Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates (TsMS § 448 lg 41). TsMS § 448 lg 42 kohaselt kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 632 lg 3). Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist: OÜ Aktiva Finantsi nõue XXXi vastu koosneb põhinõudest 480,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 33,52 eurot ja võla sissenõudmiskuludest 30 eurot. Hageja nõude aluseks on Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel 19.01.2016 sõlmitud järelmaksulepingud ja liitumisleping. Nõue loovutati hagejale 31.12.2016. Kostja võttis 20.12.2017 hagi õigeks, kuid esitas vastuväite hageja menetluskuludele. Kostja hinnangul on menetluskulude väljamõistmine kostjalt äärmiselt ebaõiglane ning palub jätta hageja õigusabikulud kostjalt väljamõistmata. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on enne hagiavalduse esitamist kostjale edastatud korduvalt meeldetuletusi võla tasumiseks. Seega ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul tegemist TsMS § 168 lg 6 märgitud olukorraga ning kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 45 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 80 eurot ja õigusabikulu 525 eurot. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtu hinnangul on hageja poolt tasutud riigilõivuga kantud kulud põhjendatud. Kohus ei nõustu hageja õigusabikulude 525 euro suurusega. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 525 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses hagi õigeksvõtuga, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 100 eurot. Kohus arvestab, et tegemist ei olnud keeruka tsiviilasjaga ning hageja poolt esitatud dokumendid ei olnud õiguslikult keerukad ega mahukad. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulude suuruse summas 225 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.