Xxxxhagi OÜ Uus Äri (likvideerimisel) vastu saamata jäänud töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
13 603,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja OÜ Uus Äri (likvideerimisel; registrikood 11713335, asukoht E. Vilde 134-1, Tallinn), seaduslik esindaja Xxxx
Viimase kohtuistungi aeg
04.12.2017
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt OÜ Uus Äri (likvideerimisel) hageja Xxxxkasuks saamata jäänud töötasu perioodi 01.11.2015-08.04.2015 eest 4442,52 eurot bruto ja hüvitis seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega 3364,98 eurot bruto. Menetluskulude jaotus
3.Jätta hageja Xxxxmenetluskulud 60% ulatuses kostja OÜ Uus Äri (likvideerimisel) kanda ja 40% ulatuses hageja Xxxxenda kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, kuna pooled märkisid, et menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.Hageja Xxxx(edaspidi hageja) esitas töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse kostja OÜ Uus Äri (edaspidi kostja) vastu töölepingulise suhte tuvastamiseks, töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, saamata jäänud töötasu, välislähetuse päevaraha, kasutamata põhipuhkuse hüvitise, hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel saamiseks ning kulude hüvitamiseks.
2.TVK oma 28.07.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/864/16 rahuldas avalduse osaliselt ning: 2.1 luges hageja ja kostja vahel 01.11.2015 töölepingu sõlmituks; 2.2 tuvastas hageja ja kostja vahel 01.11.2015 sõlmitud töölepingu erakorralise TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ülesütlemise tühisuse; 2.3 lõpetas hageja ja kostja vahel 01.11.2015 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 14.04.2016; 2.4 mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi 01.11.2015-08.04.2016 töötasu 2084,06 eurot; 2.5 mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi 01.11.2015-08.04.2016 välislähetuse päevaraha 170,68 eurot: 2.6 mõistis kostjalt hageja kasuks välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 472,66 eurot; 2.7 mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 1700 eurot; 2.8 jättis rahuldamata hageja nõude lähetuskulude hüvitamiseks 700 euro välja mõistmiseks kostjalt.
3.Hageja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas Harju Maakohtule 30.08.2016 hagi kostja vastu, mida täpsustas 29.09.2016, 25.11.2016, 22.05.2017. Hageja nõue ja asjaolud
4.Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 8569,82 eurot ja hüvitise seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega 5033,44 eurot (tl 150 pöördel).
5.Hageja asus kostja juurde tööle autojuhina 01.11.2015 sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel. Kostja lähetas hageja Soome oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis sõlmiti kostja ja Soomes tegutseva äriühingu vahel. Hageja tegi tööd tööandja veokiga. Seega on hageja lähetatud töötaja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 96/71 EÜ (direktiiv 96/71 EÜ) tähenduses. Hageja töökoht oli Soomes. Hageja alustas tööd 01.11.2015.
6.Hageja töötasuks leppisid pooled kokku 25% töö tegemiseks kasutatud veoki kilomeetri- või tunnitasust, mida veose tellinud klient tööandjale tasub. Tõele ei vasta kostja väide, et kokkuleppe kohaselt pidi hageja töötasu olema 700 eurot (bruto). Samas hageja väidab, et kuivõrd tema on lähetatud töötaja direktiivi 96/71 EÜ tähenduses, tuleb talle tagada Soome kehtiva üldkohalduva kollektiivlepinguga ettenähtud miinimummtasu. Perioodil 01.02.2014 – 31.01.2017 kehtinud kollektiivlepingu järgi, oli poolhaagisauto juhi minimaalpalgaks 13,36 eurot tund. Pooled ei leppinud töölepingus kokku kindlas tööajas. Seega eeldatakse, et hageja töötas 8 tundi päevas. Hageja viimane tööpäev oli 08.04.2016. Hageja töötas perioodil 01.11.2015 – 08.04.2016 kokku 127 päeva, mis teeb arvestades 8 töötundi päevas kokku 1016 töötundi, mille eest on hagejal õigus nõuda töötasu 13 573,76 eurot (1016 tundi x 13,36 eurot tunnis). Kostja on maksnud hagejale töötasu 2603,52 eurot neto (3225,40 eurot bruto). Pärast nõude korduva muutmist palub hageja välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu summas, milles TVK jättis hageja nõude rahuldamata ehk 8569,82 eurot (bruto).
