Hageja: Aktsiaselts Xxxxx Xxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andreas Veeret (e-post: [email protected]) Kostja: M. V. (isikukood xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta menetlusse võtmata ja tagastada esitajale Aktsiaseltsi Xxxxx Xxxxxxxxxxx hagi M. V. vastu hageja 24.04.2017 avalduse töölepingu nr 640 erakorraliseks ülesütlemiseks kehtivuse ja töölepingu hagejapoolse ülesütlemise tagajärjel 25.04.2017 lõppemise tuvastamiseks.
2.Menetluskulud jäävad hageja kanda. Jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata.
3.Toimetada määrus hageja esindajale kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
AS Xxxxx Xxxxxxxxxxx esitas 31.07.2017 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M. V. vastu, milles hageja taotleb tuvastada, et 1) hageja 24.04.2017 avaldus töölepingu nr 640 erakorraliseks ülesütlemiseks kehtib ja 2) tööleping nr 640 lõppes hagejapoolse erakorralise ülesütlemise tagajärjel 25.04.2017.
2.Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis on tehtud vaidluses samade poote vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata ka siis, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigusust, või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
2-17-11515
3.01.01.2018 jõustunud töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 66 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud töövaidluse lahendamisele kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seadust. Seega praeguses asjas kohaldub kuni 31.12.2017 kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seadus
(ITVS).
4.ITVS § 24 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 24 lg 3 näeb ette, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Vastavalt ITVS § 24 lg-le 4 juhul, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.
5.Hageja AS Xxxxx Xxxxxxxxxxx on esitanud kohtule hagiavalduse, mida alternatiivselt palub käsitleda taotlusena vaadata töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud nõue tuvastada tööandja 24.04.2017 ülesütlemise tühisus läbi hagimenetluses juhul, kui kohus leiab, et hagejal enda töövaidluskomisjonis rahuldamata jäänud nõuete osas puudub tuvastushagi esitamiseks õigustatud huvi.
6.Hagiavalduse kohaselt hageja AS Xxxxx Xxxxxxxxxxx esitas 26.04.2017 töövaidluskomisjonile avalduse (töövaidlusasi nr4-1/907/17), milles palus tuvastada, et: (i) kostja avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on tühine ja (ii) tööleping lõppes hagejapoolse erakorralise ülesütlemise tagajärjel 25.04.2017. Kostja esitas 24.05.2017 töövaidluskomisjonile omakorda vastuavalduse (töövaidlusasi nr 41/1119/17), milles palus: (i) tuvastada hageja ülesütlemise tühisus; (ii) tunnistada tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ning (iii) mõista hagejalt kostja kasuks hüvitisena välja kostja nelja kuu töötasu suurune hüvitis ja saamata töötasu 10,50 eurot.
7.Pärnu töövaidluskomisjon (edaspidi nimetatud lühendiga TVK) lahendas hageja ja kostja avaldused ühte menetlusse liidetud avaldused 21.06.2017 otsusega, milles märgitakse, et hageja avaldus rahuldatakse osaliselt ning kostja avaldus jäetakse tervikuna rahuldamata, samas TVK otsusega: (i) tuvastas kostja 18.04.2017 erakorralise ülesütlemise tühisuse; (ii) tuvastas hageja 24.04.2017 ülesütlemisavalduse tühisuse (ehk sisuliselt rahuldas töötaja vastava nõude); (iii) luges töölepingu lõppenuks kostja algatusel korraliselt 18.05.2017 ja (iv) jättis rahuldamata kostja esitatud nõuded lugeda tööleping 18.04.2017 TLS § 91 lg 2 alusel erakorraliselt ülesöelduks ning välja mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis 4309,83 eurot ja saamata jäänud töötasu 10.50 eurot; (v) jättis rahuldamata AS Xxxxx Xxxxxxxxxxx nõude M. V. vastu töölepingu tööandja algatusel 24.04.2017 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ülesöelduks lugemiseks.
