M.K., A.K. ja I.M. hagi MTÜ Rahnoja Jahiselts vastu üldkoosoleku 17.06.2017.a. otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja 1 M.K., Ik xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx; e-
esindajad
post: xxxxxxxxxxx Hageja 2 A.K., Ik xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx epost: xxxxxxxxxxx Hageja 3, I.M., Ik xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx; epost: xxxxxxxxxxx Kostja MTÜ Rahnoja Jahiselts, Orava 16, Jõesuu küla, Tori v, 86802 Pärnumaa; juhatuse esimees Priit Pärna, tel 51 50 945, e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
04.12.2017.a.
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagejate M.K., A.K. ja I.M. ́i hagi täielikult, s.o 17.06.2017.a. üldkoosoleku otsuse tühisuse ja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata.
2.Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta M.K., A.K. ja I.M. ́i kanda.
2.Jätta hagejatelt kostja kasuks väljamõistetavad menetluskulud summaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord
2-17-10082
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hagejad M.K., A.K. ja I.M. on 30.06.2017.a. esitanud Pärnu Maakohtule hagi, mille järgi hagejad paluvad kohtul esiteks tuvastada Rahnoja Jahiseltsi 17.06.2017.a. üldkoosoleku otsuse tühisus MTÜS § 241 lg 1 alusel täies ulatuses, kuna rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja päevakorda puudutavaid nõudeid või alternatiivselt tunnistada üldkoosoleku otsus täies ulatuses kehtetuks MTÜS § 24 lg 1 alusel, kuna otsus on vastuolus MTÜS § 19 lg 1 ja Rahnoja Jahiseltsi põhi- ja kodukorraga.
1.2.Hagiavalduse kohaselt kutsus MTÜ Rahnoja Jahiselts kokku üldkoosoleku 17. juuniks 2017.a. kell 09.00 Tohera külas, Toova laskepaigas. Seltsi liikmetele saadeti üldkoosoleku kutse koos päevakorra punktidega 09.06.2017, samal päeval said hagejad kutse e-postiga ka kätte. Hagejad A.K., I.M. ja M.K. üldkoosolekul nad ei osalenud. Üldkoosoleku otsusega nähtuvalt protokolli lk 4 ja 5 on karistatud seltsi liikmekandidaate M.K.t, H.I.e ja seltsi liikmeid A.K.t ja I.M.it jahipidamisõiguse äravõtmisega üheks aastaks ning E.L.i noomitusega. Lisaks pikendati liikmekandidaatide M.K. ja H.I.e kandidaadiaega ühe aasta võrra. Karistusotsus tehti hagejate A.K., I.M.i, M.K. ja ka H.I.e suhtes tagaselja. Hagejad leiavad, et rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna päevakorras puudus karistamise küsimuse arutamise punkt ning seaduse kohaselt ei ole ka kohapeal täiendavate küsimuste päevakorda võtmine toimunud vajaliku arvu liikmete nõusolekul. Hagejad leiavad, et päevakorda on sisuliselt muudetud - lisatud on karistamise küsimuse arutamine, kuna aga päevakorra muutmisest ei ole vastavalt MTÜS § 20 lg 6 teavitatud, on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Protokollist ei nähtu, et vähemalt 1/5 MTÜ liikmetest (seltsil on 52 liiget ja 2 liikmekandidaati) oleksid nõudnud mitte hiljem kui 3 päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teadasaamist täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Samuti ei nähtu protokollist, et üldkoosolekul kohapeal oleks olnud 9/10 koosolekul osalevate liikmete nõusolek, et võtta „karistamise küsimus“ päevakorda. Mis puudutab jahipidamisõiguse äravõtmist ja noomitust, siis neid saab käsitleda vaid konkreetse karistusena. Hagejad leiavad, et üldkoosolek ei ole pädev tegema karistusotsust noomituse või üheaastase jahikeelu kohaldamiseks. Kodukorra p 8.1.6 kohaselt üldkoosoleku poolt määratavaks karistuseks on juhatuse ettepanekul liikme seltsist välja heitmine, samuti edasikaevatud juhatuse poolt määratud karistuse ülevaatamine. Eelpoolnimetatud karistusi on pädev määrama esimeses etapis juhatus ning seda ka vaid p 8.1.5 kohaselt kirjalike ettepanekute põhjal. Üldkoosolekul ei ole pädevust eeltoodud nõueteta karistuse määramiseks. Lisaks sellele ei tohi ka juhatus p 8.1.5 kohaselt määrata karistust eelnevalt asjaosaliselt seletust saamata. Teises etapis on eelnimetud kodukorra punkti kohaselt võimalik juhatuse poolt määratud karistust on võimalik edasi kaevata üldkoosolekule. Seega on rikutud seltsi kodukorra punkte 8.1.1 ja 8.1.6.