7.Kostja lõpetas 19.04.2016 ülesütlemisavaldusega hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt alates 01.04.2016. Töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt on tühine, mida tuvastas TVK 28.07.2016 otsusega. Seoses töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisusega palub hageja välja mõista kostjalt hüvitis. Pärast nõude korduva muutmist palub hageja välja mõista kostjalt hüvitis seoses töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisusega osas, milles TVK jättis hageja nõude rahuldamata ehk 5033,44 eurot (bruto).
Kostja vastuväited
8.Kostja vaidleb hagile vastu.
9.Kostja tegeles autojuhtide rendiga Soomes tegutsevale äriühingule XxxxOY. Hageja töötas varasemalt nimetatud äriühingus nö „mitteametlikult“. Kostja lähetas hageja Soome äriühingusse XxxxOY tööle autojuhina enda nimel ja juhtimisel Soome äriühinguga sõlmitud lepingu alusel. Hageja töökoht oli Soomes. Kostja väitel puudub tal kohustus maksta hagejale töötasu, sest hageja tegeles vaid töötajate vahendamisega. Tulles hagejale vastu sõlmis kostja temaga töölepingu tingimusel, et XxxxOY maksab kostjale tagasi viimase poolt hagejale makstud raha. Hageja töötas kostja juures alates 01.11.2016 ajutise töölepingu alusel. Hageja keeldus õige lepingu allkirjastamisest, kus oli fikseeritud töötasu 700 eurot bruto + välislähetuse hüvitis Eesti Vabariigis kehtivate määrade alusel.
10.Hageja palk oli 700 eurot (bruto). Lisaks pidi kostja maksma hagejale päevaraha aja eest, millal hageja oli tööl Soomes. Kostja on välja maksnud hagejale kogu palga ja hageja ei ole väitnud, et ta ei aktsepteeri palga suurust. Lisaks on hagejale makstud päevaraha õiges summas. Pooled ei leppinud kokku tunnitasus. Pooled ei leppinud kokku, et hageja töötasu on 25% töö tegemiseks kasutatud veoki kilomeetri- või tunnitasust, mida veose tellinud klient tööandjale tasub. Alusetu on hageja soov arvestada palka Soomes kehtiva kollektiivlepingu alusel. Selleks, et hagejale kohalduks Soome kollektiivleping peab hageja omama Soomes isikukoodi, olema transpordiala töötajate ametiühingu liige ja maksma makse, mida hageja ei teinud. Hageja poolt esitatud töötasu ja päevaraha arvestus on ebaõige. Soomes on keelatud autojuhil töötada rohkem kui 8 tundi päevas.
11.Hageja töötasu nõue 25% töö tegemiseks kasutatud veoki kilomeetri- või tunnitasust, mida veose tellinud klient tööandjale tasub, või tunnitasu Soome kollektiivlepingus märgitud summas olid hageja ja XxxxOY kokkulepete sisuks. XxxxOY on maksnud hagejale palga sularahas. Hagejal tuleb esitada töötasu nõue XxxxOY vastu, kus hageja tegelikult töötas.
12.Hageja on omavoliliselt lahkunud töökohalt 01.04.2016 ja kostjal ei õnnestunud saada hagejaga kontakti. Seetõttu lõpetas kostja töölepingu erakorraliselt. Kostja saatis hagejale 19.04.2016 e-kirjaga 14.04.2016 ülesütlemisavalduse, millega ütles töölepingu erakorraliselt üles alates 01.04.2016. Hagejal puudub alus nõuda hüvitist seoses töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisusega. Kohtu põhjendused
13.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud ära poolte seletused istungil, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
15.Hageja on esitanud kohtule juhindudes individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS) § 24 lg-le 3 hagiavalduse osas, millega TVK jättis hageja nõuded rahuldamata. TVK oma 28.07.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/864/16 rahuldas avalduse osaliselt ning: luges hageja ja kostja vahel 01.11.2015 töölepingu sõlmituks; tuvastas hageja ja kostja vahel 01.11.2015 sõlmitud töölepingu erakorralise TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ülesütlemise tühisuse; lõpetas hageja ja kostja vahel 01.11.2015 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 14.04.2016; mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi 01.11.2015-08.04.2016 töötasu 2084,06 eurot; mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi 01.11.2015-08.04.2016 välislähetuse päevaraha 170,68 eurot: mõistis kostjalt hageja kasuks välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 472,66 eurot; mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 1700 eurot; jättis rahuldamata hageja nõude lähetuskulude hüvitamiseks 700 euro välja mõistmiseks kostjalt.
