Kohus Kohtunik Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Mai Grauberg 04. jaanuar 2018.a, kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas 2-17-13513 AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagi XXX vastu kahju ja viivise nõudes 2 129,90 eurot Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ (110051834, Basaneiciaus g 12, Vilnius, Leedu Vabariik, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (12831829, Pärnu mnt 141, Tallinn 11314), esindaja Arvi Luhakooder (epost: [email protected], 4PS OÜ); Kostja: XXX (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post:
XXX),
esindaja Irina Kadõševitš (e-post: [email protected], OÜ Iridium). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagis XXX vastu kahju summas 1 945,25 eurot väljamõistmiseks.
2.Jätta AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagi XXX vastu viivise nõudes rahuldamata.
3.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
4.Lihtmenetluse otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja XXX menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on
päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused, seisukohad kostja vastusele (t/l 1-4, 5-50)
1.16.03.2017 toimus XXX korteris kahjujuhtum, kus läbi lae tunginud vesi rikkus korteri siseviimistluse. Nimetatud korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja poolt kindlustuslepinguga, poliis nr 390459743. Kindlustuslepingu lahutamatuks lisaks on kodukindlustuse tingimused K100/2013. Hagejale teatas kahjust kindlustusvõtja (kahjustatud korteri omanik) hageja kõnekeskuse vahendusel. Hageja ja kindlustusvõtja leppisid kokku, et kahjustada saanud korteri vaatab üle ja kahju suuruse teeb kindlaks hageja koostööpartner Roheline Laine OÜ.
2.Roheline Laine OÜ vaatas üle kahjustada saanud korteri, koostas vara ülevaatuse akti, korteri mõõtkava plaani ning võttis kindlustusvõtjalt vastu kahjuavalduse. Vara ülevaatuse akti kohaselt helistas kindlustusvõtjale korteriühistu esimees, kes andis teada üleujutusest. Veekahju sai alguse korterist nr 22, voolates algul kindlustusvõtja korterisse ning sealt edasi alumise naabri juurde. Korteri nr 18 kahjustused olid: 1) elutuba-köök: pundunud lagi (puit, madaldatud); pundunud köögimööbel; niiskus köögipõranda all (parkett); 2) vannituba: pundunud lagi. Korteri nr 18 remondiks tegi hinnapakkumise Vesrax OÜ summas 2 199,24 eurot, mis hageja hinnangul vastas kahjustuste suurusele.
3.Peale korteri remonttööde lõppemist vormistasid Vesrax OÜ ja kindlustusvõtja tööde üleandmis-vastuvõtmisakti ning Vesrax OÜ esitas hagejale korteri nr 18 remondiarve summas 1 945,25 eurot. Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja, kahjustatud korteri omaniku, kanda. Hageja hüvitas remondiarve alusel kahju summas 1 945,25 eurot. Korteriühistu selgituse kohaselt põhjustas korteri nr 18 kahjustumise sama maja korteris nr 22 toimunud veekahju – lahtine köögikraan, millest voolas vesi maha ja uputas alumised korrused. Kostja on korteriomandi, millest kahju alguse sai, XXX, Tallinn (registriosa nr 13761501) omanik.
4.Hageja koostööpartner 4PS OÜ esitas kostjale 29.06.2017 tagasinõude nr 3694, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 06.07.2017.a. Kostja seda ei teinud.
5.Hageja palus esialgses hagiavalduses (esitatud 12.09.2017.a) kostjalt välja mõista kahju summas 1 945,25 eurot (põhinõue), viivise põhinõudelt seisuga 12.09.2017 summas 29,16 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 13.09.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni kostja poolt. Kostja vastuväited ja põhjendused (t/l 59-70)
6.Kostja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid ning palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et tema ei ole andnud alust hagi kohtule esitamiseks. Kostja ei eita, et 16.03.2017.a juhtus tema korteris avarii, mille tagajärjel tekkis kahju nii tema kui ka XXX korterile, kellele hageja kui kindlustusandja hüvitas kahju.