2-17-10082
Samuti on põhjendamatu liikmekandidaatide aja pikendamine ühe aasta võrra. Rahnoja jahiseltsi kodukorra p 2.3 kohaselt seltsi liikmeks võetakse vastu üldkoosoleku otsusega pärast üheaastast katseaja edukat läbimist liikmekandidaadina, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Eeltoodu tähendab, et üldkoosolek on kohustatud otsustama kas liikmeks vastuvõtmise või mittevastuvõtmise, põhjendatud ei saa olla kandidaadiaja pikendamine. Sellist hääletust ei ole aga toimunud. Lisaks ei nähtu hagejate hinnangul protokollist, millise häälteenamustega otsustati mitmed küsimused: 2016 aasta tegevusaruande vastuvõtmine, revidendi aruande kinnitamine, majandusaasta aruande kinnitamine, jahilubade hindade kinnitamine, juhatuse ja revidendi valimised, ettepaneku tegemine soku jahi osaliste juhatuse ette kutsumiseks, põhikirja ja kodukorra muutmine ning L.M.ile sportinguga osa tasuta kasutamiseks andmine ja omaosaluse 40% tagasimaksmine jm otsused.
1.3.Hageja on 10.09.2017.a. seisukohti täiendanud, mille järgi on hageja seisukohal, et hääletustulemustega otsuse näol (teine lause, mis algab eraldi realt) ei olnud tegemist ettepanekuga. Lisaks hagejad lisavad, et soovivad täpsustada hagiavalduse p 5.5 ja 6 sellega, et juhatuse liikme M.T. valimine juhatusse ei olnud seaduslik. Äriregistrist nähtuvalt on M.T. MTÜ Riisselja Jahiselt juhatuse liige. Kohtule juba esitatud Rahnoja Jahiseltsi kodukorra p 2.1 kohaselt ei saa seltsi juhtorganitesse kuuluda teiste jahindusega tegelevate juriidiliste isikute juhtorganitesse kuuluv liige. Seega leiavad hagejad, et M.T. juhatuse liikmeks valimine on vastuolus seltsi kodukorraga ning otsus tuleb seetõttu kehtetuks tunnistada. 25.09.2017.a. võttis kohus eelistungil eelnimetatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks menetlusse.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja MTÜ Rahnoja Jahiselts esitas 04.08.2017.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi ta ei nõustu hagiga. Kostja leiab, et on hagi tuleb jätta rahuldamata alltoodud põhjustel. Esiteks soovib kostja välja tuua, et kostja üldkoosoleku protokolli leheküljel 5, milles sisalduvad eelnevalt tsiteeritud vaidlusalused read, ei ole kordagi mainitud H.I.e või M.K. nimesid. Seetõttu on väär hagejate väide, et H.I.e või M.K.d oleks justkui soovitud käsitleda seoses 06.06.2017 toiminud sokujahiga ja karistada koos A.K., I.M.i või E.L.ga ja tulenevalt nende poolt toime pandud väidetavate jahiseaduse rikkumistega. Teiseks on Kostja seisukohale, et kostja üldkoosoleku protokolli leheküljel 5 kirjas olev tekst ei kajasta üldkoosoleku otsust, vaid üksnes üldkoosolekul aset leidnud arutelul kujundatud arvamust, millega võiks uus juhatus tegelema hakata. Seda, et tegemist võis olla üksnes ettepanekuga on tinglikult tõdenud ka hageja oma hagiavalduse leheküljel 6, punktis 5.6: „Protokollist nähtuvalt on ettepanek tehtud umbisikulises vormis – protokollist ei nähtu, kes selle ettepaneku tegi ning millistel põhjendustel.