Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kasutades selleks suhtlusportaali Facebook vestlusrakendust. Kostja vastas samal päeval, järelikult sai ka avalduse kätte. Kostjale hinna alandamise avalduse koostamise ja esitamisega kandis hageja õigusabikulusid summas 420 eurot. 16.02.2017 esitas OÜ BM auto hagejale mootorivahetustööde teostamise eest lõpliku arve nr 170507 summas 2 999,59 eurot. 20.02.2017 esitas OÜ BM auto hagejale kinnituse sellest, et kõik arvel nr 170507 nimetatud tööd olid vajalikud sõiduki sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Peale mootorivahetust selgus, et sõidukit ei saa endiselt sihtotstarbeliselt kasutada, kuivõrd sõiduki automaatkäigukast viskab pidevalt käike välja ning läheb avariirežiimi. Seetõttu toimetas hageja sõiduauto tehnilisse kontrolli OÜ-sse Hõbenool, mis on spetsialiseerunud just automaatkäigukastide remontimisele. 3.03.2017 esitas OÜ Hõbenool hagejale sõiduki käigukastiremondi eest arve summas 1089 eurot. OÜ Hõbenool esindaja XXX selgitas, et käigukast vajas remonti just seetõttu, et käigukasti õli poldud korrapäraselt vahetatud. Eeltoodust tulenevalt ei vastanud hagejale müüdud sõiduauto XXX müügikuulutuses esitatud kirjeldusele, järelikult mitte ka lepingutingimustele. See tähendab, et kostja on rikkunud kohustust, st täitnud lepingu mittekohaselt ja andud üle puudustega asja. Käesoleval juhul on lepingus kokkulepitud hind 6200 eurot samastatav lepingu kohase täitmise väärtusega, sest just nii palju olekski võinud maksta samade omaduseta korras sõiduauto. Müügikuulutusest nähtuvalt ei olnud tegemist soodushinnaga. Lepingu mittekohase täitmise väärtuse tuvastamiseks tuleb lepingu kohase täitmise väärtusest lahutada hageja poolt tellitud remonditööde maksumus, sest hageja tellitud remonditööd olid sõiduki sihtotstarbeliseks kasutamiseks vältimatud. Teisisõnu olid hageja poolt tehtud kulutused TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud, sest samu kulutusi pidanuks kandma iga potentsiaalne omanik. Eeltoodust tulenevalt loeb hageja alandatud hinnaks 6200 - 3928,38, s.o 2271,62 eurot, tähendades, et hageja on kokku tasunud kostjale ülemäära 6200 – 2271,62, s.o 3928,38 eurot. 15.05.2017 esitas hageja täiendava hinna alandamise avalduse ning täiendas oma nõuet. Hageja märgib, et esialgselt planeeritud remonditööde maksumuseks osutus 2999,59 eurot, millele lisandusid seejärel avastatud käigukasti puudustest tulenenud vajalikud remonditööd summas 1089 eurot. Seega arvestades, et vahetatud mootori maksumuseks oli 1200 eurot, kulus hagejal kostjapoolse lepingurikkumise likvideerimiseks ilma õigusabikuludeta kokku 5288,59 eurot. Hageja alandab kostjale makstud hinda lõppkokkuvõttes 4750 euro võrra. Hageja loeb uueks alandatud hinnaks 1 450 eurot. Kuivõrd hageja on kostjale tasunud 6200 eurot ning uueks alandatud hinnaks on 1450 eurot, siis on hageja maksnud 4750 eurot ülemäära. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 5000 eurot. Kostja vastus Kostja hagi õigeks ei võtnud ega tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid.