7.Kahju hüvitamiseks pöördus kostja enda kindlustusandja poole seoses tekitatud kahju hüvitamisega. Kostja kindlustusandja esitas päringu kostjale esitatud tagasinõudes märgitud hageja esindajale, milles palus ühtlasi saata juhtumiga seotud pildimaterjal otse kas kostja kindlustusandja esindaja e-mailile või kahju põhjustaja ehk kostja e-mailile. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hageja ega tema esindaja ei edastanud kostja kindlustusandjale pildimaterjali ning kostja ja kostja kindlustusandja said kahjujuhtumi aluseks olevad pildimaterjalid kätte alles hagimenetluse materjalidega, mistõttu kandis kostja kindlustusandja kahjuhüvitise summa kostja kontole alles peale materjalide (piltide) kättesaamist, so 11.10.2017.a, ei ole kostja oma käitumisega põhjustanud hagejale vajadust pöörduda hagiga kohtusse. Kostja on seisukohal, et kui hageja oleks käitunud heauskselt ja edastanud kostja kindlustusandjale õigeaegselt fotod kindlustusjuhtumi ja korteris esinevate veekahjustuste kohta vastavalt kostja kindlustusandja päringule, ei oleks tekkinud ka kohtuvaidlust. Kuna hageja pole kostjaga käitunud heauskselt, ei ole põhjendatud temalt ka viivise väljamõistmine.
8.Kostja on hüvitanud hagejale 01.11.2017.a 1 945,25 eurot ehk põhinõude ning XXX (kahjustada saanud korteri omanikule, omanik alates 27.03.2017.a) 13.10.2017.a 199,99 eurot ehk omavastutuse summa. Hageja hagi põhinõudest loobumise avaldus, seisukoht kostja vastusele (t/l 73)
9.Kostja on pärast hagi esitamist tasunud hageja arvelduskontole hageja põhinõude (kahju) summas 1 945,25 eurot. Raha laekus hageja arvelduskontole 01.11.2017.a. Põhjusel, et kostja on hageja põhinõude tasunud, loobub hageja põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja viivise tasumise nõude juurde ning palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 07.07.2017.a – 01.11.2017.a eest seadusjärgses määras summas 50,27 eurot.
10.Hageja leiab, et kostja vastusest ei selgu, milline kindlustusleping ja kellega on kostjal sõlmitud. Hagejale on üllatuslik, et kostja on kahjunõude rahuldamise sidunud fotodega, lisaks ei ole hageja kostjalt või tema volitatud esindajalt vastavat soovi saanud. Hageja hinnangul on võimalik kahju suurust tõendada remondikalkulatsiooniga, mille hageja esitas kostjale koos kohtuvälise kahjunõudega.
11.Hageja väitel ei ole hageja saanud ühtegi päringut seoses tagasinõude ja kahjujuhtumiga ei kostjalt ega kostja volitatud esindajalt (kindlustusandjalt). Kostja ei ole esitanud tõendeid kindlustuslepingu olemasolust ega volikirja volitatud esindaja kohta (kostja kindlustusandja poolse esindaja). Kohtu põhjendused
12.Vaidlus puudus järgmiste asjaolude üle: - XXX korteris leidis 16.03.2017.a aset veekahju juhtum, mis sai alguse kostjale kuuluvast korteriomandist XXX, Tallinn reaalosast; - hageja poolt oli kindlustatud korter XXX lepinguga (poliis nr 390459743) ja hageja on hüvitanud kannatanu korteri taastamisega seotud kulud summas 1 945,25 eurot; - kahju käsitles kahjukäsitleja Roheline Laine OÜ; - kostja on vastutav korteris XXX aset leidnud kahju tekitamise eest;
hageja saatis kostjale kahjunõude 29.06.2017.a kostja rahvastikuregistri järgsele elukoha aadressile XXX, Tallinn ja andis kahju hüvitamiseks tähtaja hiljemalt 06.07.2017.a; - kostja hüvitas kahju (taastamisremondi maksumuse) 1 945,25 eurot 01.11.2017.a.
