Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD

06.10.2017 esitas Pirita Center OÜ avalduse Secco Shop OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Võlausaldaja nõue on üürilepingust tulenev nõue summas 29 044,10 eurot, mida võlgnik ei ole vaatamata pankrotihoiatuse esitamisele tasunud. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. 19.10.2017 kohtumäärusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras eelistungi aja ja kohustas võlgnikku vastama pankrotiavaldusele. Võlgnik eelistungile ei ilmunud ja kirjalikke seisukohti avalduse osas ei esitanud. 03.11.2017 kohtumäärusega andis kohus tähtaja avaldajale kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1 300 euro tasumiseks. Avaldaja tasus nõutud summa 06.11.2017. 15.11.2017 nimetas kohus ajutiseks halduriks Kristo Tederi. Ajutine haldur esitas 05.12.2017 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus muutunud püsivaks hiljemalt 2017 esimeses pooles, mil võlgnik ei olnud enam võimeline täitma jooksvalt võlausaldajate, sh üürileandja ees, kohustusi. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul vara puudub. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 29 481,73 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur muud asjaolu, kuid samas ei saa välistada ka juhtimisviga. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võib juhul, kui selgub, et vara asukohta ei ole võimalik tuvastada, esitada kahjunõue võlgniku endiste omanike ja juhatuse liikmete vastu tulenevalt hoolsuskohustuse rikkumisest. Haldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot, kui pankrotimenetluse kuludeks tasutakse kohtu deposiiti 1 500 eurot. 07.12.2017 kohtuistungil kuulas kohus ära avaldaja ja ajutise pankrotihalduri, võlgnik istungile ei ilmunud. Avaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ja ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti, kui tasutakse deposiit. Avaldaja esitas istungil menetluskulude nimekirja, paludes võlgnikult välja mõista menetluskulud 2 435 eurot (õigusabikulu ja riigilõiv 300 eurot). Eelnevale lisandub veel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud deposiit 1 300 eurot. 08.12.2017 kohtumäärusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot tähtajaga 19.12.2017. 13.12.2017 on kohtu deposiiti laekunud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1 500 eurot. Kristo Teder on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. 06.10.2017 esitas Pirita Center OÜ avalduse Secco Shop OÜ pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et kohustusi on vähemalt 29 481,73 euro ulatuses, vara puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 21.12.2017 kell 15:00. Pankrotihaldur Kristo Teder on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega käesolevas tsiviilasjas. Kristo Teder vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Kristo Tederi pankrotihalduriks. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuid välistada ei saa ka juhtimisviga. Edasise menetluse käigus tuleb maksejõuetuse tekkimise põhjus ning aeg selgeks teha. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 85 sätestab võlgniku teabe andmise kohustuse. Nimetatud paragrahvi lõiked 1-3 sätestavad, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8,5 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 765 eurot (lisandub käibemaks 153 eurot) ja kulude katteks 54 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 765 eurot (8,5 h x 90 eurot), lisandub käibemaks 153 eurot) ja kulude katteks 54 eurot (teabenõuded registritest, koopiad jm), mis tuleb välja maksta deposiidi arvelt. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab

võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 90 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus kohustab võlgniku endisi juhatuse liikmeid ilmuma vande andmiseks kohtusse enne võlausaldajate üldkoosolekut kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal. Vande andmise kohustuse mittetäitmise korral võib kohus trahvida või kohaldada sundtoomist või aresti. Avaldaja esitas 07.12.2017 kohtule menetluskulude nimekirja, paludes välja mõista võlgnikult menetluskulud summas 2 435 eurot + kohtu deposiiti kantud 1 300 eurot. Kuludeks on õigusabikulud 15,25 tunni eest tasumääraga 140 eurot tunnis ja riigilõiv 300 eurot. Sellele lisandub veel deposiit 1 300 eurot. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 1 järgi on pankrotimenetluse kuluks mh ka menetluskulud). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Võlgnik ei ole menetluskulude osas seisukohta esitanud. Kohtu hinnangul on õigusabikulud põhjendatud järgnevalt: -

Pankrotiavalduse alusmaterjalide kogumine, õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga, pankrotiavalduse koostamine ja kooskõlastamine kliendiga – mitte rohkem kui 7 h ulatuses, arvestades mh menetlusdokumendi sisu,

-

Tutvumine 19.10.2017 määrusega ja kutsega istungile, suhtlus kohtu ja kliendiga, 03.11.2017 kohtuistung ja selleks ettevalmistamine, tutvumine protokolliga, tutvumine 03.11.2017 määrusega, kirjavahetus kohtu ja ajutise halduriga, tagatise tasumise korraldamine, suhtlus kliendiga – 2,75 h on kohtu arvates mõistlik ja põhjendatud ajakulu,

-

Tutvumine 05.12.2017 ajutise halduri aruandega ja 07.12.2017 ettevalmistamine – 1 h - kohtu arvates mõistlik ja põhjendatud ajakulu,

-

07.12.2017 kohtuistung, suhtlus kliendiga – 0,5 h - kohtu arvates mõistlik ja põhjendatud ajakulu.

kohtuistungiks

Lepingulise esindaja tunnihinda 140 eurot peab kohus mõistlikuks ja keskmiseks turuhinnaks vandeadvokaatide puhul. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 10 menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Vandeadvokaat soovib liita õigusabikuludele käibemaksu. Kuna võlausaldaja on käibemaksukohuslane, ei arvesta kohus õigusabikuludele käibemaksu juurde. Kohus peab põhjendatuks seega õigusabikulusid 11,25 h, so 1 575 eurot. Samuti on vajalik ja põhjendatud riigilõiv 300 eurot. Kokku on menetluskulud 1 875 eurot. Kohus jätab kindlaks määramata menetluskuluna deposiidi 1 300 eurot, kuna sõltuvalt pankrotimenetluse käigust on võlausaldajal võimalus see tagasi saada, kui menetlusse peaks raha laekuma või kui menetluse käigus jääb osa deposiidi summast üle. Kohus ei saa aga menetluskulusid ega viivist võlgnikult välja mõista, nagu see toimuks teistes menetlustes. Seda küsimust on käsitlenud Riigikohus lahendis 3-2-1-23-13. Nimelt on pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete

tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Menetluskulude hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb võlausaldajal pöörduda pankrotihalduri poole. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.