“ Kostja hinnangul on hagejad osundanud kostja juhatuse esimehe, Pärna, telefonikõnele vale sisu – tõsi, Pärna palus H.I.el ja M.K.l tagastada väikeuluki jahiload, kuid see ei olnud seotud kellegi karistamisega, vaid nende liikmekanditaadi aja pikendamisega. Seega, kostja on seisukohal, et kostja ei ole üldkoosolekul langetatud otsust kedagi karistada, vaid mõne seltsi liikme poolt tehti pärast tulist arutelu soovitus uuele juhatusele tegeleda käesoleva aasta juuni kuus toimunud sokujahi asjaolude väljaselgitamisega. Kostja soovib selgitada, et üldkoosoleku protokolli neljanda lehekülje ülasosas oleva lause („Osalevad jahis ilma relvata. (ajajana)“) ei kehti ainult liikmekanditaatide I.ja K. suhtes. Liikmekanditaatide osalemist jahil ja eriti suurulukitele peetavatel ajujahtidel, arutati seoses kõigi liikmekanditaatidega. Ning selleks, et tagada noorjahimeste oskus kostja poolt hallatavates metsades liikuda, orienteeruda, saada aru kasutatavatest kohanimedest, austada jahitraditsioone jne, oli koosoleku üksmeelne ja ükshäälne otsus, et iga liikmekanditaat saab ajujahis osaleda ainult ajajana. Selle tõttu on osundatud lause ka pärast I.ja K. kohta tehtud otsuse hääletustulemusi. Seega ei ole kostja langetanud otsust teatud liikmekanditaate kuidagi karistada, vaid otsus on suunatud sujuva jahikorralduse tagamiseks ja noorjahimeestele hädavajaliku kogemuse andmiseks ajajana.
2-17-10082
Kuna liikmekanditaatide I.ja K. karistamise kohta üldkoosolekul otsust ei langetatud, siis ei pidanud seda kajastuma ka üldkoosoleku kokkukutsumise teates (kutses). Hagiavalduses on seoses kostja üldkoosoleku vastu võetud erinevate otsustega viidatud, et need on vastuolus kostja kodukorra ühe või teise punktiga. Näiteks hagiavalduse punktis 3 (leheküljel 5) on öeldud, et kuna otsusega rikutakse kodukorra punkti 2.3, siis peaks see kaasa tooma otsuse kehtetuks tunnistamise. Seoses selliste väidetega soovib Kostja avaldada oma üldist seisukohta, et kostja kodukorra puhul ei ole tegemist Kostja põhikirjaga. Ning kodukorras sisalduvate punktide rikkumine ei peaks olema samastatav MTÜS § 24 lg 1 ette nähtud põhikirjaga vastuolus olemisega. Kostja põhikirjas on liikmeks vastuvõtmine reguleeritud punktis 2.2. Seal on kirjas, et kanditaadiaeg on üks aasta ja pärast seda saab kanditaadi võtta liikmeks soovitaja-juhendaja esildise kohaselt. H.I. ja M.K. võeti liikmekanditaatidega 2016. aastal toimunud üldkoosoleku otsusega ja nende soovitajaks-juhendajaks määrata A.K.. Nimetatud fakti ei ole Hagejad oma hagiavalduses vaidlustanud ja seda ei soovi kuidagi teha ka kostja. Seega oleks 17.06.2017 toimund kostja üldkoosolek saanud I.ja K. võtta seltsi liikmeks, kui oleks olnud täidetud ka teine põhikirjaline nõue – soovitaja-juhendaja esildis. Nimetatud esildist A.K. üldkoosolekule ei esitanud.
2.2.Kostja täiendas 09.10.2017.a. enda seisukohti, mille järgi on kostjaseisukohal, et kostja üldkoosoleku otsus, millega valiti M.T. kostja juhatuse liikmeks, ei ole kehtetuks tunnistatav seadusega või kostja põhikirjaga vastuolu tõttu. Kostja palub jätta hagejate selline nõue rahuldamata. Hagejad ei viita oma nõude esitamisel ühelegi seadusesättele, mis vastava keelu ette näeks, ega ka kostja põhikirjas olevale ühelegi punktile. Hagejad viitavad üksnes kostja kodukorrale. Kostja põhikirjas on üksnes punkt 4.2, mis lubab seltsi igal liikmel olla valitud Seltsi juhtivasse organisse. M.T. on kostja liige, seega on tal õigus olla valitud kostja juhatusse.