13.Poolte vahel on vaidlus hageja poolt esitatud viivise nõude osas summas 50,27 eurot, perioodi 07.07.2017.a – 01.11.2017.a eest. -
I Põhinõuedest (kahju) loobumine
14.Kuna hageja on loobunud nõudest seoses remondikulude hüvitamisega seetõttu, et kostja hüvitas hagejale kahju summas 1 945,25 eurot, siis tuleb selles osas menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetada. Eeltoodu tõttu ei anna kohus hinnangut kannatada saanud korteri kahjustuse ulatusele ja selle kohta esitatud tõenditele. II Viivis
15.Kohus leiab, et hageja hagi viivise nõudes tuleb jätta rahuldamata.
16.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 07.07.2017.a – 01.11.2017.a eest summas 50,27 eurot.
18.Kohtule esitatud hageja kohtuväliselt tagasinõudelt nähtub, et see on esitatud kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX, Tallinn. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et on hageja poolt kohtuväliselt edastatud tagasinõude kätte saanud ega sellele, et nimetatud tagasinõude kohaselt andis hageja kostjale tähtaja kuni 06.07.2017.a nõude tasumiseks.
19.VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. VÕS § 7 lg 1 sätestab, et võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid (lg 2).
20.Kohtule kostja poolt esitatud kirjavahetustest nähtub, et 6.juulil, 2017.a on XXX, Swedbank P&C Insurance AS kahjukäsitleja edastanud tagasinõudel märgitud hageja esindajale Arvi Luhakooderi e-posti aadressile [email protected] päringu, milles viitab XXX, Tallinn toimunud kahjujuhtumile ning asjaolule, et nende klient on saanud tagasinõude seoses nimetatud juhtumiga ning on palunud antud juhtumi pildimaterjali edastamist otse enda või kahju põhjustaja e-mailile. Nimetatud kirjale ei ole vastust hageja ega hageja esindaja poolt edastatud. Hageja ei ole vastupidist väitnud ega ka tõendanud. 16.august, 2017.a on eelnimetatud kahjukäsitleja järjekordselt pöördunud samasisulise päringuga Arvi Luhakooderi poole, edastades päringu tagasinõudel märgitud e-posti
aadressile [email protected]. Ka nimetatud kirjale vastust edastatud ei ole. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Järgnev kiri on edastatud kahjukäsitleja poolt 10.oktoober, 2017.a, kui hagi oli juba menetluses, nii kostjale kui Arvi Luhakooderile, milles viidatakse juba kahju ja omavastutuse tasu väljamaksmisele Swedbank P&C Insurance AS poolt kostja kontole, kes nimetatud summad omakorda peab edasi tasuma.
21.Kostja on tõendanud kohtule esitatud e-kirjavahetusega, et Swedbank P&C Insurance AS kahjukäsitleja XXX on edastanud hageja esindajale korduvalt päringuid tagasinõude osas ning palunud esitada kahjujuhtumi pildimaterjal. Hageja ega hageja esindaja pole kirjadele reageerinud. Kirjad on edastatud tagasinõudel märgitud e-posti aadressile. Hageja väitis, et XXX ei ole esitanud hagejale enda volikirja, kuid hageja ei ole samas ka esile toonud, et hageja oleks nimetatud volikirja XXXl palunud hagejale või tema esindajale esitada ega nähtu, et hageja oleks XXX kui teise kindlustusfirma kahjukäsitleja korduvatele kirjadele midagi vastanud. Kirjavahetusest nähtuvalt on tegemist kahe kindlustusandja omavahelise kirjavahetusega. Kohus leiab, et mõistlik ja hea usus käituv kindlustusandja, antud juhul hageja, kes nõuab kahju tekitajalt ehk kostjalt tagasinõude korras kahju hüvitamist, oleks palunud teiselt kindlustusandjal selgitada kirja edastamise põhjust ning vajadusel küsinud volikirja, või vähemalt vastanud teisele kindlustusandjale või teinud selgitava päringu kahju tekitajale endale, et kas kirja edastanud kindlustusandja puhul on tegemist kostja kindlustusandjaga. Hageja pole kordagi väitnud, et vastavasisulisi toiminguid oleks hageja teinud. See tähendab kohtu hinnangul, et hageja ei ole näidanud üles initsiatiivi ning heausksust ja mõistlikkust teise võlasuhte poole ehk kostja suhtes VÕS § 6,7 järgi nõude sissenõudmisel kohtuväliselt. Nii leiab kohus, et õige on kostja väide, et hageja ei ole teinud kohtuväliselt kõike endast olenevat, et vältida hagi kohtule esitamist ning pole käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega.