Müügikuulutuses oli märgitud, et õli kastis ja mootoris oli vahetatud 5 000,00 km tagasi. Antud juhul see ei tähenda, et see oli hiljuti. Samuti kostja selle kohta selgitab, et ta esitas informatsiooni lähtudes eelmiselt omanikult saadud andmetest. Käesoleval autol enne kostjat oli üks omanik 6 aastat ning just nimelt eelmine omanik hooldas autot ning vahetas autol õli jne. Kostja ostis antud auto oktoobris 2016 aastal ning enne müüki auto oli kostja kasutuses vähem kui üks kuu. Kostja on seisukohal, et hageja soov nii kiiresti osta auto oli tingitud eelkõige sellest asjaolust, et auto hind oli võrreldes teiste pakkumistega madal. Hageja ei soovinud oodata ja mõelda ning kohtumisel avaldas soovi osta auto täiendava tehnilise kontrolli teostamiseta. Hageja enne auto ostmist on teostanud proovisõidu ning on tutvunud auto seisukorraga. Kostja märgib, et kui auto mootoriga oleksid olnud probleemid müümise ajal, siis armatuurlaual oleks põlenud märk “check engine” ja mootor ei oleks autos töötanud vaikselt ning korralikult. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on rikkunud kohustust hageja suhtes. Kostja leiab, et hageja poolt valitud õiguskaitsevahend ei ole asjakohane, kuna hinna alandamine eeldab, et rikutud on kohustust, mille eest on hind kokku lepitud. Hinda saab alandada üksnes sellise kohustuse rikkumise suhtes, mis on hinna tasumisega vastastikku seotud. Antud juhul on tegemist tehinguga, mille alusel hageja ostis kostjalt kasutatud auto. Sõlmitud müügilepingus puuduvad kostja poolt kinnitused, et müüdud asi ei vaja remonti ning on täiesti puudusteta. Seega tuleb järeldada, et pooled ei ole leppinud kokku, et sõiduk on väga heas korras ja ei vaja remonti. Antud auto keskmiseks turuhinnaks on 7 921,00 eurot, aga hageja ostis auto kõigest 6 200,00 euro eest. Antud juhul ostetud sõiduki müügihind ei olnud kõrgendatud ning täielikult vastas auto seisundile müügi ajal. Kostja on füüsiline isik, kes oma kutsetegevuses ei tegele autode ostu-müügiga ning ei oma eriteadmisi selles valdkonnas, mistõttu kostja võis selgitada hagejale vaid nii palju kui ise teadis. Hageja pidi ise kontrollima auto seisundit ning veenduma millises seisundis auto on. Tegemist on kasutatud asjaga, millele ei anna müüja garantiid (ega saagi anda), ning ei kinnita müügilepingu sõlmimisel, et sõiduk on korras. Kostja ei nõustu hageja arvutusega hinna alandamise osas, kuna ei ole võimalik osta sarnast sõidukit 2 271,00 euro eest. Kostja rõhutab, et hageja ostis sõiduki kõige madalama hinnaga, mistõttu ta ei saa heita kostjale ette, et sõiduk on puudusega. Madal hind eeldabki, et sõidukil võivad olla puudused ja sõiduk võib vajada remonti, rääkimata sellest, et igale mõistlikule inimesele peab olema arusaadav, et vana sõidukit ei ole võimalik kasutada ilma täiendava remondita. On ka oluline, et sõiduki läbisõit on 249 000 km, mistõttu ei ole arusaadav hageja seisukoht, et sellise läbisõiduga sõiduk ei pea vajama remonti ja seda saab kasutada igavesti. Sellest lähtuvalt ei ole põhjendatud hageja nõuded. Kostja omalt poolt tegi päringu Speed Motors OÜ-le, et selgitada välja remonditööde maksumuse antud autole ning sai hinnapakkumise, et remondimaksumus on 2 113,20 eurot, mis tähendab, et kirjeldatud probleem autoga võis olla lahendatud ka madala summaga.