8.Hagiavalduse põhjendustes hageja toob välja, et TVK rahuldas hageja avalduse osaliselt ning AS Xxxxx Xxxxxxxxxxx pöördus kohtusse osas, milles hageja nõue jäeti TVK-s rahuldamata, samuti hageja põhjendab tuvastushagi esitamiseks õigusliku huvi olemasolu. Töövaidluskomisjonis rahuldamata jäänud nõuete tõttu kohtusse pöördumisel saab hageja hagiavalduses esitada üksnes samu nõudeid, mis ta esitas TVK-le. Kohus möönab, et see ei välista töövaidlusasjast tulenevate nõuete, mida TVK-le ei esitatud, otse kohtule esitamist, arvestades nõuete esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaegu. ITVS § 4 lg 1 punktide 1 ja 2 ja § 6 lg 1 kohaselt on isikul õigus valida, kas pöörduda töövaidlusest tulenevate nõuetega töövaidluskomisjoni või kohtu poole.
9.Hageja ei ole TVK-le esitanud nõuet tuvastada hageja 24.04.2017 erakorralise ülesütlemise avalduse kehtivust. ITVS § 6 lg-s 2 ettenähtud 30 päevane tähtaeg ülesütlemisavalduse 2 (5)
2-17-11515 saamisest kohaldub üksnes töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks, hageja ei saa vaidlustada enda ülesütlemisavaldust. Kohus leiab, et ülesütlemisavalduse kehtivuse tuvastamise nõue on sisuliselt ülesütlemise õiguse tunnustamise nõue ja selle esitamise tähtaeg on ITVS § 6 lg 1 alusel 4 kuud. See tähtaeg ei olnud hagiavalduse 31.07.2017 esitamise ajaks veel möödunud ning seega on see nõue esitatud kohtule tähtaegselt. Kohus leiab aga, et sellise nõude esitamiseks puudub hagejal vajadus ning TsMS § 371 lg 2 punkti 2 alusel tuleb jätta nõue menetlusse võtmata. Hageja erakorralise ülesütlemise avalduse kehtivuse peaks kohus kindlaks tegema hageja hagiavalduses esitatud teise nõude – tuvastada, et tööleping nr 640 lõppes hagejapoolse erakorralise ülesütlemise tagajärjel 25.04.2017 – lahendamisel.
10.Kohus leiab, et menetlusse tuleb jätta võtmata ka hageja nõue tuvastada töölepingu lõppemine hageja erakorralise ülesütlemise tagajärjel 25.04.2017. TsMS § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja põhistab tuvastushagi esitamiseks õigusliku huvi olemasolu sellega, et olukorras, kus töötaja esitab alusetu avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja lahkub päevapealt töölt, tööandaja ütleb seepeale ise töölepingu erakorraliselt üles, töövaidlusorgan tuvastab töövaidluse käigus, et nii töötaja kui tööandja ülesütlemisavaldused on tühised ja lõpetab töötaja taotlusel töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel tööandja ülesütlemisavalduses märgitud ajast, ei saa töötaja nõuda tööandjalt TLS § 107 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel hüvitist, kuid kostja vastuolus hea usu põhimõttega siiski esitas 24.05.2017 vastava hüvitisnõude. Kuna nõude osas puudub käesoleval hetkel töövaidlusorgani jõustunud lahend, soovib hageja oma õiguste igakülgseks kaitseks pöörduda tuvastushagiga kohtusse, kaitsmaks ennast taolise alusetu nõude vastu. Hageja leiab, et juhul, kui kohus tuvastab hageja esitatud hagi alusel, et hagejapoolne erakorraline ülesütlemine kehtib (ning tööleping lõppes seega 25.04.2017), on ilmne, et kostja ei saa ühelgi juhul nõuda TLS § 107 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel töölepingu lõpetamist ja hüvitise maksmist.
