04.01.2018.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-126107
Tsiviilasi
STORENT
OÜ
hagi
OSAÜHING
Seydam
vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind
17 759,55 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja STORENT OÜ (registrikood 11682327, aadress
esindajad
Punane 6a, Tallinn 13619) Hageja
lepinguline
esindaja
Jelena
Lehter
(e-post
[email protected]) Kostja OSAÜHING Seydam (registrikood 11051940, kohtule asukoht teadmata) Kostja seaduslik esindaja Sergei Boitsov Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
Eelistung 28.08.2017, edasi kirjalikus menetluses
2.Välja mõista OSAÜHINGULT Seydam STORENT OÜ kasuks võlgnevus summas 17 759,55 eurot (seitseteist tuhat seitsesada viiskümmend üheksa eurot ja viiskümmend viis senti), s.o põhivõlgnevus summas 14 396,46 eurot ja viivis summas 3 363,09 eurot.
4.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.02.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti STORENT OÜ (hageja) ja OSAÜHING Seydam (kostja) vahel 01.10.2012 leping nr. CON02369, mille punkti 1.1 kohaselt hageja annab ja kostja kasutab/rendib hagejale kuuluvaid seadeldisi ehk inventari; samuti pakub hageja kostjale lisateenuseid, mis on seotud transpordiga, montaažiga, demontaažiga jne. Lepingu p 2.1. kohaselt ehitusinventar antakse kostjale kasutusse üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, kus muuhulgas fikseeritakse üleantud inventari nimetused ja kogused, maksumus, tunni- või päevatasu, üleandmise aeg ja koht. Lepingu p 3.2. kohaselt hageja saadab kostjale iga kuu rendimakse arve ja vajadusel arve lisateenuste eest iga kuu 15. kuupäevaks ning iga kuu viimaseks kuupäevaks kostja juriidilisele aadressile, v.a. juhul, kui pooled on kirjalikult kokku leppinud arvete saatmise teistsuguse korra. Arvete tasumine toimub 15-ne päeva jooksul alates arve väljastamise kuupäevast vastavalt lepingu p 3.3. Üüri arvestamise periood oli 15 päeva ja kostjale esitati arveid e-posti teel hageja arvutiprogrammist. Inventari kasutamise ja transportimise eest on hageja esitanud 78 arvet ja 1 arve lisatarviku soetamise eest summas kokku 4 874,12 eurot, mis on jäänud tasumata käesoleva ajani. Arvete tasumisega viivitab kostja alates 21.06.2016 ning seetõttu esitas hageja kostjale e-posti teel rahalise kohustuse täitmise nõude koos viivise nõudega ja lepingu ülesütlemisavalduse, ühtlasi palus hageja tagastada hiljemalt 11.11.2016 kostja kasutuses oleva inventari, mille loetelu oli väljatoodud ülesütlemisavalduse lisas. Kostja ei reageerinud hageja nõudele, ei ole võlgnevust tasunud ega tagastanud tema kasutuses oleva inventari. Sellest lähtuvalt ja kooskõlas lepingu p.
2.6.esitas hageja kostjale müügiarved tagastamata inventari maksumuse ulatuses. Kokku esitati 7 müügiarvet summas 9522,62 eurot. Arved on tasumata käesoleva ajani. Lepingu p 8.3. kohaselt iga hageja jaoks ettenähtud maksega hilinemise eest on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,20% hilinenud maksesummast iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viiviseid seisuga 10.02.2017 summas 3363,09 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 14 396,46 eurot ning viivise 3 363,09 eurot. Kostja vastus Kostja tunnistas vastuses, et võlgneb hagejale summa 5 294,31 eurot ning selles osas kostja nõudele vastu ei vaidle, vaid võtab hagi õigeks. Kogu kostja kasutuses olnud inventari on kostja hagejale tagastanud. Hageja on peale lepinguliste kohustuste lõppemist koostanud kostjale arveid teenuste/asjade eest, mida kostja ei ole kasutanud ega saanud. Hageja ei ole põhjendanud, millal on kostja temalt 15.11.2016 koostatud müügiarvetel olevat inventari rentinud, mille kohta on rendiarved väljastatud. Samuti ei ole hageja põhjendanud müügiarvete esitamise õiguslikku alust, st millest tuleneb kostja kohustus osta müügiarvetel märgitud vara. Poolte vahel sõlmitud leping sellist kohustuslikus korras ostmist ette ei näe. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 01.10.2012 sõlmitud poolte vahel rendileping nr CON02369 (kd I lk 31-34). Lepingu kohaselt on rendileandjaks hageja ning rentnikuks kostja.
