SLO Eesti Aktsiaselts hagi Ehituskaubamaja OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
24 955,31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SLO Eesti Aktsiaselts (registrikood 10479601, asukoht Kesk-Sõjamäe tn 3a, 11415 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Triin Reinmaa (Creditreform Eesti OÜ; e-post: [email protected]) Kostja: Ehituskaubamaja OÜ (registrikood 11580236, asukoht Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn; epost:[email protected]) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Remo Kaur (isikukood 37904285715)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Ehituskaubamaja OÜ hageja SLO Eesti Aktsiaselts kasuks välja põhivõlg summas 24 955,31 eurot.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja Ehituskaubamaja OÜ kanda. 3.2 Mõista kostjalt Ehituskaubamaja OÜ hageja SLO Eesti Aktsiaselts kasuks välja menetluskulud summas 1350 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1350 eurot) tuleb kostjal Ehituskaubamaja OÜ tasuda SLO Eesti Aktsiaseltsile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile
2-17-14857 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.SLO Eesti Aktsiaselts esitas Harju Maakohtule 06.10.2017 hagi Ehituskaubamaja OÜ vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg summas 24 955,31 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja juhatuse liikmed Heiki Laantee ja Viktor Joasaare isikus, määrasid 08.11.2016, lähtudes kostja (ostja) poolt esitatud krediiditingimustel müügilepingu sõlmimise avaldusest, kostjale järgnevad krediiditingimused: ostja tasub müüja poolt väljastatud arved müüja müügikontoris kaardimaksega; ostja poolt esitatud müüja hinnakirjas loetletud toodete tellimustele kohaldab müüja üldjuhul allahindlust 25%, müüja võib nimetatud allahindlusprotsenti igal ajal vastavalt omale äranägemisele muuta, esitades selle kohta vastava teate ostjale. Nimetatud allahindlust ei ole müüja kohustatud rakendama eripakkumiste ning kampaaniatoodete puhul. Ostjale esitatud hinnapakkumistes võib müüja kohaldada ka ülaltoodust suuremat või väiksemat allahindlusprotsenti või jätta allahindluse kohaldamata omal äranägemisel. 03.01.2017 muudeti krediiditingimusi järgnevalt: ostjale määratud krediidilimiit on 3000 eurot; ostjale määratud arvete maksetähtaeg on 14 päeva alates arve väljastamise kuupäevast.
2.Kostja on 2017. aasta märtsis ja aprillis tellinud hagejalt erinevaid tooteid, mille eest on jätnud nõuetekohaselt tasumata. Kostjal on tasumata järgnevad arved: arve nr MA1012611, maksetähtaeg 14.04.2017, summa 4540,36 eurot; arve nr MA1012612, maksetähtaeg 14.04.2017, summa 1262,29 eurot; arve nr MA1013516, maksetähtaeg 25.04.2017, summa 6337,60 eurot; arve nr MA1015788, maksetähtaeg 11.05.2017, summa 1860,82 eurot; arve nr MA1015805, maksetähtaeg 11.05.2017, summa 10 791,58 eurot; arve nr MA1015808, maksetähtaeg 11.05.2017, summa 11,34 eurot; arve nr MA1015810, maksetähtaeg 11.05.2017, summa 151,32 eurot. Kostjal on arvete eest kokku tasumata 24 955,31 eurot. Kostja ei ole võlgnevust hagiavalduse esitamise seisuga likvideerinud. Hageja on kostjale tellitud kauba üle andnud ja kostja on kauba vastu võtnud, kuid kostja on jätnud kauba eest tasumata. Kostja arvete tähtaegselt tasumata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. Tulenevalt eespool toodust on kostja hagiavalduse esitamise päeva seisuga kohustatud hagejale tasuma põhivõla summas 24 955,31 eurot.