11.Eeltoodust järelduvalt on hageja tuvastusnõude esitamisel silmas peetud huviks ja eesmärgiks välistada kostja hüvitisnõuded seoses töölepingu hageja poolse erakorralise ülesütlemise tühisusega. See eesmärk on aga juba täidetud tänaseks osaliselt jõustunud töövaidluskomisjoni otsusega. Kostja ei saa hüvitise nõudeid hageja vastu esitada ka juhul, kui kohus AS Xxxxx Xxxxxxxxxxx hagi menetlusse ei võta või kui hagi jäetakse rahuldamata. ITVS § 25 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. M. V. TVK 21.06.2017 otsust kohtus ei vaidlustanud (ei esitanud hagi enda rahuldamata jäetud nõuetega ega taotlenud ka hageja rahuldatud nõude (töötaja poolt töölepingu 18.04.2017 erakorraliselt ülesütlemise tühisuse tuvastamine) hagimenetluses läbivaatamist). Seega praeguseks on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud osas, millega: - tuvastati, et töötaja 18.04.2017 erakorraline ülesütlemine oli tühine, - loeti tööleping ülesöelduks töötaja algatusel korraliselt alates 18.05.2017, - jäeti rahuldamata töötaja hüvitise nõue ja saamata jäänud töötasu nõue. Kostjal ei oleks võimalik uuesti esitada hageja vastu tööandja poolt töölepingu tühise ülesütlemisega seotud hüvitise nõudeid, sest need on kohtueelse menetluse jõustunud lahendiga juba lahendatud ja rahuldamata jäetud. Sellise nõude kohtu poolt menetlusse võtmise välistab TsMS § 371 lg 1 p 4. AS Xxxxx Xxxxxxxxxxx hagiavaldus takistab TVK 21.06.2017 otsuse jõustumist üksnes osas, millega jäeti rahuldamata AS Xxxxx Xxxxxxxxxxx nõue M. V. vastu töölepingu tööandja algatusel 24.04.2017 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ülesöelduks lugemiseks. 3 (5)
2-17-11515 Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal hagiavalduses nimetatud eesmärgil vajadus ja seega ka õigustatud huvi tuvastusnõude esitamiseks. Hageja õigusliku huvi olemasolu ei põhista üksnes viide ITVS § 24 lg-s 3 sätestatud õigusele pöörduda töövaidluskomisjonis rahuldamata jäänud nõuete osas hagiga kohtusse.
12.Pooltevahelise töölepingu töötaja poolt 18.04.2017 erakorraliselt ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude osas on hageja nõue töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud ja hageja ei saa selle nõudega enam kohtusse pöörduda. Töövaidluskomisjoni otsus on selles osas jõustunud. Seega ei saa hageja taotleda ka seda, et töötaja ülesütlemisavalduse tühisuse korral loetaks tööleping lõppenuks hageja soovitud ajast. TLS § 85 lg 4 sätestab, et kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. Tulenevalt TLS § 107 lg-st 2 lõpetab töövaidluskomisjon või kohus ülesütlemise tühisuse korral töölepingu tööandja või töötaja taotlusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse ajal. Töövaidluskomisjon ongi kostja taotlusel lugenud töölepingu ülesöelduks 18.05.2017, arvestades TLS § 98 lg-s 1 töötaja korralisele ülesütlemisele sätestatud etteteatamistähtaega 30 kalendripäeva (30.kalendripäev on 18.05.2017 ning tähtaeg lõpeb tähtaja viimasel päeval). Seega on samade poolte vahelise töölepingu lõppemise alus ja aeg kohtueelse menetluse jõustunud lahendiga juba tuvastatud.
13.TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis on tehtud vaidluses samade poolte ahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab asjas uue kohtusse pöördumise. Tööleping ei saa lõppeda korduvalt ja erinevatel aegadel. Hagejal ei ole võimalik esitatud hagiga saavutada töölepingu lõppemist jõustunud lahendis näidatust erineval ajal ja alusel. Sisuliselt taotleb hageja jõustunud kohtueelse menetluse lahendi tühistamist, mis ei ole ITVS § 25 lg 1 ega ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt võimalik.
14.Hagi (ega alternatiivse taotluse) menetlemiseks ei anna alust hageja viide töövaidluskomisjoni otsuse vastuolulisusele ja väide, et komisjoni seisukohad otsuses on ekslikud. ITVS § 24 lg 2 kohaselt ei esitata töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral kohtule kaebust komisjoni otsuse peale, vaid oma nõuded tuleb vormistada hagiavaldusena. Eeltoodust tulenevalt hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki ja kohus võib ka TsMS § 371 lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel jätta menetlusse võtmata hageja nõude tuvastada pooltevahelise töölepingu lõppemine hagejapoolse erakorralise ülesütlemise tagajärjel 25.04.2017.