16.Hageja esitas kohtule hagiavalduse, pärast mille korduvat muutmist palub kostjalt välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu summas, milles TVK jättis hageja nõude rahuldamata ehk 8569,82 eurot (bruto) ja hüvitise seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega, milles TVK jättis hageja nõude rahuldamata ehk 5033,44 eurot (bruto).
17.Kohus lahendab vaidluse tulenevalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 25 lg-st 1 üksnes osas, milles TVK otsus on vaidlustatud. Käesoleval juhul ei ole vaidlustatud TVK otsust osas, milles TVK hageja nõuded rahuldas, seega on nimetatud osas TVK otsus jõustunud.
18.Pooled ei vaidle, et hageja töökoht oli Soomes. TVK 28.07.2016 otsust ei ole vaidlustatud osas, milles TVK luges töölepingu sõlmituks 01.11.2015, tuvastas, et kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ja, milles TVK lõpetas pooltevahelise lepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 14.04.2016 (tl 4 - 6). Eeltoodud asjaolud on pooltele siduvad. Pooled vaidlevad hageja õiguse üle nõuda töötasu hagis märgitud summas, hageja töötasu arvestuse üle, kas hagejal on õigus nõuda töötasu kostjalt, samuti kas hagejal on õigus nõuda hüvitist seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega.
19.Kuna hageja töökoht oli Soome Vabariigis, siis tuvastab kohus esmalt, millise riigi õigus vaidluses kohaldub. Kuivõrd hageja töökoht oli Soomes, tuleb töölepingule kohalduva õiguse määramisel lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 593/2008 (Rooma I määrus). Töölepingule kohalduva õiguse määrab kindlaks Rooma I määruse art 8. Rooma I määruse art 8 lg 1 järgi on individuaalne tööleping reguleeritud õigusega, mille pooled on art 3 kohaselt valinud. Art 3 lg 1 esimese ja teise lause järgi kohaldatakse lepingu suhtes lepingupoolte valitud õigus. Valik tuleb teha sõnaselgelt või nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Kohus on nimetatule juhtinud tähelepanu ka oma selgituskirjas (tl 114-117). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et pooled leppisid kokku, et pooltevahelisele töösuhtele kohaldub Eesti õigus. Hageja ei ole 01.11.2015 töölepingut (tl 67-69) allkirjastanud, kus pooled väidetavalt leppisid kokku Eesti õiguse kohaldamises, mistõttu ei ole see pooltele siduvaks, sh töösuhtele kohaldatava õiguse osas.
20.Rooma I määruse art 8 lg 2 esimene lause sätestab, et kui pooled ei ole töölepingu suhtes kohaldatavat õigust valinud, on leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus või - kui töö tegemise riiki ei ole võimalik kindlaks teha - kust kohast töötaja teeb harilikult oma lepingujärgset tööd. Kuna hageja töökoht oli Soome Vabariigis, mille osas vaidlus puudub, siis tuleb õiguse valikul lähtuda Rooma I määruse art 8 lg 2 esimesest lausest ning pooltevahelist töösuhet reguleerib Soome õigus.
21.Pooled ei ole vaidlustanud TVK otsust osas, millega TVK tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid töölepingu 01.11.2015 ehk puudub vaidlus, et hageja asus kostja juures tööle alates 01.11.2015 (TVK tl 25, 55). Kostja on ka oma vastustest (TVK tl 17) kinnitanud, et hageja asus tööle kostja juures 01.11.2015 ning samuti on kostja registreerinud hageja töötamise alguse 01.11.2015 Maksu- ja Tolliameti töötamise registris (TVK tl 77-79).