3.Hageja esitas 05.12.2017 seisukoha kostja vastusele. 04.11.2016 esitas Ehituskaubamaja OÜ juhatuse liige Remo Kaur hagejale krediiditingimustel müügilepingu sõlmimise avalduse. Avalduse allkirjastamisega kinnitab potentsiaalne klient tingimused, mis on toodud avaldusel. Avalduse allkirjastamisega on kostja nõustunud, et krediiditingimusel müügileping loetakse
2 (7)
2-17-14857 poolte vahel sõlmituks ning krediidilimiit avatuks pärast müüja poolt vastava teate edastamist ostjale. Hageja on teate krediiditingimuste kohta allkirjastanud 14.11.2016 ja 06.12.2016. Kostja on 03.01.2017 kinnitanud krediiditingimuste teate kättesaamist. Poolte vahel on sõlmitud krediiditingimustel müügileping. Krediiditingimustel müügilepingu sõlmimise avalduse allkirjastamisega nõustus kostja, et toodete tellimisele SLO Eesti Aktsiaseltsilt kohalduvad vastavale müügitehingule alati tellimuse esitamise hetkel kehtivad SLO Eesti Aktsiaseltsi müügi üldtingimused. Üldtingimuste punkti 9 kohaselt kohustub ostja maksma müüjale tellitud toodete eest vastavalt müüja poolt esitatud arvele. Kui arvel või hinnapakkumises pole teistmoodi märgitud või kui pooled ei ole teistmoodi kokku leppinud, siis on arve maksetähtajaks 7 päeva alates arve kuupäevast. Müüja võib esitada arved juba enne tarnet ning müüjal on lisaks ka õigus nõuda ostjalt tellitud toodete eest täies ulatuses ettemakse tasumist enne tarnet. Toote hindadele lisandub käibemaks vastavalt kohalduvatele õigusaktidele. Kui arvel esineb vigu, peab ostja enne arve tasumise tähtaega pöörduma müüja poole vigade eemaldamiseks. Mittepöördumise korral on ostja kohustatud tasuma arve näidatud kuupäevaks.
4.Üldtingimuste punkti 8 kohaselt on kõikide tarnitud toodetega kaasas saateleht või arve. Ostjal on kohustus kontrollida, et tarnitud tooted ja kogused on kooskõlas saatelehe ja arvega. Tarnel peab ostja kohe üle vaatama ja kontrollima, et tarnitud toodetel ei ole silmaga nähtavaid kahjustusi. Ostja esitab nõuded toodete lepingu tingimustele mittevastavuse kohta 7 päeva jooksul mittevastavusest teada saamisest arvates, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul pärast seda, kui tooted on ostjale tarnitud. Krediiditingimustel müügilepingu sõlmimise avalduse punktis 1.19 on kirjas loetelu isikutest, keda kostja on volitanud toodete tarneid vastu võtma. Volitatud isikuteks olid Xxx, xxx ja xxx. Hageja on kostjale tarninud kogu tellitud kauba. Tellitud kauba vastuvõtjaks oli kostja poolt volitatud isik Xxx. Lisades 3-9 on kauba väljastaja (xxx ja kauba vastuvõtja (Xxx) poolt allkirjastatud arved. Hageja tõdeb, et arvete rekvisiidil on eksitud isiku nimega ja „Teie viide: XXX” asemel oleks pidanud olema „Teie viide: XXX”. Kuna kauba kättesaamist kinnitas volitatud isik Xxx, siis arveid ümber ei tehtud.