Kostja on seisukohal, et kahju hüvitamiseks ka ei ole alust, kuna kostja ei ole rikkunud kohustusi hageja ees. Kostja ei olnud kohustatud remontima hagejale kuuluvat sõidukit. Samuti ei ole kostja kohustatud hüvitama hagejal tekkinud kohtuväliseid õigusabikulusid olukorras, kus kostja ei rikkunud oma kohustusi hageja ees. Kohtu põhjendused

kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleneb seadusest, et kui pooled ei lepi lepingus kokku lepingulise kohustuse täitmise kvaliteeti, peab kvaliteet vastama vähemalt keskmisele eeldatavale kvaliteedile sama liiki esemete puhul. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-23-10 p 12 osundanud, et kui ostetakse kasutatud asi, ei saa asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida uutel asjadel ei esine, endast kujutada lepingutingimustele mittevastavusi. Kasutatud asjade puhul võib puudustega tegemist olla siis, kui müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt selliseid puudusi ei esine. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja müüs hagejale kasutatud sõiduki. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et internetilehel auto24.ee on kostja avaldanud kuulutuse, milles on soovinud müüa sõidukit XXX hinnaga 6200 eurot (tlk 6-7). Kuulutuses on muuhulgas märgitud: „ Üks omanik 6 aastat. Hästi hooldatud. Sõidetud vähe. Läbisõit õige ja kontrollitav. Värske aku. Õli kastis ja mootoris vahetatud 5000 km tagasi.“ Kohtule esitatud müügilepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, millistele tehnilistele tingimustele täpselt pidi müüdud sõiduk vastama. Seetõttu on kohus seisukohal, et poolte vahel ei olnud kokkulepet sõiduki kvaliteedi osas ning sõiduk pidi vastama sellistele nõuetele, millistele tavapäraselt peaksid vastama kasutatud sõidukid. Kohtu hinnangul tähendab see seda, et hageja ei saanud sõiduki ostmisel eeldada, et mitte ükski selle detail ei ole kulunud ning sõiduk ei või vajada tulevikus remonti. Samas võis hageja eeldada, et sõiduk on kõlbulik kasutamiseks, s.o et sõidukil puuduvad sellised varjatud rikked, mis sõidukit kasutada ei võimalda. Kohtu hinnangul sai hageja nimetatut ka eeldada müügikuulutuses olevast märkest, et sõidukit on hästi hooldatud. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et sõiduauto mootor oli kasutuskõlbmatu ning selle vahetusega seonduvad remonditööd olid vajalikud selleks, et sõiduautot saaks kasutada sihtotstarbeliselt (tlk 8-9, 20). Käigukastiga seonduvate remonditööde arvele on märgitud, et arvel nimetatud käigukasti osad vajasid vahetust ning et käigukastist välja tulnud õli oli must, mistõttu vahetati seegi (tlk 21). Seega vajas sõiduauto pärast ostmist mootorivahetust, käigukasti osade vahetust ning ka mootori- ja käigukastiõli vahetust. Kohtu hinnangul ei vastanud müüdud sõiduauto seega käesoleval juhul sellistele kvaliteedi nõuetele, millistele peaks vastama kasutatud sõiduk, kuna hagejal ei olnud sõidukit võimalik kasutada sõitmiseks. Samuti on kohus seisukohal, et tegemist on puudustega, mida pooltel ei olnud võimalik avastada autot väliselt üle vaadates (s.o varjatud puudustega).