MENETLUSE KÄIK
3.Hagejad esitasid 30.06.2017.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse ja 25.07.2017.a. võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse. 03.08.2017.a. teatas hageja E.L. kohtule, et loobub hagist. 25.09.2017.a. toimunud eelistungil määras kohus taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks 09.10.2017.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 16.10.2017.a. 17.10.2017.a. rahuldas Pärnu Maakohus E.L.i taotlus avaldusest loobumiseks ja lõpetas tema suhtes tsiviilasjas menetluse. 17.11.2017.a. ja 20.11.2017.a. lahendas kohus poolte taotlused ja määras kohtuistungi aja. 26.09.2017.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kohus kuulas tunnistajatena üle M.K.a, E.N.e ja E.L.i.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad M.K., A.K. ja I.M. esiteks, et kohus tuvastaks MTÜ Rahnoja Jahiselts 17.06.2017.a. üldkoosoleku otsuse tühisuse, sest hagejad leiavad, et kostja on rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna päevakorras puudus punkt jahiseltsi liikmete A.K., E.L.i ja I.M.i ning liikmekandidaatide M.K. ja H.I.e karistamise küsimuse arutamiseks. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. MTÜS § 20 lg 6 alusel tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord.
2-17-10082
Vaidlust ei ole selles, et üldkoosoleku kokkukutsumise kutses ei olnud päevakorra punktina märgitud midagi hagejate ning E.L. ja H.I.e karistamise kohta. Samuti ei ole vaidlust ka selles, et ka 17.06.2017 üldkoosolekul ei ole päevakorda eelnimetatud küsimusega täiendatud MTÜS § 201 lg 2 alusel. Kostja on esitanud vastuväite, mille järgi ei ole üldkoosolek karistanud, vaid on andnud uuele juhatusele suunised 06.06.2017.a. jahil toimunu käsitlemiseks. Kohus leiab, et jahiseltsi (kostja) liikmete karistamine ei saa toimuda nn jooksvate küsimuste all, mis nähtub koosoleku kutse p-st 7 (tl 34, 81). Karistamine, millega piiratakse oluliselt liikmete võimalusi osaleda jahiseltsi tegevuses, on sellise kaaluga, mis vajab mittetulundusühingu liikmete teavitamist enne üldkoosolekut või üldkoosolekul osalevate liikmete enamuse nõusolekut, et seda küsimust üldkoosoleku päevakorda võtta. 17.06.2017 üldkoosoleku protokollist nähtub, et „H.I. ja M.K.o – pikendada liikmekandidaadi aega [...] osalevad jahis ilma relvata (ajajana)“ ja „[t]ehti ettepanek juhatusele kutsuda sokujahi osalised juhatuse ette. Koosolek otsustas: A.K. = hooaja lõpuni, I.M. = [...] 28.02., E.L. = hoiatus (tl 26, 27).“ Protokolli puht grammatilise tõlgendamise tulemusena võib jõuda järeldusele, et isikuid võidi protokolli kantud tagajärje iseloomu tõttu karistada, sest A.K., I.M. ja E.L. nimede järel on märgitud karistusena käsitletavad sõnad, nt „hoiatus“, „hooaja lõpuni“. Otsuse tegemise käigu kohta on andnud ütluseid tunnistajad M.K.a, E.N.e ja E.L.i, kelle ütluste järgi arutati üldkoosolekul 06.06.2017.a. jahil toimunut ning samal koosolekul pandi hääletamisele küsimus, kas A.K.t, E.L.i, I.M.i, M. K. ja H.I.e peaks sokujahil toimunu pärast karistama. E.N. on tunnistajana ülekuulamisel selgitanud, et üldkoosolek ei ole karistamise otsust teinud, sest juhatusele tehti ettepanek need asjaosalised ära kuulata ja siis otsustada, kas neid tuleb karistada. Tunnistaja E.N. ütlustele tuginedes ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel teada, et sokujahil toimunut arutama hakatakse, sest koosoleku kutse saadeti 9. juunil 2017.a., sokujaht algas aga 1. juunist. Tunnistaja E.N.e ütlustega haakub E.L.i