Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
3-2-1-179-12
Otsuse kuupäev
Tartu, 16. jaanuar 2013. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve
Kohtuasi
Jeremy Kivi ja Aigar Pajo hagi WKSM Grupp OÜ vastu töötasu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-31763
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
WKSM Grupp OÜ kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
8297 eurot 24 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Jeremy Kivi (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja Aigar Pajo (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja WKSM Grupp OÜ (registrikood 11959740), esindaja vandeadvokaat Anu Vilt
Asja läbivaatamise kuupäev
17. detsember 2012. a, kirjalik menetlus
saamata jäänud töötasu 5571 eurot 21 senti. Kostja esitas 8. juulil 2011 Pärnu Maakohtule taotlused töövaidlusasjade hagimenetluse korras läbivaatamiseks osas, millega hagejate nõuded rahuldati. Maakohus liitis hagid ühte menetlusse.
rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 35 lg 3 alusel kohaldada Soome Vabariigi õigust. Direktiivi nr 96/71/EÜ art 1 lg 3 järgi kohaldatakse direktiivi mh juhul, kui ettevõtja lähetab töötajad liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja kõnealuses liikmesriigis tegutseva lepinguosalise vahel, kellele teenused on mõeldud, kui lähetav ettevõtja ja töötaja on lähetamise ajaks sõlminud töösuhte. Sama direktiivi art 2 lg 1 ja art 3 lg-te 1 ja 8 alusel peab lähetaja kindlustama lähetatud töötajatele töötingimused, mille liikmesriik, kus töö tehakse, on sätestanud õigusnormide ja/või üldkohalduvate kollektiivlepingute või vahekohtu otsustega. Soome Vabariik on taganud oma territooriumile lähetatud ehitusvaldkonna töötajate miinimumtasude määrad ja maksmise kohustuse üldkohalduva kollektiivlepinguga. Seega on kostja kohustatud järgima Soome Vabariigis kehtivat üldkohalduvat kollektiivlepingut olenemata sellest, kas ta on sõlminud Soome Vabariigis kollektiivlepinguid ja kas hagejad kuuluvad Soome Vabariigis registreeritud ametiühingusse. Ehitustööliste kategooriad ja tasumäärad sätestas vaidlusalusel ajal Elamuehitus 2010 (Talonrakennusala). Hageja I on II kategooriasse kuuluv mõningate kogemustega tööline, kelle tasumäär on 10 eurot 30 senti tunnis. Kuigi hageja II on viidanud, et ta on IV kategooria töötaja, on ta sisustanud oma nõude III kategooriasse kuuluvale oskustöölisele ettenähtud andmetega, kelle töötasu alammäär on 11 eurot 36 senti tunnis. Väite, et hageja II ei ole oskustööline, esitas kostja alles kohtuistungil, mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta. Kostja ei tõendanud, et hageja II ei ole oskustööline. Kostja ei ole vaidlustanud hagejate esitatud tööaja arvestusi ega tõendanud, et ta kompenseeris kogu ületunnitöö vaba ajaga.
ja § 2 alusel kohalduvad asjas Soome Vabariigi töölepingu seaduse teise osa § 7 ning üldkohalduva kollektiivlepinguga kehtestatud ehitustööliste palgakategooriad. Kostja vaidles hageja II väitele, et ta on kollektiivlepingu järgi IV kategooria oskustööline, kelle töötasu alammäär on 11 eurot 36 senti tunnis, vastu enne maakohtu istungit, s.o õigel ajal. Kuna hageja II ei ole tõendanud, et ta on oskustööline, tuleb tema kasuks kostjalt väljamõistetavat töötasu vähendada.
leppinud kokku, et töölepingutele kohaldub Eesti Vabariigi õigus, lähtuda sätetest, mis tagavad töötajatele suurema kaitse. Pooled ei vaidle selle üle, et töösuhete ajal Soome Vabariigis kehtinud üldkohalduva kollektiivlepingu järgi (vt otsuse p 14) oli hagejate töötasu alammäär 10 eurot 30 senti tunnis. Samal ajal kehtis Eesti Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusega nr 90 kehtestatud töötasu alammäär 27 krooni, s.o 1 euro 73 senti tunnis. Seega oli Soome Vabariik taganud lähetatud töötajatele kõrgema töötasu alammäära, kui oli sätestatud Eesti Vabariigi õiguses.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.