21.12.2017.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-16-100347
Tsiviilasi
Moller Auto Viru OÜ hagi Kangru Timmu OÜ (end. Viru Teenus Grupp OÜ) vastu 2023,65 euro nõudes
Menetlusosalised, esindajad Hageja: Moller Auto Viru OÜ (reg.kood xxxx); hageja seaduslik esindaja: Ilmar Aun; hageja lepinguline esindaja: Silver Peepmaa Kostja: Kangru Timmu OÜ (end. Viru Teenus Grupp OÜ) (reg.kood xxxx); kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Aare Veedla; kostja lepingulised esindajad: adv. Liis Mäeker ja v.adv. Kalle-Kaspar Sepper Hagi hind
2023.65 eurot
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON:
Rahuldada hagi osaliselt. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 869,47 eurot. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
I Hageja nõuded ja seisukohad.
1.Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevus summas 2023,65 eurot.
2.Kostja seadusjärgne esindaja tellis 2015. aastal hagejalt kolmel korral sõiduauto xxxx, reg. nr. xxxx, remonditöid. Teostatud tööde eest esitati kostjale 29.04.2015.a. arve nr 6712175 summas 893,17 eurot, 20.05.2015.a. arve nr 6712607 summas 480,10 eurot ja 02.06.2015.a. arve nr 6712867 summas 650,38 eurot. Arved jättis kostja tasumata. Korduvatele meeldetuletustele ja kostja juhatuse liikme poolt antud lubadustele vaatamata kostja võlgnevust ei tasunud. 17.12.2015.a. saatis hageja kostjale hoiatuse, millele kostja ei reageerinud. Käesoleva ajani ei ole kostja esitanud ühtegi pretensiooni ega vastuväidet teostatud tööde osas.
3.Käibemaksuseaduse § 37 lg 7 ega Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 ei sätesta kohustust, et teenuse osutaja poolt väljastatud arve peaks olema allkirjastatud. Vähendamaks asjatut paberimajandust edastatakse tänapäeval klientide soovil valdav osa arvetest elektrooniliselt teenuse saaja e-postile. Hageja saatis kostja esindaja soovil osutatud teenuste eest koostatud arved kostja esindaja poolt näidatud e-posti aadressile. Kostja seaduslik esindaja ei ole korduvate telefonivestluste käigus kordagi viidanud asjaolule, et e-posti teel saadetud arved ei oleks kohale jõudnud.
4.Hageja tunnistas, et pakkumise numbrid ja esitatud arvete numbrid ei kattu, kuna praktika on selline, et kui klient toob auto remonti, siis tal on olemas kaebus, mille pinnalt tehakse esialgne pakkumine. Auto antakse töösse ja siis selgitatakse välja, mis tegelikult viga on ja seejärel lähevad summad suuremaks. Klienti teavitatakse sellest telefoni teel, klient annab aktsepti ja siis asutakse töid teostama. Klient tuleb autole järgi, saab arve ning kirjutab sellele alla. Kostja ei ole ühtegi vastuväidet esitanud. Ta toob korduvalt auto remonti. Kõik summad on kliendiga kooskõlastatud.