ütlused selle kohta, et üldkoosolekul toimus arutelu, kuidas peaks sokujahil osalenud isikutega käituma. Juhatus pidi seejuures kutsuma asjaosalised enda juurde, et leida rahumeelne lahendus. Karistus ei olnud ka tunnistaja E.L.i ütluste järgi ära otsustatud, sest üldkoosolekul tehti E.L.i sõnade järgi ettepanek juhatusele. Juhatus pidi asjaosalistele esitama küsimused, millele viimased peaksid oma seisukohad esitama. Jahuseltsi liikmed toetasid üldkoosolekul tehtud ettepanekut. Kolmas tunnistaja M.K. on samuti kinnitanud asjaolu, et juhatus pidi asjaosalistele karistuse teatavaks tegema. Tunnistaja M.K. on seejuures andnud ütluseid, mille järgi üldkoosolek otsustas asjaosaliste karistamise, kuid kohtu hinnangul tulenes selline tunnistaja arvamus asjaolust, et tunnistaja oli veendunud, et ainult üldkoosolek saab jahiseltsi liikmetele karistusi määrata. Kostja MTÜ Rahnoja Jahiselts põhikirja p 6 alusel võib kostja juhatus asjaosaliste juuresolekul karistada seltsi liiget, v.a seltsist väljaviskamisega. Seltsi üldkoosolek saab määrata iga karistuse (tl 12). Karistamise korda on täpsustatud Rahnoja jahiseltsi kodukorra p-s 8.1.5., mille järgi on juhatus kohustatud enne asjaosalised ära kuulama ning juhatuse määratud karistust on võimalik kaevata edasi üldkoosolekule (tl 22). Seega on leidnud tõendamist, et 17.06.2017.a. üldkoosolekul toimunud arutluste käigus on jahiseltsi liikmete poolt käsitletud sokujahil osalenud asjaosaliste käitumist ning võeti vastu otsus, et neid tuleb karistada, kuid karistama pidi kostja juhatus. Nimetatud asjaolu nähtub täiendavalt ka üldkoosoleku protokollist, mille järgi „tehti ettepanek uuele juhatusele kutsuda sokujahi osalised juhatuse ette.“ Alles pärast asjaosaliste isiklikku ärakuulamist oli juhatusel võimalus otsustada nimetatud isikute karistamise üle.
4.2.Hagejad on leidnud, et M. K.d ja H . I.on karistatud, sest nende liikmekandidaadi aega pikendati aasta võrra ja ei lubatud jahil enam relvaga osaleda. Protokollis on kajastatud hääletamise tulemus, millest nähtub, et enamus oli sellise otsuse poolt. Kostja on ka sel juhul leidnud, et tegemist ei olnud karistusega, sest üldkoosolek võib otsustada isiku liikmeks vastuvõtmise üle, kuid otsustas kandidaadiaega pikendada. Kostja põhikirja II p 2 alusel võetakse jahiseltsi liikmeks vastu üldkoosoleku otsusega pärast üheaastast edukat läbimist liikmekandidaadina (tl 11). Vaidlust ei ole selles, et jahiseltsi liikmeks saab kandidaat, kelle kohta on üldkoosoleku toimumise ajaks esitatud esildis. Esildise pidi esitama soovitaja-juhendaja, kelle
2-17-10082
arvamuse põhjal võis üldkoosolek oma seisukoha kujundada, mida aga ei esitatud üldkoosolekul. Üldkoosolekul ei olnud seega sisulist võimalust kandidaatide vastuvõtmiseks, sest vastuvõtmiseks ei olnud vajalikud tingimused täidetud. Kohus ei nõustu seejuures hagejate seisukohaga, mille järgi oli üldkoosoleku diskretsioon piiratud otsustusega – kandidaat vastu võtta või mitte vastu võtta, sest kodukorra p 2.3. kohaselt võib kandidaadi vastu võtta, „kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.“ Üldkoosolek otsusega võib jätta kandidaadi vastu võtmata, kuid võib ka pikendada liikmekandidaadi aega. Piirangut selliseks otsuseks ei tulene ka põhikirja p-st II 2. Seega ei ole leidnud asjas kinnitust, et üldkoosoleku eesmärgiks oli M. K. ja H . I.karistamine, sest nimetatud asjaolu ei nähtu sõnaselgelt protokollist. Kohus on tuvastanud, et üldkoosolek ei ole otsustanud kedagi karistada (vt põhjendusi otsuse p 4.1.)