Poolte vahel sõlmitud rendilepingu p 1.1 sätestab, et rendileandja annab ning rentnik kasutab/rendib rendileandja omanduses ja/või valduses olevad seadeldised, mida nimetatakse tekstis sõnaga inventar. Rendilepingu p 2.1 kohaselt annab rendileandja inventari üle rentnikule üleandmis-vastuvõtu akti alusel ning p 2.2 kohaselt annab rentnik inventari üle rendileandjale vastuvõtmis-üleandmise akti alusel. Rendilepingu p-s 3.1 on pooled kokku leppinud, et inventari rentimise eest määratud renditasu (rendimakse) määratakse lepingu punktides 2.1 ja 2.2 nimetatud inventari aktides. Rendilepingu p 3.3 kohaselt saadab rendileandja rentnikule iga kuu rendimakse arve ja vajadusel arve lisateenuste eest iga kuu 15. kuupäevaks ning iga kuu viimaseks kuupäevaks rentniku juriidilisele aadressile.
4.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et lepingu kehtivusaja jooksul on kostja rentinud hagejalt ehitusinventari mitmel korral. Nimetatut tõendavad alljärgnevad üleandmisvastuvõtu aktid: 1) Üleandmis-vastuvõtu akti nr MDR0063333 alusel on kostjale 03.09.2015 üle antud erinevad tellingute detailid ja osutatud veoteenust kostja ehituse objektini Niidu tee, Järveküla. Kostja poolt on akti allkirjastanud tollane juhatuse liige Sergey Mokhov (kd I lk 35-36). 2) Üleandmis-vastuvõtu akti nr MDR0063449 alusel on kostjale 04.09.2015 üle antud erinevad tellingute detailid ja osutatud pukseerimisteenust kostja ehituse objektini Õnne tee 2, Rae vald. Kostja poolt on akti allkirjastanud tollane juhatuse liige Sergey Mokhov (kd I lk 37-38). 3) Üleandmis-vastuvõtu akti nr MDR0063767 alusel on kostjale 10.09.2015 üle antud erinevad tellingute detailid ja osutatud veoteenust kostja ehituse objektini Matso tee 1 Suurupi, Harku vald. Kostja poolt on akti allkirjastanud tollane juhatuse liige Sergey Mokhov (kd I lk 39-40). 4) Üleandmis-vastuvõtu akti nr MDR0064241 alusel on kostjale 16.09.2015 üle antud erinevad tellingute detailid ja osutatud veoteenust kostja ehituse objektini Niidu tee, Järveküla. Kostja poolt on akti allkirjastanud tollane juhatuse liige Sergey Mokhov (kd I lk 41-42). 5) Üleandmis-vastuvõtu akti nr MDR0067600 alusel on kostjale 02.11.2015 üle antud erinevad tellingute detailid kasutamiseks kostja ehitusobjektil Õnne tee 2, Rae vald. Kostja poolt on akti allkirjastanud tollane juhatuse liige Sergey Mokhov (kd I lk 4344). 6) Üleandmis-vastuvõtu akti nr MDR0073116 alusel on kostjale 04.03.2016 üle antud erinevad tellingute detailid ja osutatud veoteenust kostja ehituse objektini Hõbemetsa elurajoon, Rehe põik 2, Tallinn. Kostja poolt on akti allkirjastanud tollane juhatuse liige Sergey Mokhov (kd I lk 45-47). 7) Üleandmis-vastuvõtu akti nr MDR0073264 alusel on kostjale 08.03.2016 üle antud erinevad tellingute detailid ja osutatud veoteenust kostja ehituse objektini Hõbemetsa elurajoon, Rehe põik 2, Tallinn. Inventari üleandmine on toimunud kostja ehitusobjektil ja kostja poolt on akti allkirjastanud kostja töötaja Sergei Žoglo (kd I lk 48). 8) Üleandmis-vastuvõtu akti nr MDR0074585 alusel on kostjale 06.04.2016 üle antud erinevad tellingute detailid kasutamiseks kostja ehitusobjektil Teigari tee 26, Viimsi.