15.Hagejal ei ole hagiavalduse esitamisel silmas peetud eesmärki võimalik saavutada ka alternatiivselt esitatud taotlusega käsitleda hagiavaldust kui menetlusdokumenti ITVS § 24 lg 4 järgse avaldusena vaadata asi hageja 24.04.2017 ülesütlemisavalduse tühisuse küsimuses läbi hagimenetluse korras hagina juhul, kui kohus leiab, et hagejal puudub õiguslik huvi esitada tuvastushagi hageja 24.04.2017 erakorralise ülesütlemisavalduse kehtivuse ja töölepingu hagejapoolse erakorralise ülesütlemise tagajärjel 25.04.2017 lõppemise tuvastamiseks. ITVS § 24 lg 4 kohaselt oleks AS Xxxxx Xxxxxxxxxxx alternatiivse taotluse menetlemisel hagejaks töötaja ning hagimenetluses vaadataks läbi M. V. poolt AS Xxxxx Xxxxxxxxxxx avalduse vastuavaldusena töövaidluskomisjonile esitatud nõuetest töövaidluskomisjonis rahuldatud nõue tuvastada tööandja 24.04.2017 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel.
16.Töötaja ja tööandja on pooltevahelise töölepingu tööandja poolt 24.04.2017 erakorraliselt ülesütlemisega seoses esitanud sisult samad, kuid vastassuunalised nõuded – hageja taotles töölepingu tema algatusel erakorraliselt ülesöelduks lugemist ja kostja taotles tööandja ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamist. Kuigi töövaidluskomisjoni 21.06.2017 otsuse
4 (5)
2-17-11515 resolutsioon sisaldab nummerdamata otsusepunktina konstateeringut, et töötaja nõuded jäetakse rahuldamata, on töövaidluskomisjon otsuse punktiga 3 tegelikult rahuldanud töötaja nõude tuvastada tööandja 24.04.2017 erakorralise ülesütlemise tühisus. Sama otsuse resolutsiooni punktiga 5 on hageja samasisuline vastassuunaline nõue jäetud rahuldamata. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral pidanuks hageja oma eesmärgi saavutamiseks seega samaaegselt esitama nii hagiavalduse enda rahuldamata nõude osas kui ka taotluse töötaja vastassuunalise nõude hagimenetluses läbivaatamiseks (sest hageja ei nõustu TVK otsusega kummaski osas). Hageja on selle asemel esitanud töötaja rahuldatud nõude läbivaatamise taotluse üksnes alternatiivsena juhuks, kui kohus hagiavaldust ei menetle. Kui kohus leiab, et hagejal puudub tuvastushagi esitamiseks õigustatud huvi ja jätab hagiavalduses esitatud nõuded menetlusse võtmata, siis TsMS § 372 lg 6 kohaselt loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Sellisel juhul aga ITVS § 25 lg 1 alusel jõustub töövaidluskomisjoni otsus osas, millega jäeti rahuldamata AS Xxxxx Xxxxxxxxxxx nõue M. V. vastu töölepingu tööandja algatusel 24.04.2017 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ülesöelduks lugemiseks. Seega, kui alternatiivselt käsitleda hageja esitatud menetlusdokumenti (hagiavaldust) taotlusena vaadata hagimenetluses läbi töövaidluskomisjonis rahuldatud töötaja nõue tööandja ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks, on samuti olemas taotluse menetlusse võtmist välistav jõustunud kohtueelse menetluse lahend, mis on tehtud samade poolte vahel vaidluses sama eseme kohta samal alusel. AS –il Xxxxx Xxxxxxxxxxx ei ole ka töötaja nõude hagimenetluses läbivaatamise taotlusega võimalik saavutada seda, et tööleping loetakse lõppenuks tööandja erakorralise ülesütlemisega.
17.Eeltoodu alusel kohus jätab hageja hagiavalduse ja alternatiivselt esitatud taotluse menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 4 teise lause kohaselt ei toimeta kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Elektrooniliselt esitatud avaldust lisadega kohus füüsiliselt hagejale ei tagasta.
18.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kostjale ei ole hagi esitamisest teatatud ja ta ei ole menetluses osalenud. Seega jäävad hageja kanda tema enda menetluskulud. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
19.Kohtutoimiku andmetel hageja tasus hagi esitamise eest 31.07.2017 riigilõivu 300 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda kohtult riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue 31.12.2019.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.