Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
4. jaanuar 2018. a, Narva
Tsiviilasja number
2-17-15433
Tsiviilasi
Salva Kindlustuse AS hagi AXXX MXXXi vastu kahju summas 2298 euro hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Salva Kindlustuse AS (RK 10284984) Hageja lepinguline esindaja: Maarja Mäe (e-post: [email protected]) Kostja: AXXX MXXX (IK xxx)
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsionkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi.
2-17-15433 Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.
Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.
Salva Kindlustuse AS esitas Viru Maakohtule AXXX MXXXi hagi 2298 euro kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hagejal registreeritud kahjujuhtum, mis toimus 05.01.2015 Narvas xxx. Tundmatu isik oli varguse käigus lõhkunud ära korteri seinad ja põranda. Viru Maakohus on 30.09.2015 kostja varguses süüdi tunnistanud. L M on sõlminud Salva Kindlustuse AS-iga kodukindlustuse lepingu (poliis nr 56419357), kus kindlustusobjektiks on korter aadressiga XXX, Narva, ja kindlustusperi-oodiks 05.09.2013 - 04.09.2018.a. Sellest tulenevalt on Salva Kindlustuse AS hüvitanud L M põhjustatud 2 298 eurot kahju. Omavastutus 50 eurot jäi kindlustusvõtja M kanda. Ha-geja on saatnud kostjale mitmel korral tagasinõudeid, kuid kostja ei ole senini kahju hüvitanud. Hage-ja kulutused seoses eelnimetatud kahjujuhtumiga on kokku 2 298 eurot.
Kostja esitas 09.11.2017 kohtule kirjaliku vastuse, mille kohaselt ei ole ta hagiga osaliselt nõus. Samuti ei ole ta nõus kirjaliku menetlusega ning palus asja menetleda poolte osavõtul. Kohtuistung asjas toimus 18.12.2017, millest Viru Vanglas viibiv kostja võttis osa telekonverentsi vahendusel. Kohtuistungil vaidles kostja hagile vastu, väites, et ta küll varastas korterist asju, kuid ei lõhkunud korterit.
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada hagiavalduses märgitud alustel ja põhjendustel. Kostja vastuväiteid ei saa võtta arvesse. Kostja on õigusvastaselt ja süüliselt tekitanud kahju LX MX varale, mis oli varguse toimumise hetkel hageja poolt kindlustatud. 30.09.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-493tunnistas Viru Maakohus AXXX L süü-di ja tuvastas, et ta tekitas hagejale 2298 eurot kahju. Kostja kohtuotsust ei vaidlustanud, otsus on jõustunud.
2-17-15433 Hageja koostatud 06.01.15 vaatlusaktist nr KK15-00029 (tl 6) nähtub, et köögis on kapppide, valgustite ja tehnika maha kiskumise jäljed – vigastatud on seinte kipsplaat. Tehnika välja kandmise tagajärjel on vigastatud seinad, magamistoas on seintelt maha kistud televiisori jäljed, valgustid ja kapidseinad vigastatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju hüvitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Antud juhul on kostja poolt põhjustatud kahju hüvitanud hageja. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud hüvitama hagejale tema poolt L M varguse tagajärjel tekitatud kahju hüvitamisega seoses kantud kulutused, see on 2 298 eurot.
Menetluskulud Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse 250 euro riigilõivu hüvitamiseks. Kohus rahuldab taotluse.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.