5.Kostja on saanud kätte nii tellitud kauba kui ka tasumist vajavad arved. Kuna kostja ei esitanud kauba ja arvete osas ühtegi pretensiooni, oli kostjal kohustus tasuda arved vastavalt kokkulepitud maksetähtajale. Kostja on jätnud arved alusetult tasumata. Krediiditingimustel müügilepingu sõlmimise avalduse vastusena määrab hageja ühepoolselt krediiditingimused. Üle kehtestatud krediidilimiidi müümine on hageja enda krediidirisk, mille on hageja otsustanud konkreetses juhtumis võtta. Hageja kehtestatud krediidilimiidi ületamine ei ole arvete tasumata jätmise aluseks ega takista kostjal tasuda kätte saadud kauba eest. Hageja jääb oma hagiavalduses esitatud nõuete juurde.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja esitas 23.11.2017 vastuse hagiavaldusele, milles kostja palub jätta hagiavalduse täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja pole lisanud hagiavaldusele müügilepingut. Hagi õigusliku põhjenduse juures viitab hageja võlaõigusseaduses müügilepingu olemust selgitava paragrahvi vastavale lõigule (VÕS § 208 lg 1), kuid arusaamatuks jääb, millele hageja konkreetselt tugineb. Kui hageja tugineb müügilepingule, siis ootab kostja müügilepingu edastamist ning täpsustamist, milliseid müügilepingu punkte rikutud on. Kui hageja tugineb üksnes seadusele, siis ootab kostja konkreetse nõudenormi määratlemist ja selle sisustamist. Kui hageja tugineb nii müügilepingule kui ka seadusele, siis palub kostja
3 (7)
2-17-14857 täpsustada ning selgitada mõlemat eelnimetatud väidetava nõude aluseks olevat asjaolu. Kostja ei saa anda täpset vastust hagiavaldusele, kui hageja ei suuda põhjendada ja põhistada nõuet.
7.Hageja on hagiavaldusele lisanud müügilepingu sõlmimise avalduse, kuid pole lisanud sõlmitud müügilepingut. Müügilepingu sõlmimise avalduse punktis 1.19. on määratletud isikud, keda kostja volitas tooteid vastu võtma. Hagiavaldusele lisatud arvetest selgub, et kõik tooted on väljastatud isikule, keda kostja pole selleks volitanud. Eeltoodust tulenevalt pole hageja tõendanud, et kostja oleks üldse tooteid saanud. Arvete esitamise aluseks olevaid akte/saatelehtesi pole hageja hagiavaldusele lisanud. Hagiavaldusele lisatud arved on kostja esindaja poolt allkirjastamata. Hageja on väljastanud tooted isikule, keda kostja volitanud pole. Lisaks on oluline viidata hagiavaldusele lisatud 03.01.2017 krediiditingimuste muutmisele, millised hageja poolt kehtestatud reeglite kohaselt määratlesid krediidilimiidiks 3000 eurot. Hagiavalduses selgitatakse, et kostja põhivõlgnevus on 24 955,31 eurot ning seejuures on ligikaudu poolte väidetava nõude aluseks olevate arvete summad ka eraldi suuremad, kui hageja enda poolt kehtestatud krediidilimiit (s.o 3000 eurot). Seega on hageja väljastanud tooteid isikule, kes kostja nimel neid vastu võtta ei tohtinud ning seda kaheksa korda suuremas summas, kui hageja enda poolt kehtestatud reeglid võimaldasid. Ainuüksi viimati nimetatud asjaolu tõstatab veelkord küsimuse nõudenormi ja selle sisustamise kohta. Lähtuvalt eeltoodust tervikuna kinnitab kostja, et ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja ei välista asja lahendamist kompromissiga, kui hageja edasise menetluse käigus tõendab nõude olemasolu ning selgitab, miks väljastati tooted selleks õigust mitteomavale isikule ning suuremas summas, kui hageja enda poolt kehtestatud reeglid seda võimaldanud oleksid. Lähtuvalt hageja poolt esitatavatest seisukohtadest ja tõenditest võib tekkida vajadus kolmanda isiku kaasamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (tl 41 pöördel, tl 65). Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada ja põhjendab seda alljärgnevalt.
9.Kohus leiab, et pooled on sõlminud müügilepingu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vaidlus puudub selles, et 04.11.2016 esitas kostja juhatuse liige Remo Kaur hagejale krediiditingimustel müügilepingu sõlmimise avalduse (vt tl 43-44). Nimetatud avalduse allkirjastamisega on kostja mh nõustunud, et krediiditingimusel müügileping loetakse poolte vahel sõlmituks ning krediidilimiit avatuks pärast müüja poolt vastava teate edastamist ostjale. Hageja on teated krediiditingimuste kohta allkirjastanud 14.11.2016 ja 06.12.2016 (vt tl 4-7). Krediiditingimusi on muudetud 03.01.2017 teatega, mis on kostja poolt allkirjastatud 19.01.2017 ja seega ka vaieldamatult kostja poolt kätte saadud (vt tl 7). Seega ei ole kohtul kahtlust, et poolte vahel on sõlmitud krediiditingimustel müügileping. Kostja allkiri müügilepingu sõlmimise avaldusel kinnitab tema tahteavaldust (vt ka Riigikohtu 23.03.2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-06, p 11). Oluline ei ole, et poolte allkirjad lepingu sõlmimise kohta sisalduksid tingimata ühes dokumendis, mille pealkirjaks oleks „müügileping.“ Seega on asjakohatu kostja vastuväide, et hageja pole lisanud hagiavaldusele müügilepingut.