22.Mis puudutab hageja seisukohta, et hageja hinnangul on võimalik kahju suurust tõendada ja üksnes remondikalkulatsiooniga (st ilma fotodeta), mille hageja esitas kostjale koos kohtuvälise kahjunõudega, siis kohus leiab, et kostjal on õigus paluda kahjujuhtumi aluseks olevat pildimaterjali. Nimelt on kohus seisukohal, et kostjal kui kahju tekitajal on õigus juba kohtuväliselt esitada vastuväiteid kahju suuruse kohta, mille hindamise üheks aluseks on ühtlasi pildimaterjaliga tutvumine ja veenduda selles, mis konkreetselt kahjustada sai ning kas hageja poolt kahju hüvitamine nn oma lepingupartnerile on kooskõlas tegelike kahju asjaolude ja suurusega. Kohus leiab, et selles osas ei ole hageja käitunud kostja suhtes VÕS § 6 ja 7 järgi heauskselt ja mõistlikult, kuivõrd pildimaterjal oli hagejal endal olemas, kuid kostjal ning kostja kindlustusandjal oli võimalik kätte saada need alles hagimaterjalide kättesaamisel. Hageja on vaid esitanud kohtuväliselt tagasinõude kostja vastu, kuid ei ole enne hagi kohtule esitamist ca 2,5 kuu jooksul vastanud ühelegi kostja kindlustusandja kirjale ega pöördunud päringutega kostja poole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud viivise nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata, kuna on antud situatsioonis hea usu ja mõistlikku põhimõttega vastuolus ning kohus ei kohalda VÕS § 6 lg 2 järgi VÕS § 113 lg 1.
23.Eeltoodust ja TsMS § 428 lg 1 p 3, VÕS § 6 lg 1-2, § 7 lg 1-2, § 113 lg 1, tulenevalt tuleb kokkuvõtlikult lõpetada menetlus AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagis XXX vastu kahju summas 1 945,25 eurot väljamõistmiseks ning
jätta AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagi XXX vastu viivise nõudes rahuldamata.
24.Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele.
25.Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
26.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2 129,90 eurot. Menetluskulude jaotamine
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
29.Menetlus kuulus tasutud põhinõude (kahju) osas lõpetamisele ja viivise nõude osas jättis hagi rahuldamata. Kuivõrd kohus leidis, et hageja ei teinud kõike endast olenevalt nõude maksmapanekuks enne hagi kohtule esitamist ning ei käitunud seega suhtes kostjaga heauskselt, on kohus seisukohal, et eeltoodust ja TsMS § 162 lg 4 tulenevalt tuleb jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
30.Hagist osalise loobumise korral on hagejal õigus tagasi saada 1⁄2 menetluses tasutud lõivust. Osa, mille kostja menetluses tasus (1 945,25 eurot), moodustas hagihinnast (2 129,90 eurot) vastavalt 91,33%. Seega on selle nõude osale vastav lõiv 228,32 eurot (91,33% 250 eurost), millest pool on 114,16 eurot. Vastavat riigilõivu on hagejal õigus tagasi nõuda TsMS § 150 lg 2, 4, 6 alusel, tähtajal ja korras.
31.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.