Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

405 lg-le 1 ja jätab TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 4 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui pool teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Kui pool ei ole kohtule eelnimetatud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud, siis loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kui pool 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest otsusele siiski apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi aluseks on C AS ja kostja vahel 21.09.2017 sõlmitud tarbijakrediidileping nr. xxxx, mille alusel sai kostja laenu. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks enne lepingu sõlmimist järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (sh välja selgitanud kostja sissetulekute, kulutuste ja finantskohustuse olemasolu ning nende teenindamise võimekuse). Seetõttu on krediidiandja lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus rahuldab hagi osaliselt vastavalt hageja poolt 02.10.2024 võlaõigusseaduse § 4034 lg 7 alusel esitatud ümberarvestusele. Hageja on palunud viivise välja mõista põhinõudelt 5 961,10 eurot alates lepingu ülesütlemisest 22.03.2018, kuid ei ole võtnud arvesse enda poolt esitatud teavet, et kostja on teinud peale lepingu ülesütlemist makseid kokku 1 050euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud mõista viivist välja kogu põhivõlgnevuse summalt alates lepingu ülesütlemisest. Kohtul puudub kohustus viivis ise välja arvutada ja kuna viivisenõue (lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni) ei ole selge, jätab kohus selle rahuldamata. Kohus mõistab viivise välja seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast (12.05.2023). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et algne hagi hind oli hagis esitatud nõudeid arvestades 12 219,85 eurot. Kohus rahuldab hageja nõuded kokku 5 961,10 (põhinõue) + 715,09 (edasiulatuvate viiviste aastane summa) = 6 676,19 euro ulatuses, s.o 55% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 45% ulatuses hageja kanda ja 55% ulatuses kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 840 eurot ja õigusabikulu 676 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 840 eurot. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi, hinnaga 169 eurot tund. Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud 2 (3)

on põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud kohtu poolt mõistlikuks ja vajalikuks peetavaid menetluskulusid 840 + 169 = 1 009 eurot. Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 55% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 554,95 eurot. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt / Merit Helm kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.