22.Kostja väitel tegeleb kostja tööjõu vahendamisega. Kostja vahendas hageja tööle Soome äriühingusse XxxxOY. Kostja leiab, et hagejal õigus nõuda töötasu Soome äriühingult XxxxOY-lt. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda töötasu maksmist kostjalt, sest hageja sõlmis töölepingu kostjaga ja asjaolu, et kostja lähetas hageja Soome tööle enda nimel ja Soome äriühinguga sõlmitud lepingu alusel ei anna alust väita, et hagejal oli sõlmitud tööleping Soome äriühinguga. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oli sõlmitud tööleping Soome äriühinguga. Kostja on ise korduvalt väitnud, et hagejal oli tööleping temaga. Lisaks maksis kostja hagejale töötasu vaidlusalusel perioodil (TVK tl 13, 28, 41, 43-53, tl 70-73) ja lõpetas hagejaga sõlmitud töölepingu (TVK tl 23, 34, 71), mille tühisus on käesoleval ajal tuvastatud TVK otsusega (tl 4). Eeltoodu kinnitab, et hagejal oli sõlmitud tööleping kostjaga ja hagejal on õigus nõuda töötasu ja muude hüvitiste maksmist kostjalt.
23.Eeltoodust tulenevalt kohaldub käesolevas asjas direktiiv 96/71 EÜ ja Soome lähetatud töötajate seadus, mis on kehtestatud direktiivi 96/71 EÜ alusel töötajate lähetamise kohta seoses teenuste
osutamisega. Selliseks järelduseks annab alust see, et hageja oli lähetatud töötaja direktiivi 96/71 EÜ art 2 lg 1 tähenduses. Märgitud direktiivi kohaldamist toetab ka direktiivi 96/71 art 1 lg 1 ja art 1 lg 3 p „a“ ning Soome Vabariiki lähetatud töötajate seaduse 1. ptk lg 1.
24.Nimetatud direktiivi kohaldatakse art 1 lg 1 järgi liikmesriigis asuvate ettevõtjate suhtes, kes riikidevahelise teenuste osutamise tõttu lähetavad töötajaid art 1 lg 3 kohaselt liikmesriigi territooriumile. Direktiivi 96/71 EÜ art 1 lg 3 p „a“ järgi kohaldatakse direktiivi mh juhul, kui ettevõtja lähetab töötajad liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja kõnealuses liikmesriigis tegutseva lepinguosalise vahel, kellele teenused on mõeldud, kui lähetav ettevõtja ja töötaja on lähetamise ajaks sõlminud töölepingu. Lähetatud töötaja on direktiivi art 2 lg 1 järgi töötaja, kes piiratud aja jooksul teeb tööd muu liikmesriigi territooriumil kui riik, kus ta tavaliselt töötab. Sama tuleneb Soome Vabariiki lähetatud töötajate seaduse 1. ptk § 1 lg 1. Direktiivi 96/71/EÜ art 3 lg 1 kohustab liikmesriike tagama, et art 1 lg-s 3 sätestatud tööandjad, kes lähetavad oma töötajaid liikmesriigi territooriumile, kindlustavad lähetatud töötajatele töötingimused (sh töötasu alammäära), mille on kehtestanud liikmesriik, kus tööd tehakse. Direktiivi art 3 lg-s 1 sätestatud töötingimused peavad sama sätte järgi olema kehtestatud töötamise koha riigi õigusnormidega ja/või üldiselt kohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingute või vahekohtu otsustega. Väljend „üldiselt kohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingud või vahekohtu otsused" hõlmab art 3 lg 8 kohaselt kollektiivlepinguid ja vahekohtu otsuseid, mida peavad täitma kõik ettevõtjad, kes asuvad vastavas geograafilises piirkonnas ning tegutsevad asjaomasel kutsealal või asjaomases tööstusharus.