4 (7)
2-17-14857
10.Hageja tugineb sellele, et kostja on 2017. aasta märtsis ja aprillis tellinud hagejalt erinevaid tooteid, mille eest on kostja jätnud nõuetekohaselt tasumata. Kostjal on tasumata järgnevad arved: arve nr MA1012611, maksetähtaeg 14.04.2017, summa 4540,36 eurot; arve nr MA1012612, maksetähtaeg 14.04.2017, summa 1262,29 eurot; arve nr MA1013516, maksetähtaeg 25.04.2017, summa 6337,60 eurot; arve nr MA1015788, maksetähtaeg 11.05.2017, summa 1860,82 eurot; arve nr MA1015805, maksetähtaeg 11.05.2017, summa 10 791,58 eurot; arve nr MA1015808, maksetähtaeg 11.05.2017, summa 11,34 eurot; arve nr MA1015810, maksetähtaeg 11.05.2017, summa 151,32 eurot (vt tl 8-18). Kostjal on arvete eest kokku tasumata 24 955,31 eurot. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole võlgnevust tasunud.
11.Kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et müügilepingu sõlmimise avalduse punktis
1.19.on määratletud isikud, keda kostja volitas tooteid vastu võtma, kuid hagiavaldusele lisatud arvete kohaselt on tooted väljastatud isikule, keda kostja pole selleks volitanud. Eeltoodust tulenevalt pole hageja kostja arvates tõendanud, et kostja oleks üldse tooteid saanud. Kohus kostjaga ei nõustu. Hageja esitas kohtule 05.12.2017 kõikide vaidlusaluste arvete allkirjastatud versioonid, milles on kauba vastuvõtmist oma allkirjaga kinnitanud kostja poolt müügilepingu sõlmimise avalduse punktis 1.19. nimetatud volitatud isik Xxx (vt tl 53-63). See, et kostja poolt kauba vastuvõtjaks oli nimelt Xxx, nähtub selgelt mh tl 57 Xxx allkirjast ning kohtul ei ole kahtlust, et ka teised arved on alla kirjutanud sama isik ehk Xxx. Pärast hageja poolt 05.12.2017 esitatud täiendavaid selgitusi ja tõendeid pole kostja väitnud, et kauba vastuvõtmist oleks kinnitanud keegi muu, kui kostja poolt volitatud Xxx, samuti pole kostja seadnud kahtluse alla Xxx allkirjade ehtsust. Seetõttu ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust asjaolu, et hageja arvete rekvisiidil on eksitud isiku nimega ja „Teie viide: Xxx” asemel oleks pidanud olema „Teie viide: Xxx”. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kauba kättesaamist kinnitas volitatud isik Xxx, siis puudus vajadus arvete ümbertegemiseks.
12.Kostja arvates on oluline viidata hagiavaldusele lisatud 03.01.2017 krediiditingimuste muutmisele, millised hageja poolt kehtestatud reeglite kohaselt määratlesid krediidilimiidiks 3000 eurot. Kostja märgib, et hagi kohaselt on kostja põhivõlgnevus 24 955,31 eurot ning seejuures on ligikaudu poolte väidetava nõude aluseks olevate arvete summad ka eraldi suuremad, kui hageja enda poolt kehtestatud krediidilimiit (s.o 3000 eurot). Seega leiab kostja, et hageja on väljastanud tooteid kaheksa korda suuremas summas, kui hageja enda poolt kehtestatud reeglid võimaldasid, mis kostja arvates tõstatab küsimuse nõudenormi ja selle sisustamise kohta. Kohus leiab, et hageja poolt kauba müümine kostjale üle krediidilimiidi ei vabasta kostjat kohustusest saadud kauba eest tasuda. Kohus nõustub hagejaga, et üle hageja ühepoolse otsusega kehtestatud krediidilimiidi müümine on hageja enda krediidirisk, mille hageja otsustas konkreetsel juhul võtta. Samas hageja kehtestatud krediidilimiidi ületamine ei saa olla arvete tasumata jätmise aluseks ega vabasta kostjat kohustusest tasuda kätte saadud kauba eest.