Kostja poolt on akti allkirjastanud tollane juhatuse liige Sergey Mokhov (kd I lk 4950). 9) Üleandmis-vastuvõtu akti nr MDR0075258 alusel on kostjale 18.04.2016 üle antud erinevad tellingute detailid ja osutatud pukseerimisteenust kostja ehituse objektini Rehe põik 33, Tallinn. Kostja poolt on akti allkirjastanud tollane juhatuse liige Sergei Mokhov (kd I lk 51-52). 10) Üleandmis-vastuvõtu akti nr MDR0078575 alusel on kostjale 08.06.2016 üle antud erinevad tellingute detailid ja osutatud veoteenust kostja ehituse objektini Pirita Linnavalituse hooneni, Kloostri tee 6, Tallinn. Kostja poolt on akti allkirjastanud tollane juhatuse liige Sergey Mokhov (kd I lk 53-54). 11) Üleandmis-vastuvõtu akti nr MDR0080192 alusel on kostjale 05.07.2016 üle antud erinevad tellingute detailid ja osutatud pukseerimisteenust kostja ehituse objektini Reha 33, Tallinn. Kostja poolt on akti allkirjastanud tollane juhatuse liige Sergei Mokhov (kd I lk 55-56). Samuti nähtub esitatud materjalidest, et inventari kasutamise ja transportimise eest on kostjale esitatud kokku 78 arvet ja 1 arve lisatarviku soetamise eest kokku summas 4 874,12 eurot (kd I lk 57-143). Kostja on oma vastuses tunnistanud, et võlgneb hagejale summa 5 294,31 eurot (kd I lk 169). 28.08.2017 eelistungil on kostja esindaja täpsustanud, et kostja ei vaidlusta arveid, mis on esitatud vara kasutamise eest (protokoll kd I lk 191). Üleandmis-vastuvõtu aktidega on tõendatud, et kostja on inventari hagejalt rentinud ning kasutanud hageja teenuseid seoses transpordiga. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, et võlgnevus summas 4 874,12 eurot oleks tasutud. Seega on hageja nõue inventari kasutamise ja transportimise eest (s.o rendimaksed) summas 4 874,12 eurot põhjendatud.
5.VÕS § 341 sätestab, et rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 334 lg 1 ja 2 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele ning üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses. Seega on rentnik kohustatud tagastama rendileandjale kasutuslepingu lõppemisel rentniku kasutuses olevad asjad ning juhul kui rendiperioodi jooksul on asi kaotsiläinud vastutab rentnik asja kaotsimineku eest. Rendilepingu p 4.7 kohaselt on rentnik kohustatud pärast rendiperioodi lõppu andma inventari rendileandjale üle puhtana ja sellises seisundis nagu see oli rentnikule üleandmise hetkel. Lepingu p 8.2 kohaselt vastutab rentnik inventari kahjustuste, kaotsimineku või varguse eest, kui see toimus inventari rendiperioodi jooksul. Inventari kahjustuste, kaotsimineku või varguse korral on rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale hävitatud, kaotatud või varastatud inventari väärtuse (mis on välja toodud üleandmis-vastuvõtu aktis vastavalt lepingu p 2.1.9) rendileandja poolt esitatud arve alusel. Hageja on kostjale esitanud e-posti teel rahalise kohustuse täitmise nõude koos viivise nõudega ja lepingu ülesütlemisavalduse, milles on ühtlasi palunud tagastada hiljemalt
11.11.2016 kostja kasutuses oleva inventari, ülesütlemisavalduse lisas (kd I lk 144-147).
