Eesti Inkasso OÜ hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.08.2017.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Eesti Inkasso OÜ apellatsioonkaebus liik 721,97 eurot
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291, asukoht Tartu mnt 25-21, 10117 Tallinn), lepinguline esindaja Olesja Polehhina (e-post: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, e-post:XXX)
Menetluse liik
ja
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Keelduda menetlusse võtmast Eesti Inkasso OÜ apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 25.08.2017.a otsuse peale.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi 1(4)
Tsiviilasi nr 2-17-108113 taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SNEL Grupp OÜ ja kostja 29.09.2016 laenulepingu, mille alusel sai kostja 2 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 24.09.2017, kuid jättis kohustuse täitmata. Laenulepingu järgi on kostja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on lepingus kokku lepitud laenu intressimäär ehk 0,0947 % päevas põhivõlast. 13.01.2017 öeldi kostjaga sõlmitud laenuleping üles. Laenuandja loovutas nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2000 eurot, intressi 183,30 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 248,06 eurot ja viivise 0,0947% päevas summalt 2000 eurot alates 16.05.2017 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Kostjale toimetati hagiavaldus, hagi menetlusse võtmise määrus ja hageja menetluskulude nimekiri kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja määratud tähtajaks hagile ei vastanud.
3.Harju Maakohus tegi 25.08.2017 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2 240,70 eurot, so põhivõlgnevuse 2000 eurot, intressi 183,30 eurot, viivised kuni 14.05.2017 summas 57,40 eurot ja viivise alates 15.05.2017 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. Hagi viivise 190,66 euro nõudes jättis maakohus rahuldamata. Maakohus jättis 23 % ulatuses menetluskulud hageja kanda ja 77% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 308 eurot.
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude. Laenulepingus oli kokku lepitud viivise määraks lepingus kokkulepitud laenu intressimäär ehk 0,0947 % päevas põhivõlast. Kostjale väljastatud laenu krediidi kulukuse määr moodustas 39,94 %, mis on oluliselt väiksem VÕS § 4062 lg-s 1 toodud seadusjärgsest piirmäärast. Lähtuvalt VÕS § 406 toodud krediidi kulukuse määra arvutamise eeldustest omab laenuintress olulist tähendust krediidi kulukuse määra arvutamisel. Hageja on arvamusel, et õiguspärane intressimäär ei saa endaga kaasa tuua ebaseaduslikku viivisemäära. Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud arvestama viivisemäära suhtes otsuse tegemisel konkreetse asja asjaoludest, mitte matemaatiliselt arvutama seda, kas taotletav viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Määruse põhjendused
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
6.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hagis nõudis hageja kostjalt põhinõude 2000 eurot, intressi 183,30 eurot,
2(4)
Tsiviilasi nr 2-17-108113 viivise 248,06 eurot ja edasiulatuva viivise tasumist. Seega oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja kohtuotsuse osas, milles hagi jäeti osaliselt rahuldamata.
7.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega osaliselt ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust.
9.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus on valesti tuvastanud viivisekokkuleppe tühisuse VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi. Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetega ei nõustu. Ringkonnakohus osutab, et VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Samas sätestab VÕS § 113 lg 1, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
10.Käesolevast asjast nähtuvalt oli laenulepingu sõlminud poolte vahel kokku lepitud, et viivisemääraks on lepingus kokku lepitud intressimäär. Asjas puudub vaidlus, et kostja sõlmis lepingu tarbijana, lepingu viivisekokkulepe on sõlmitud tüüptingimusena ja viivisekokkulepe ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda.
11.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tüüptingimuste kehtivuse kontroll on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Seega tuli otsuse tegemisel maakohtul tuvastada, kas kostjaga sõlmitud laenulepingu tüüptingimused on kehtivad. Hageja väide, et viivisemäär ei ole tühine, kuna ka intressimäär ei ole tühine on alusetu. Intressimäära kokkulepet ei saa hinnata ebamõistliku tüüptingimusena VÕS § 42 lg 2 järgi, kuna see puudutab nii lepingu põhieset kui ka hinna ja üleantu väärtuse suhet. See ei tähenda aga seda, et tüüptingimusena kokkulepitud viivisekokkuleppe kehtivust ei saa hinnata. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus, sh viitega Riigikohtu lahendi 3-2-1-25-16 ple 13, õigesti, et laenulepingus tüüptingimusena kokkulepitud viivisemäär on tühine, kuna ületab seadusejärgset viivisemäära enam kui kolm korda.
12.Apellatsioonkaebuses on hageja maakohtule ette heitnud, et maakohus ei ole viivise mõistlikku määra sisustanud konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Kuna hageja ei ole
3(4)
Tsiviilasi nr 2-17-108113 esile toonud asjaolusid, mida arvesse võttes võiks asuda seisukohale, et käesolevas asjas käsitletud laenusuhte raames kokkulepitud viivisekokkulepe ei ole ebamõistliku suurusega, on see apellatsioonkaebuse väide põhjendamatu.
13.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.