5.Hageja selgitas, et kostjale anti krediiti, kuigi ei oleks tohtinud pärast esimese arve maksmata jätmist seda teha. Süsteemis oli kliendi krediidivõime määratud, kuid lepingut kliendi allkirjaga tagastatud ei ole. Ei olnud kahtlust arvata, et kostja ei tasu arveid. Remontide käigus väljastatud arved jäeti tasumata. Aasta lõpuni lubas kostja, et maksab ära. 2015.a. lõpus ta enam ei lubanud maksta, vaid väitis, et ei ole arveid saanud. Algselt lepiti kokku summas 276,32 eurot, mis pidi kuluma selle remondi peale. Remondi käigus selgusid mitmed vead ja see on käsikirjaliselt välja toodud töötellimuses. Nende kohta on tehtud kliendile telefonikõned, kus lepitakse kokku. Telefonikõnesid ei salvestata. Kliendilt on saadud nõusolek. Kui leitakse mingisugused vead, siis lepitakse kliendiga kokku ja nõusoleku saamisel need kõrvaldatakse. Nõusoleku andmine käib suuliselt ja see kirjutatakse tellimusele juurde. Kui auto saadakse korda, kutsutakse klient kohale ja antakse auto talle üle. Üleandmise fikseerimiseks oleks pidanud olema arve peal allkiri, aga klient soovis saada meiliga arvet, siis on kirjutatud peale e-post. See on arve, mille peal peaks olema kliendi allkiri, aga kuna ta soovis saada meiliga arvet, siis allkirja arvele ei võetud. See on hageja viga, et allkirja ei võetud. Kui auto on remondis, ei kutsuta igakord klienti kohale, et asja arutada. 04.05.2015.a. tuli auto sisse ja arve on tehtud 20.05.2015.a. Asendusauto oli kliendi käes kuni 04.08.2015.a. Arve on tehtud 20.05.2015.a. Auto anti üle arvatavasti 08.05.2015.a. asendusauto tagasi toomise arve järgi. Arve vormistati 20.05.2015.a. ja see saadeti meilile. Antud kliendiga oli süsteem varasemalt samadel alustel toiminud ja see ei ole
mingi erisus. Kliendiga oli kujunenud välja selline praktika, et arved saadeti meiliga. 08.05.2015.a. oli antud auto kätte ning tuli 20.05.2015.a. tagasi. 20.05.2015.a. on tehtud veermiku kontroll ning tuvastati, et vasak sisemine roolivarras on lõtkuga ja vasaku rooliotsa kumm katki ning kliendi nõusolekul tuli vahetada mõlemad juhtliigendid, esimesed stabilisaatori ühendusvardad, parem rooliots ja roolivarras. Vanad varuosad panna autosse. 20.05.2015 teostati veermikukontoroll ja siis käis auto meie juures ja pandi arve lukku. Kliendi nõusolekul vahetati juhtliigendid, esimesed stabilisaatori ühendusvardad, parem rooliots ja roolivarras. Ühendusvarraste vahetus läks maksma 48,47 eurot, esimeste õõtshoobade ja juhtliigendite vahetus läks maksma 122,75 eurot ja rooli otste ja roolivarraste vahetus 255,93 eurot. Auto läks stendi ja see on näha 02.06.2015 arvelt 6712867. Näha on, et sillareguleerimise hoolduspakett on tehtud ja asendusauto rent on kirjas. Tegemist on 2001 aasta autoga, remondihetkel oli see 13 aastat vana. Arve läks meilile. Auto vastu võtmise kohta puudub allkiri. Tööde osas pretensioone ei esitatud. Korduvalt lubati tasuda arved. Raamatupidaja helistas kliendile. Kõikidel juhtudel on kostja esindaja Aare Veedla auto toonud ja vastu võtnud. II Kostja seisukohad.
6.Kostja leidis, et hageja nõue on kogu ulatuses tõendamata. Arved on allkirjastamata. Ühtegi tellimust ega lepingut, millest nähtuks poolte vahelise õigussuhte olemasolu ja selle sisu, esitatud ei ole. Kostja ei tunnista hagis esitatud nõudeid. Hageja ei ole esitanud hagiavalduses esitatud nõude tõendamiseks ühtegi tõendit, mille oleks TsMS-i mõttes tõendi kvaliteet ja omadused. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja esitatud summade vahel on ebakõla. Vaadates esimest arvet, mille esitas hageja hagi lisana ning 12.05.2016.a. menetlusdokumendi juures, on näha, et arve on esitatud summas 893,17 eurot ja arve aluseks olevas pakkumises nr 515356 on hinnaks märgitud 276,32 eurot. Tegemist on summaga, mida ei ole pooled kokku leppinud. Tõendamata on, kas neid töid on üldse tehtud. Hageja väidab, et samal perioodil on kostja võtnud asendusauto, kostja võttis tegelikult proovisõiduauto. Pakkumises on näha asendusautorent 25.- euro päeva, aga lõplikusse arvesse ei ole see osa sisse läinud. Tõendamata on, et asendusauto võeti. Sama lugu kahe teise arvega. Arve tehtud 20.05.2015.a summale 480,10 eurot, aga pakkumine oli tehtud 0.- euro peale, samamoodi ka kolmas arve.