hooletuse tõttu (§ 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (§ 221 lg 1 p 1 p 2). 5.1 VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Nimetatust tuleneb, et müüja vastutus ei sõltu sellest, kas või millises osas ta ise oli või ei olnud sõiduki puudustest teadlik. Sõiduki oluliste ja varjatud defektide eest pidi kostja müüjana vastutama ka siis, kui ta ise defektidest teadlik ei olnud ega omanud eriteadmisi sõidukite mootorite või nende tehnilise seisundi osas. Seega ei oma käesoleval juhul tähendust ka asjaolu, et kostja ise kasutas vaidlusalust autot vähem kui 1 kuu. Hageja on kohtule esitanud ekspertiisiakti, milles on kirjeldatud sõiduauto mootoris tuvastatud puuduseid (tlk 93-97). Eksperdi hinnangul pole tegemist heaperemehelikult hooldatud mootoriga ning selle suurimaks puuduseks tuleb lugeda ülekuumenemise tagajärjel tekkinud teise silindri pinna kahjustust, mis toob endaga paratamatult kaasa mootoriploki vahetamise vajaduse. Eksperdi hinnangul on kirjeldatud silindri pinna kahjustus tekkinud 1000-2000 km tagasi. Müügikuulutusest nähtuvalt oli auto läbisõiduks 249 000 km ning lõplikust mootori remonditööde arvest nähtuvalt oli läbisõiduks 249 608 km. Seega on usutav, et mootoriga seonduvad puudused esinesid juba sõiduauto hagejale üleandmisel ning tegemist ei ole hagejast tingitud puudustega (VÕS § 101 lg 3). Remonditööde arvest nähtuvalt vajas käigukast õli ning solenoidide vahetust (tlk 21). OÜ Hõbenool hinnangul eeldab selline solenoidide kulumine läbisõitu minimaalselt paarkümmend tuhat kilomeetrit või tunduvalt enam ja tõenäoliselt juhtub see protsess pikkade aastate jooksul (tlk 99). Seega on kohtu hinnangul välistatud, et ka käigukastiga seonduvad puudused võinuks olla tingitud hagejast ning puudus esines juba sõiduauto hagejale üleandmisel. 5.2 VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Järelikult ei saanud kostja müüjana vastutada nende sõiduki puuduste eest, milliste olemasolust hageja sõiduki ostmisel teadis või pidi teadma. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadnud või pidanud teadma. Kuna kohtu hinnangul oli tegemist varjatud puudustega, siis ei ole ka eluliselt usutav, et hageja oleks sõiduautol esinevatest puudustest teadlik olnud. 5.3 VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Müügileping sõlmiti 15.11.2016. 18.09.2017 eelistungil on hageja selgitanud, et pärast puuduste avastamist helistas hageja kostjale (tlk 86 pöördel). Kostja nimetatule vastuväited ei esitanud vaid kinnitas, et talle helistati ning anti teada, et mootoris on mingi viga (tlk 87). 19.01.2017 on hageja lepinguline esindaja kostjale läbi suhtlusvõrgustiku Facebook saatnud ostuhinna alandamise avalduse, milles on puudusena tuginenud mootori vahetuse

vajadusele (tlk 13, 16). Suhtlusvõrgustiku vestlusest nähtub, et kostja on sellele vastanud, seega loeb kohus, et kostja on ostuhinna alandamise avalduse kätte saanud. Probleemidest käigukastiga ei ole hageja kostjat ostuhinna alandamise avalduses teavitanud. Nimetatud puudusele on hageja tuginenud hagiavalduse esitamisel 10.03.2017. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et käigukastiremondi vajadus selgus peale mootorivahetust, s.o peale 16.02.2017 (kohus arvestab siinkohal sellega, et arve mootori vahetusega seonduvatest kuludest on hagejale esitatud 16.02.2017, tlk 18). Seega ei ole hageja viivitanud ning on kostjat kohtu hinnangul autol esinevatest puudustest teavitanud mõistliku aja jooksul peale puudustest teada saamist. 5.4 Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et käesoleval juhul oleks sõlmitud müüja vastutust piiravat kokkulepet. Seega vastutab kostja asja puuduste eest.