mille
loetelu
oli
väljatoodud
Kostja on märkinud, et on kogu tema kasutuses olnud inventari hagejale tagastanud. Samas ei ole kostja selle kohta kohtule tõendeid esitanud. Kohus on juhtinud kostja tähelepanu tõendite esitamise vajadusele ka 28.08.2017 toimunud eelistungil (kd I lk 191 pöördel). Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et juhul, kui kostja oleks inventari hagejale tagastanud, siis oleks selle kohta koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 2.2. Tagastamata inventari üleandmine kostjale on kohtu hinnangul tõendatud eelpool nimetatud (s.o otsuse punktis 4) poolte poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Kuna kostja kogu inventari hagiavaldusest nähtuvalt ei tagastanud, siis oli hageja õigustatud kooskõlas rendilepingu p. 2.6. esitama kostjale müügiarved tagastamata inventari maksumuse ulatuses. Rendilepingu p 2.6 sätestab, et juhul kui inventari tagastamisel rendileandjale on tuvastatud inventari rikkumine ja/või puudujääk on rentnik kohustatud üheaegselt inventari vastuvõtu-üleandmisaktiga alla kirjutama ka inventari rikkumise ja/või puudujääki kinnitavale aktile, mille alusel on rendileandjal õigus esitada rentnikule arve vastavas summas, mis on vajalik inventari rikkumise ja/või puudujäägi kõrvaldamiseks. Juhul, kui rentnik ei kirjuta alla sellekohast akti, on rendileandja õigustatud koostama inventari rikkumise ja/või puudujäägi akti ühepoolselt, mille alusel rendileandja on õigustatud esitama rentnikule arve vastavas summas, mis on vajalik inventari rikkumise ja/või puudujäägi kõrvaldamiseks. Tagastamata inventari ühikute hinnad kajastuvad inventari üleandmis-vastuvõtu aktide lahtris nr 4. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud hinnad ei vastaks inventari maksumusele. Hageja on esitanud kostjale seitse müügiarvet summas 9 522,34 (hagis ekslikult märgitud 9522,62 eurot, kuid arvutused tehtud õige summaga; müügiarved kd I lk 148-151). Kostja ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud summa oleks tasutud. Kuigi müügiarvetel ei ole kajastatud iga inventariühiku üleandmise-vastuvõtu akti numbrit ega kuupäeva, siis võib need välja lugeda tagastamata inventari loetelust järgnevalt: 1) 15.11.2016 esitatud müügiarve nr INV0119769 summas 952,42 eurot (kd I lk 151) tagastamata inventari: BE statsionaarne redeli ja luugiga kõva laudis 3.07m – 3 tk, BL alusriigel 3.07m kahe klambriga – 1 tk, BL ülemine otsaraam 0,73 – 1 tk, BL diagonaal kliikklambriga 3-07x2-0m (3-6m)- 1 tk, BL L-raam 0-73m – 2 tk, BL seina kinnitus ankur 0.95m – 2 tk, ZB tungraud 60cm – 11 tk kohta, mis oli renditud kostjale üleandmise-vastuvõtu akti nr MDR0063333 alusel 03.09.2015 kasutamiseks kostja objektil Niidu tee, Järveküla, Rae vald (kd I lk 35). 2) 15.11.2016 esitatud müügiarve nr INV0119765 summas 226,40 eurot (kd I lk 149) tagastamata inventari: AR O-riigel 1,57m – 4 tk, AR O-riigel 2,57 – 4 tk, AR diagonaal 2,57x2,00m (3,18m)– 1 tk kohta, mis oli renditud kostjale üleandmise-vastuvõtu akti nr MDR0063767 alusel 10.09.2015 kasutamiseks kostja objektil Matso tee 1, Suurupi Harku vald (kd I lk 39).