13.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja on kostjale tellitud kauba üle andnud ja kostja on kauba vastu võtnud, kuid kostja on jätnud kauba eest tasumata kokku summas 24 955,31 eurot. Kostja pole väitnud, et talle tarnitud toodete kogus või kvaliteet ei vastanuks nõuetele. Krediiditingimustel müügilepingu sõlmimise avalduse allkirjastamisega nõustus kostja, et toodete tellimisele hagejalt kohalduvad vastavale müügitehingule tellimuse esitamise hetkel kehtivad SLO Eesti Aktsiaseltsi müügi üldtingimused. Üldtingimuste punkti 8 kohaselt on kõikide tarnitud toodetega kaasas saateleht või arve. Ostjal on kohustus kontrollida, et tarnitud tooted ja kogused on kooskõlas saatelehe ja arvega. Tarnel peab ostja kohe üle vaatama ja kontrollima, et tarnitud toodetel ei ole silmaga nähtavaid kahjustusi. Kostja pidanuks pretensioonide korral esitama nõuded toodete lepingu tingimustele mittevastavuse kohta 7
5 (7)
2-17-14857 päeva jooksul mittevastavusest teada saamisest arvates, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul pärast seda, kui tooted olid kostjale tarnitud (vt tl 51 pöördel). Kostja selliseid pretensioone esitanud ei ole.
14.VÕS 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja on jätnud täitmata oma kohustuse talle üleantud kauba eest tasumiseks. Ka müügilepingu osaks olevate üldtingimuste punkti 9 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale (müüjale) tellitud toodete eest vastavalt müüja poolt esitatud arvele. Kui arvel või hinnapakkumises pole teistmoodi märgitud või kui pooled ei ole teistmoodi kokku leppinud, siis oli arve maksetähtajaks 7 päeva alates arve kuupäevast. Toote hindadele lisandub käibemaks vastavalt kohalduvatele õigusaktidele (tl 51 pöördel). Kui arvel esineb vigu, peab ostja enne arve tasumise tähtaega pöörduma müüja poole vigade eemaldamiseks. Mittepöördumise korral on ostja kohustatud tasuma arve näidatud kuupäevaks (tl 51 pöördel). Kostja pole väitnud, et hageja arvetes olnuks vigu. Kohus nõustub hagejaga, et hageja poolt kostjale esitatud arvete tähtaegselt tasumata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja ei esitanud kauba ja arvete osas ühtegi pretensiooni, oli kostjal kohustus tasuda arved vastavalt arvetes näidatud maksetähtajale.
15.VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning kauba ostmisest tulenevat võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. VÕS §-s 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Hageja on oma nõuet piisavalt selgitanud ja tõendanud. Tulenevalt eeltoodust on kostja kohustatud hagejale tasuma põhivõla summas 24 955,31 eurot, millise summa mõistab kohus kostjalt välja.
16.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
17.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust ja lepingulise esindaja õigusabikuludest kokku summas 1350 eurot (900+450, vt tl 23 ja tl 70). Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu kokku 900 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 900 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 90 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Hageja on kohtule kinnitanud, et on käibemaksukohuslane ja soovib menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus märgib, et lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole ülemääraselt kõrge. Kohus leiab, et ka hageja õigusabikulude ajaline maht on vaidluse sisu arvestades põhjendatud ja vajalik. Eelnevat arvestades mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1350 eurot
6 (7)
2-17-14857 (riigilõiv 900 eurot + õigusabikulud 450) eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.