8.Kostja selgitas summat 0.- sellega, et eelmised tööd olid teostatud ebakvaliteetselt ning järgmisel korral tehti tööd tasuta uuesti. Kostja ühtegi kokkulepet hagejaga ei tunnista. Toimiku lk 67 asuval tellimuse kinnitusel ei ole kostja esindaja allkiri.
9.Teisel kohtuistungil võttis kostja omaks tellimuses 515356 nimetatud tööd – pidurikettad on vahetatud, veermiku kontroll on tehtud. Hageja tunnistab nõuet summas 251,32 eurot. III Kohtu seisukoht ja põhjendused.
10.Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Hageja esitas kohtule kostjale 17.12.2015.a. esitatud hoiatuse (lk 25), milles tuletati meelde, et kostja võlgneb hagejale arvete alusel kokku 2023,65 eurot. Tähtajaks anti 31.12.2015.a. hoiatusega, et vastasel juhul pöördub hageja hagiga kohtusse. Kostja on leidnud, et hageja arved on allkirjastamata, mistõttu ei saa neid tõenditena arvestada. Kohus märgib, et arve allkirjastamata jätmine ei too kaasa nende arvestamata jätmist kohtu poolt. Samuti ei anna allkirjastamata jäetud arve iseenesest kostjale õigust jätta arved tasumata. Kostja on allkirjastanud pakkumise kinnitused, seega oli ta tehtud pakkumistes hagejaga kokku leppinud. Kostja väited selle kohta, et kinnitusel pole tema allkirja jätab kohus tähelepanuta, kuna kostja ei ole oma vastuväidet millegagi tõendanud. Kohus leiab, et poolte vahelised kokkulepped tööde teostamiseks võisid olla sõlmitud ka suuliselt. Hageja on välja toonud, et täiendavate tööde tegemise vajaduse ilmnemisel helistas hageja kostjale ja täiendavad kokkulepped sõlmiti telefonitsi. Kohus leiab, et täiendava kirjaliku lepingu olemasolu vajalik ei ole, et kostjal tasumise kohustus tekiks.
12.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejale esitatud arvetel kajastatud teenused olid hagejaga kooskõlastatud ja kas sellised tööd teostati. Poolte vahel on vaidlus ka selle üle, kas hagejale anti kokkuleppe alusel sõiduki remondi ajaks asendusauto või proovisõiduauto. Kohus märgib esmalt, et kuivõrd kostjale esitati arved ja kostja tööde teostamise asjaolule või arvetele ei ole kostja enne kohtumenetlust vastuväiteid esitanud, tuleb eeldada, et tööd teostati ning nimetatud asjaolu pooltel täiendavalt tõendada pole vaja.
13.Hageja esitas kohtule tõenditena kostjale esitatud arved, s.o 29.04.2015.a. nr 6712175 summas 893,17 eurot maksetähtajaga 06.05.2015.a. sõidukile reg.märgiga xxxx osutatud teenuste eest (lk 19-20) ning 22.04.2015.a. töötellimuse/pakkumuse nr 515356 (lk 48-52), mis oli arve nr 6712175 esitamise aluseks. Tõendist nähtub, et pakkumise kinnitus summas 276,32 eurot on kostja esindaja poolt allkirjastatud. Kostja on vaidlustanud arvel oleva asendusauto rendi kulu summas 20,83 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 25.- eurot. Hageja on esitanud poolte poolt allkirjastatud proovisõidulepingu (xxxx xxxx kasutamise volikiri nr 804, mis tõendab kostja seadusliku esindaja poolt asendusauto kasutamist perioodil 22.04.-23.04.2015.a. lk 53-54), märkides, et see on tegelikult asendusauto kasutamise kulu. Kostja on asendusauto kasutamise vaidlustanud, märkides, et on tegelikult kasutanud proovisõiduautot. Kohus leiab, et esitatud proovisõidulepinguga ei ole tõendatud asendusauto kasutamise kulu. Täiendavaid tõendeid ei ole hageja esitanud. Kostja esindaja on allkirjastanud pakkumise summas 276,32 eurot. Täiendavate tööde osas ei ole poolte kokkulepet tõendatud, seega pakkumises kokkulepitust suuremat summat ei ole põhjendatud välja mõista. Samuti tuleb tõendamatuse tõttu maha arvestada asendusauto kasutamise kulu, seega on 29.04.2015.a. esitatud arvest tõendatud hageja nõue summas 251,32 eurot (276,32 eurot – 25 eurot= 251,32 eurot). 251,32 euro nõuet on kostja kohtuistungil ka tunnistanud.