25.Hageja Soomes töötamise ajal kehtinud lähetatud töötajate seaduse 1. ptk § 5 lg 1 kohaselt makstakse lähetatud töötajatele töötasu Soome töölepingu seaduse 2. ptk §-s 7 nimetatud kollektiivlepingus ettenähtud määras. Juhul kui see kollektiivleping töösuhet ei reguleeri, makstakse lähetatud töötajale tavalist mõistlikku tasu, kui tööandja ja töötaja kokkulepitud tasu on väiksem. Soome töölepingu seaduse 2. ptk § 7 järgi peab tööandja järgima vähemalt üleriigilise, vastavas valdkonnas kehtiva kollektiivlepingu (üldkohalduva kollektiivlepingu) sätteid töötingimuste kohta, mis on seotud töötaja tööga või samaväärse tööga. Töölepingu tingimus, mis on vastuolus üldkohalduva kollektiivlepingu vastava sättega, on tühine ja selle asemel tuleb järgida üldkohalduva kollektiivlepingu sätet. Eeltoodust nähtub, et hagejal on õigus nõuda töötasu autovedude valdkonnas kehtiva üldkohalduva kollektiivlepinguga ettenähtud määras. Üldkohalduvad kollektiivlepingud on Soome Vabariigis siduvad kõigile selle valdkonna tööandjatele sõltumata sellest, kas tööandja kuulub tööandjate liitu ja töötajad kuuluvad ametiühingusse (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-179-12, p 14). Seega ei oma tähendust kostja väide, et selleks, et nõuda tasu kollektiivlepinguga ettenähtud summas peab hageja olema Soome Auto- ja Transpordiala töötajate liidu liige ja maksma makse (tl 59). Kostja on kohustatud järgima Soomes kehtivat üldkohalduvat kollektiivlepingut ja maksma töötajale töötasu kollektiivlepinguga ettenähtud määras. Samuti ei oma asjas tähendust kostja väide, et pooled leppisid kokku töötasu suuruses 700 eurot (bruto). Kostja poolt esitatud 01.11.2015 juhatuse otsus (tl 75) on allkirjastamata. Hageja ei ole märgitud otsusega nõustunud ega seda allkirjastanud ja seega ei ole see hagejale siduv. Isegi juhul, kui kostja oleks tõendanud, et pooled leppisid kokku töötasus 700 eurot (bruto) oleks vastav kokkulepe tühine Soome töölepingu seaduse 2. ptk § 7 järgi ja rakendada tuleks üldkohalduva kollektiivlepingu sätet. Hageja ei ole samas tõendanud oma väidet, et poolte kokkuleppel oli hageja töötasuks 25% töö tegemiseks kasutatud veoki kilomeetri- või tunnitasust, mida veose tellinud klient tööandjale tasub. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda töötasu maksmist Soomes autovedude valdkonnas kehtivas üldkohalduvas kollektiivlepingus sätestatud määras.
26.Hageja poolt esitatud autovedude valdkonnas 01.02.2014 - 31.01.2017 kehtinud üldkohalduva kollektiivlepingu järgi oli poolhaagisauto juhi tunnitöötasu 13,36 eurot (tl 24 - 39). Kohus eeldab, et kollektiivlepingus on märgitud töötasu brutosummas. Kohus ei ole täheldanud vaidlust, et hageja töötas poolhaagisauto juhina. Hageja on kohtule tõendina esitanud ka sõidumeerikud (TVK tl 635
68), millised kasutatakse veoauto juhi sõiduaja/tööaja fikseerimiseks. Seega on hagejal õigus nõuda poolhaagisauto juhile makstavat tasu üldkohalduvas kollektiivlepingus sätestatud määras 13,36 eurot tunnis.
27.Hageja leiab, et maksmisele kuuluva töötasu arvestamisel tuleb lähtuda eeldusest, et hageja tööpäeva kestvus oli 8 tundi vastavalt TLS § 43 lg 2. Kuna hageja töötas Soome Vabariigis, siis tuleb lähtuda Soome Vabariigi seadusandlusest. Hageja ei ole põhistanud, et Soome õigusaktide alusel eeldatakse tööpäeva kestvust 8 tundi. Seega ei nõustu kohus hageja väitega, et tuleb eeldada, et hageja tööpäev kestis 8 tundi. Samas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda seaduses sätestatud võimalikust tööpäeva kestvuse eeldusest olukorras, kus on esitatud tõendid töötaja tegeliku tööaja kestvuse kohta. Seetõttu ei arvesta kohus hageja poolt esitatud tööaja arvestust, kus hageja arvestab tööaega, lähtudes eeldusest, et tööpäev kestab 8 tundi (tl 9 - 10).
28.Sõiduraportite ja sõidumeerikute alusel (TVK tl 58 - 68) on tõendatud, et hageja töötas kostja juures perioodil 07.11.2015 - 08.04.2016 758,23 töötundi. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tööaja arvestus on kontrollitav esitatud sõiduraportite (TVK tl 58-62) ja sõidumeerikute (TVK tl 63-68) alusel. Seetõttu ei nõustu kohus kostja väitega, et hageja teeb tööaja osas juurdekirjutusi ja, et hageja soovib näidata tööaega tegelikust suuremas mahus. Hageja tööaja arvestuse osas ei võta kohus arvesse kostja poolt koostatud hageja töötasu arvestamise tabelit (tl 80-81). Tabelitest jääb ebaselgeks milliseid andmeid on kostja võtnud aluseks tabelite koostamisel, mistõttu ei ole tabelites märgitud arvestus jälgitav.