kulusid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-156-11 p 20). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hinna alandamine käesoleval juhul enne kostjale tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks, tekitaks kostjale ebaproportsionaalseid kulusid. Seega on käesoleval juhul materiaalsed tingimused ostuhinna alandamiseks täidetud. 6.4 Samuti on täidetud hinna alandamise formaalsed nõuded. Hageja on kostjale esitanud ostuhinna alandamise avalduse läbi suhtlusvõrgustiku Facebook 19.01.2017 (tlk 16) ning täiendava avalduse kohtumenetluses 15.05.2017 (tlk 55-57). Kohus selgitab, et hinna alandamise avalduse võib teha ka kohtumenetluses, mh hagis kui see jõuab vastaspooleni (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-32-12 p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on hinna alandamise avaldused kätte saanud. 6.5 VÕS § 224 sätestab, et ostja ei või alandada ostuhinda: kui müüja parandas või asendas asja lepingutingimustele vastava asjaga; kui ostja keeldus õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või asendamise kohta; enampakkumisel müüdud kasutatud asja ostmisel. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ka VÕS § 224 märgitud ostuhinna alandamise piiranguid. 6.6 Kohus selgitab, et hinna alandamise aluseks on kohase täitmise ja mittekohase täitmise väärtuste erinevus. Hinda võib lepingupool alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seega tuleb alandatud hinna arvutamiseks korrutada lepingu eseme väärtus koos puudusega ja kokkulepitud müügihind ning saadud arv jagada väärtusega, mis on lepingu esemel ilma puuduseta (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-97-07 p 10). Riigikohus on rõhutanud, et hinna alandamisel on seadusjärgse valemi kohaldamine õiguse kohaldamine, mida kohus peab tegema sõltumata poolte seisukohtadest (vt selles osas Riigikohtu lahend 3-2-1-156-11 p 36). Väärtusi peab tõendama hinna alandamisele tuginev pool. Ekspertiisi lepingu eseme väärtuse kindlakstegemiseks ei ole hageja taotlenud. Kohus on nimetatule hageja tähelepanu juhtinud 27.11.2017 kohtuistungil (tlk 141). Kohus peab vajalikuks märkida, et hinna ulatuse mõttes ei oma kohtu hinnangul tähtsust, mida alandatud hinna eest Euroopa Liidust või kusagilt mujalt soetada saab. Hinna alandamise metoodika tuleneb seadusest. 6.7 Lepingus kokku lepitud hind oli 6200 eurot. Hageja on leidnud, et lepingu eseme väärtus ilma puudusteta ehk kohase täitmise väärtus on samuti 6200 eurot, sest nii palju olekski võinud maksta samade omadustega korras sõiduauto. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 järgi lähtutakse väärtuste määramisel eseme harilikust väärtusest, st selle kohalikust keskmisest müügihinnast (turuhinnast). Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid kohase täitmise väärtuse kohta. Kohus on seisukohal, et hinnaalandust sooviva isiku enda hinnang turuhinna kohta ei ole tõendina käsitletav. Samas on kostja esitanud 18.04.2017 koostatud sõiduki turuhinna päringu (tlk 48). Kohtu hinnangul saab nimetatud päringust teha järelduse, et vaidlusaluse sõiduki müügihind ei

vastanud sellistele sõidukitele tavapärasele müügihinnale. Keskmiseks turuväärtuseks loeb kohus kostja poolt esitatud tõendi pinnalt 7 473,63 eurot. Kohus ei arvesta turuhinna määramisel turuhinna päringus viimasena märgitud sõidukiga, kuna see erineb kohtu hinnangul liialt teiste valimis märgitud sõiduautodega (s.o nii kütuse kui ka läbisõidu osas). Ülejäänud valimis võrreldud sõidukid (s.o 8 sõiduautot) on kohtu hinnangul võrreldavad hagejale müüdud sõidukiga ja ei erine kohtu hinnangul üksteisest märkimisväärselt. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et see, et hageja ostis kostja hinnangul kõige odavama auto, ei tähenda, et tegemist oleks olnud soodushinnaga. Seda, et tegemist ei olnud soodushinnaga, kinnitab ka müügikuulutus, kuhu ei ole vastavat märget tehtud. Seega loeb kohus lepingu eseme väärtuseks ilma puudusteta 7 473,63 eurot. 