3) 15.11.2016 esitatud müügiarve nr INV0119766 summas 4329,25 eurot (kd I lk 149 pöördel) tagastamata inventari: BL L-raam 0.73 m – 1 tk, PA torude als 125 – 1 tk, PA moodulkast H=53cm – 1 tk, BE statsionaarne redeli ja luugiga kõva laudis 2,57m – 2 tk, AR U-põikriigel 1,09m (tugevdatud)- 2 tk, BE U-teraslava T4 2.57x0.32m – 3 tk, ZB tungraud 60cm – 4 tk, AR O-riigel 1,09m – 6 tk, AR püstmik 2.00 m – 6 tk, BE Uteraslava T4 3.7x0,32m – 55 tk kohta, mis oli renditud kostjale üleandmise-vastuvõtu akti nr MDR0067600 alusel 02.11.2015 ja ülesandmise-vastuvõtu akti nr MDR0063449 alusel 04.09.2015 kasutamiseks kostja objektil Õnne tee 2, Rae vald (kd I lk 37, 43). 4) 15.11.2016 esitatud müügiarve nr INV0119763 summas 581,11 eurot (kd I lk 148) tagastamata inventari: AR U-põikriigel 1.09m – 1 tk ja BE U-teraslava T4 3.07x0.32 m – 10 tk kohta, mis oli renditud kostjale üleandmise-vastuvõtu akti nr MDR0073264 alusel 08.03.2016 kasutamiseks kostja objektil Rehe põik 2 Tallinn (kd I lk 48). 5) 15.11.2016 esitatud müügiarve nr INV0119764 summas 687,65 eurot (kd I lk 148 pöördel) tagastamata inventari BL diagonaal kiilklambriga 3.07x2.0 (3,6m) – 3 tk, ZB tungraud 60m – 3 tk, BL käsipuu (ühene) 3.07m – 3 tk, BL raam 2,00x0,73m, - 4 tk, BL alusriigel 3,07m kahe klambriga – 6 tk kohta, mis oli renditud kostjale üleandmisevastuvõtu akti nr MDR0074585 alusel 06.04.2016 kasutamiseks kostja objektil Teigari tee 26, Viimsi vald (kd I lk 49). 6) 15.11.2016 esitatud müügiarve nr INV0119767 summas 2738,25 eurot (kd I lk 150) tagastamata inventari: BL alusriigel 3.07m kahe klambriga – 1 tk, BE statsionaarne redeli ja luugiga kõva laudis 3.07m – 2 tk, KP käik klamber 90“ 48.3/48.3mm – 4 tk, AR U-põikriigel 1,09m (tugevdatud)- 13 tk, AR O-riigel 3.07m – 18 tk, BE U-teraslava T4 3.07x0,32m – 9 tk, AR püstmik 3.00 m – 20 tk, AR O-riigel 1,09m – 15 tk kohta, mis oli renditud kostjale üleandmise-vastuvõtu akti nr MDR0080192 alusel 05.07.2016 ja ülesandmise-vastuvõtu akti nr MDR0075258 alusel 18.04.2016 kasutamiseks kostja objektil Rehe põik 33, Tallinn (kd I lk 51, 55). 7) 15.11.2016 esitatud müügiarve nr INV0119768 summas 7,30 eurot (kd I lk 150 pöördel) tagastamata inventari – KP jäik klamber 90“ 48.3/48-3 mm – 1 tk kohta, mis oli renditud kostjale üleandmise-vastuvõtu akti nr MDR0078575 alusel 08.06.2016 kasutamiseks kostja objektil Kloostri tee 6, Tallinn (kd I lk 53). Kohtu hinnangul on seega hageja nõue summas 9 522,62 eurot põhjendatud.
6.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Seega on hageja põhinõue põhjendatud ja kostjalt kuulub välja mõistmisele 14 396,46 eurot (4 874,12 + 9522,34).
7.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise summas 3 363,09 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu p 8.3 kohaselt iga hageja jaoks ettenähtud maksega hilinemise eest on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,20% hilinenud maksesummast iga viivitatud päeva eest. Kuna kostja on olnud põhivõla tasumisega viivituses, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Hageja on arvestanud viiviseid seisuga 10.02.2017 ning esitanud viivisearvestuse (kd I lk 152-153). Viivise arvestuse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku viivis summas 3 363,09 eurot.
8.Tuginedes eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 14 396,46 eurot ning viivis summas 3 363,09 eurot. Menetluskulud
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
10.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.