda 44 % ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulu on riigilõiv 250 eurot ning lepingulise esindaja kulu 360 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kohus leiab, et tegemist ei olnud keerulise hagiga ja õigusabikulud üle 200 euro ei ole vajalikud. Kohus mõistab kulud välja 56 % ulatuses summas 252 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.