14.Hageja esitas kohtule 20.05.2015.a. arve nr 6712607 summas 480,10 eurot maksetähtajaga 27.05.2015.a. sõidukile reg.märgiga xxxx osutatud teenuste eest (lk 21-22). Samuti esitati kohtule kostja esindaja poolt allkirjastatud 04.05.2015.a. töötellimuse/pakkumuse nr 515670, mis oli arve nr 6712607 esitamise aluseks (lk 55-60), kusjuures planeeritud tööde maksumus
on 0.- eurot. Töötellimuses on märgitud, et peale tööde teostamist 29.04.2015.a. on kuulda kõrvalist raginat ja klobinat, mis tingis täiendava kontrolli vajaduse. Kohus leiab, et kuivõrd kostjaga lepiti kokku, et teostatavate tööde eest tasuda ei tule, st maksumus on 0.- eurot, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud arve tasumist. Kostjal ei saanud tekkida tasumise kohustust, kuna pooled ei leppinud tasuliste tööde teostamises kokku. Hageja esitas kostja esindaja poolt allkirjastatud asendusauto xxxx xxxx kasutamise volikirja nr 810 (lk 61-62), mis tõendab hageja hinnangul kostja seadusliku esindaja poolt asendusauto kasutamist perioodil 04.05.-08.05.2015, s.o ajal, millal kostja auto viibis remondis. Kohus märgib täiendavalt, et ka juhul kui pooled oleks kokku leppinud tööde teostamise maksumuses, ei kuuluks asendusauto kasutamise tasu nõue rahuldamisele. Kohus jääb eelmises punktis esitatud seisukohale, et proovisõidulepinguga ei ole tõendatud asendusauto kasutamise kulu.
15.Hageja esitas kohtule 02.06.2015.a. nr 6712867 summas 650,38 eurot maksetähtajaga 09.06.2015.a. sõidukile reg.märgiga xxxx osutatud teenuste eest (lk 23-24) ning kostja esindaja poolt allkirjastatud 29.05.2015.a. töötellimuse/pakkumuse nr 516149, mis oli arve nr 6712867 esitamise aluseks (lk 63-68). Pakkumise kinnitus summas 643,15 eurot on kostja esindaja poolt allkirjastatud, kusjuures kinnitusse on lisatud märkus, et 20.05.2015.a. kontrolli käigus tuvastati vead ning osad vahetatakse kliendi soovil. Kohus leiab, et kuivõrd pakkumise kinnitus on kostja esindaja poolt allkirjastatud, ei ole kostja vastuväited teostatud töödele põhjendatud. Kostjale on esitatud tehtud tööde eest arve, seega on töö teostatud ning kostjal tekkinud tasumise kohustus. Kohus leiab, et hageja nõue kolmanda tellimuse puhul on põhjendatud pakkumise kinnituses esitatud summa ulatuses, milles pooled on kokku leppinud, v.a asendusauto rendi ehk 25.- euro osas. Hageja esitas kostja esindaja poolt allkirjastatud asendusauto xxxx xxxx kasutamise volikirja nr 826, mis tõendab hageja hinnangul kostja seadusliku esindaja poolt asendusauto kasutamist perioodil 29.05.02.06.2015.a. (lk 69). Kohtu hinnangul pole esitatud proovisõidulepinguga ei ole tõendatud asendusauto kasutamise kulu. Kohus rahuldab hageja nõude kolmanda arve alusel summas 618,15 euro ulatuses (643,15 -25).
16.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt, s.o 869,47 euro ulatuses.
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi rahuldamise ulatust ning asjaolu, et kostja on hageja nõuet osaliselt tunnistanud alles kohtuistungil, on mõistlik jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.