29.Hagejal on õigus nõuda kostjalt töötasu maksmist 10 129,95 eurot (bruto) (758,23 töötundi x 13,36 eurot tund). Hageja ja kostja on esitanud tõendid (TVK tl 13, 28, 41) ja pooled ei vaidle, et perioodil 01.11.2015 – 08.04.2016 on kostja maksnud hagejale töötasu summas 2812,92 eurot (neto), mis teeb bruto 3603,37 eurot (brutotasu suuruse määramisel kasutab kohus arvestust TVK 28.07.2016 otsusest). Eeltoodust nähtub, et kostja on maksnud hagejale töötasu vähem 6526,58 eurot bruto. TVK otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud töötasu 2084,06 eurot bruto, seega kuulub kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõistmisele täiendavalt saamata jäänud töötasu 4442,52 eurot bruto (10 129,95-3603,37-2084,06).
30.Hageja nõuab kostjalt hüvitise väljamõistmist seoses töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisusega.
31.Soome TLS 12. ptk § 2 lg 1 sätestab, et kui tööandja ütleb töölepingu üles vastuolus seaduses sätestatud alustega, peab ta maksma hüvitist töölepingu alusetu ülesütlemise eest. Hüvitis peab minimaalselt vastama tasule kolme kuu eest ja maksimaalselt 24 kuu eest. TVK on 28.07.2016 otsusega tuvastanud, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt on tühine. Sellega on tõendatud, et kostja ütles töölepingu vastuolus seaduses sätestatud alustega ja Soome TLS § 12. ptk § 2 lg 1 alusel peab ta maksma hagejale hüvitist.
32.Hüvitise suuruse arvestamisel on põhjendatud võtta aluseks hageja keskmine töötasu vaidlusalusel perioodil. Kohus teeb arvestust hageja poolt TVK-le esitatud tabelis (TVK tl 58-62) märgitud töötundide alusel perioodil 07.11.2015-08.04.2016. Kostja keskmine palk vaidlusalusel perioodil oli 1688,33 eurot (758,23x13,36=10 129,95 eurot/6 kuud = 1688,33 eurot). Kohus leiab, et hagejale tuleb maksta hüvitis kolmekuise tasu suuruses. Seejuures võtab kohus arvesse TLS 12. ptk § 2 lg-s 2 märgitud asjaolud, mida tuleb arvestada otsustades hüvitise suuruse üle ja seda, et hageja ise nõuab kostjalt hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses. Hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist seoses töölepingu ülesütlemisega ilma seadusliku aluseta kokku 5064,98 eurot (1688,33 eurot x 3 kuud). TVK on mõistnud kostjalt hageja kasuks välja hüvitise seoses töölepingu ülesütlemise tühisusega 1700 eurot, milline summa tuleb arvestada maha hageja nõudest. Kostjalt tuleb Soome TLS 12. ptk § 2 lg 1 alusel mõista hageja kasuks välja hüvitis seoses töölepingu ülesütlemisega ilma seadusliku aluseta 3364,98 eurot bruto (5064,98 eurot – 1700 eurot).
33.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 4442,52 eurot bruto ja hüvitise seoses töölepingu ülesütlemisega ilma seadusliku aluseta 3364,98 eurot bruto.
34.Kohus ei arvesta asja lahendamisel järgmiseid tõendeid: päevarahade arvestus, kostja juhatuse 14.04.2016 otsus, kostja äriregistri väljavõte, sest need ei oma asjas tähtsust. Samuti ei arvesta kohus poolte väiteid hagejale makstud/makstava päevara osas ja päevaraha suuruse osas. Hageja ei ole käesolevas vaidluses nõudnud kostjalt päevaraha väljamõistmist, mistõttu ei puutu asjasse poolte vastavasisulised väited. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
35.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
36.Hagiavaldus rahuldatakse osaliselt. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 60% ulatuses kostja kanda ja 40% ulatuses hageja enda kanda. Kohus ei määra kindlaks menetluskulusid rahaliselt, kuna pooltel menetluskulud puuduvad (tl 150 pöördel).
37.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.