6.8 Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-85-13 p 14 leidnud, et muude andmete puudumisel saab kohus müügieseme puudustega väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda ka puuduste kõrvaldamiseks tehtavatest kuludest, põhjendades nende seost eseme väärtusega. Hageja on leidnud, et mittekohase täitmise väärtus on 1450 eurot, kuna lepingu esemel esinenud puuduste kõrvaldamiseks kulunuks igal omanikul vähemalt 4 750 eurot (s.o 6 200-4 750). Hageja on märkinud, et hagejal kulus kostjapoolse lepingurikkumise likvideerimiseks kokku 5288,59 eurot, s.o mootori maksumus 1 200 eurot, remonditööd 2 999,59 eurot ning käigukasti puudustest tulenenud vajalikud remonditööd summas 1 089 eurot. Hageja on aga hinna alandamisel arvestanud summaga 4 750 eurot, kuna hageja hinnangul kulunuks lepingu esemel esinenud oluliste puuduste kõrvaldamiseks igal omanikul vähemalt 4 750 eurot. Tegemist oli vältimatult vajalike kulutustega, ilma milleta ei saanud sõidukit sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja on esitanud tõendina OÜ Speed Motors hinnapakkumise, millega kostja soovib tõendada, et sõiduautol esinenud puudused saanuks odavamalt likvideerida (tlk 49). Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud hinnapakkumine ei võimalda teha kostja poolt soovitud järeldust. Sõiduauto juures teostamist vajavatele remonditöödele adekvaatse hinnapakkumise koostamiseks tuleb sõiduauto esmalt põhjalikult üle vaadata. OÜ Speed Motors ei ole seda teinud ning hinnapakkumises ei ole kohtu hinnangul loetletud kõiki vajaminevaid töid. Hagejale müüdud sõidukil tuli vahetada terve mootor ning remontida ka käigukast. Kohtul puudub alus kahelda, et suurem osa arvel nr 170507 märgitud teenustest ning detailidest on olnud vajalikud, et hageja saaks sõiduautot sihtotstarbeliselt kasutada (tlk 18). Nimetatut on ka kinnitanud sõiduautot remontinud BM Auto OÜ (tlk 20). Samas on hageja puudustena tuginenud üksnes mootori vahetamise vajadusele, seega ei ole põhjendatud kohtu hinnangul järgnevad arves nr 170507 märgitud teenused ning detailid ca 300 euro ulatuses: tihend generaatori korpusele, jahutuslõdvik, kardaani tugilaager, abimaterjalid, patarei puldile, kliimasüsteemi hooldus, lühitest, õhufilter, kardaani tugilaagri vahetus, radiaatori kork, vann, lõdvik, roolivõimendi õli. Kuna hageja ei ole aga tuginenud mittekohase täitmise väärtuse leidmisel kogu arves nr 170507 märgitud summale, vaid on puuduste kõrvaldamiseks vajaminevat summat vähendanud 538,59 euro

ulatuses (s.o 5 288,59 – 4 750), siis ei pea kohus vajalikuks eraldi nimetatud teenuste ja detailide vajalikkust hinnata. Samuti puudub kohtul alus kahelda, et arvel nr 106552 märgitud teenused ning detailid ei oleks olnud vajalikud sõiduki sihtotstarbeliseks kasutamiseks muutmisel (s.o remonttööd seoses käigukasti puudustega; tlk 21). Seega loeb kohus mittekohase täitmise väärtuseks 2 723,63 eurot (s.o 7 473,63 – 4 750). 6.9 VÕS § 112 lg 1 kohaselt on eeltoodule tuginedes alandatud hinnaks seega 2 259,48 eurot (s.o 2 723,63 x 6 200 / 7 473,63).

ega kasutama sellel eesmärgil õigusabi. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-84-14 p 24 kinnitanud, et kohtueelsed õigusabikulud on otsese varalise kahjuna hüvitatavad. Hageja on kohtule esitanud õigusabikulude tõendamiseks arve nr L517 ning maksekorralduse 420 euro tasumise osas (tlk 17 ja 17 pöördel). Arve nr L517 kohaselt sisaldas õigusabi suhtlust kliendiga, materjalidega tutvumist ning hinna alandamise avalduse koostamist ja esitamist. Kohtu hinnangul on osutatud teenused olnud vajalikud ning teenuse hind mõistlik. Seega on nimetatud teenused olnud seotud kohtueelsete õigusabikuludega ning põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista 420 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.