4.3.Hagejad on leidnud, et protokollis kajastatud vastuvõetud otsuste hääletamise tulemus, mistõttu on hageja hinnangul rikutud MTÜS § 21 lg 6 ja § 22 lg 1. Kostja vastuväite kohaselt on üldkoosolekul kõik otsused läbi hääletatud, kuid protokoll ei kajasta hääletamise tulemust, kui kõik üldkoosolekul osalejad olid otsuse poolt – 2016. aasta tegevusaruande vastuvõtmine, revidendi aruande kinnitamine, majandusaasta aruande kinnitamine, jahilubade hindade kinnitamine, juhatuse ja revidendi valimised, ettepaneku tegemine soku jahi osaliste juhatuse ette kutsumiseks, põhikirja ja kodukorra muutmine ning L.M.ile sportinguga osa tasuta kasutamiseks andmine ja omaosaluse 40% tagasimaksmine jm otsused. MTÜS § 21 lg 6 alusel üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. MTÜS § 22 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Hagejate väited, et hääletamist ei toimunud, on täielikult tunnistajate M.K.a, E.N.e ja E.L.i ütlustega kummutatud. Tunnistajate ütluste põhjal kanti otsustamisel määratud küsimused juhatuse poolt ette, seejärel pärast arutelu lõppu toimus hääletus. Kohus leiab, et protokoll kajastab õigesti üldkoosolekul vastu võetud otsuseid, mis võeti vastu ühehäälselt, mistõttu ei ole üldkoosoleku otsused vastuolus seaduse ega põhikirjaga. Korrektsem oleks olnud protokollis märkida, et vastuhääled puuduvad, kuid antud formaalne puudus ei ole asjas määrav, sest vaidlustatud otsuste vastuvõtmise fakt on kinnitust leidnud.
4.4.Hagejad on leidnud, et kostja juhatuse valimisel on rikutud MTÜS § 22 lg 11 ja § 28 lg 1, sest protokolli põhjal ei selgu hääletamise tulemust ja protokollist ei nähtu juhatuse liikme nõusolek juhatusse astumiseks. Samuti on hagejate hinnangul rikutud kostja kodukorra p 2.1., mille järgi ei saa seltsi juhtorganisse kuuluda teiste jahindusega tegelevate juriidiliste isikute juhtorganistesse kuuluv liige. Nimelt on kostja juhatuse valitud M.T. MTÜ Riisselja Jahiseltsi juhatuse liige, mistõttu on hagejate hinnangul ilmne vastuolu kostja kodukorraga (tl 71). Kostja ei vaidle nimetatud faktilistele asjaoludele vastu (tl 137). MTÜS § 24 lg 1 alusel võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Esmalt tuleb märkida, et MTÜS § 28 lg 1 ei näe ette kohustust nõuda enne juhatuse liikmete valimist kõikidel valitavatelt isikutel kirjalikku kinnitust või protokollitud nõustumust. Kui juhatuse kandidaadid võtavad üldkoosolekust osa ja nad on sellise asjade käiguga rahul, siis on täidetud eeldused, mis näevad ette kandidaadi kandideerimise nõusolekut. MTÜS § 22 lg 11 kohaselt võidakse häälte võrdsel jagunemisel heita juhatuse liikme kandidaatide vahel liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja põhikiri ei sätesta erisusi, kuid kohtu hinnangul ei ole hääletamise korda rikutud, sest sama sätte esimese lause kohaselt loetakse isiku valimisel üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Vaidlust ei ole selles, et kordushääletamine on toimunud; võitjaks osutus enam hääli saanud M.T..
2-17-10082
Vaidlust ei ole selles, et M.T. on MTÜ Riiselja Jahiselts liige. Kostja põhikirja p 4.2. kohaselt võib aga iga jahiseltsi liige olla juhatuse liikmeks, kohtu hinnangul ei tulene põhikirjast või seadusest selleks ka takistusi. Hagejate viidatud kodukorra p 2.1. sätestab piirangu juhuks, kui isik on juba teise jahindusega tegeleva mittetulundusühingu juhatuses, kuid nimetatud asjaolu ei ole MTÜS § 24 lg 1 alusel tähtsust omav asjaolu. Kodukorda ei saa samastada põhikirjaga, millest peavad tulenema seltsi liikmetele oluliste õiguste piirangud, sh õigus kandideerida juhatusse. Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 132 lg 11 kohaselt mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot. TsMS § 132 lg 11 lg 4 p 8 järgi hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks ka juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue. Menetluskulud
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus jätab hagi rahuldamata, seetõttu tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda. Kostja on 04.12.2017.a. kohtuistungil teatanud, et menetluskulud puuduvad, kostja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 300 eurot, mis jääb hagejate enda kanda. Kohus ei määra kindlaks kostja MTÜ Riiselja Jahiselts menetluskulude summalist suurust, vaid märgib ära, et kostjal puuduvad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.