Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 1(4)

2-17-105243

Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kui laenuandja ja kostja kui laenusaaja 04. detsembril 2015 laenulepingu, mille kohaselt väljastas laenuandja laenusaajale laenu 372,71 eurot MK Trade Baltic OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti laenu tagastamise lõpptähtajaga 23. mai 2018, intressimääraga 22% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma 23. detsembrist 2015 kuni 23. maini 2018 iga osamaksetena iga kuu 23. kuupäeval 19,18 eurot. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on tasunud laenulepingu maksegraafiku järgsed osamaksed kuni 23. augustini 2016. Alates 23. septembrist 2016 on osamaksed tasumata. Seisuga 14. juuni 2017 on kostja võlgnevus laenu põhiosa tagastamisel 293,66 eurot, võlgnevus intressi tasumise osas on 53,16 eurot. Hageja saatis 30. jaanuaril 2017 laenusaajale kirjaliku meeldetuletuse (ülesütlemishoiatuse), milles hoiatas kostjat, et juhul kui 09. veebruariks 2017 ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on laenuandjal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatustele kostja võlgnevust ära ei tasunud ning 27. veebruaril 2017 saatis hageja laenusaajale kirjaliku ülesütlemisavalduse, mille kohaselt hageja ütles laenulepingu üles 13. märtsil 2017. Selleks kuupäevaks palusime laenusaajal tasuda kogu võlasumma (laenujääk, intressid, viivised, menetluskulu). Kostja võlgnevust ära ei tasunud. Laenulepingu p.3.8. kohaselt on hageja arvestanud viivist määras 22% aastas ehk 0,060 % päevas. Seisuga 14. juuni 2017 moodustab sissenõutav viivis 20,03 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 366,85 eurot, millest laenu tagastamata osa 293,66 eurot, maksmata intress 53,16 eurot ja seisuga 14. juuni 2017 sissenõutav viivis 20,03 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. Kostja vastus hagile

2(4)

2-17-105243 Kostja hagile vastu ei vaidle. Kostja selgitab, et kostja kannab alates 18. veebruarist 2016 karistust vanglas Saksamaal ja seetõttu ei oma sissetulekut, mille arvelt tasuda 04. detsembri 2015 laenulepingust nr 0100511253 tulenevat võlgnevust hageja ees. Kostja väitel tekib tal alates 17. novembrist 2017 võimalus lahkuda Saksamaa territooriumilt ning peale Eestisse saabumist kohustub kostja jätkama maksmist hagejale laenulepingu nr 0100511253 järgi. Kostja palub ajatada võla tasumist kuni jaanuarini 2018. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja palub hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks 04. detsembri 2015 laenulepingust tulenev võlgnevus, millest laenu tagastamata osa on 293,66 eurot, maksmata intress 53,16 eurot ja seisuga 14. juuni 2017 sissenõutav viivis 20,03 eurot. Kostja hagi õigeks ei võta, kuid hagile vastu ka ei vaidle. Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid 04. detsembril 2015 laenulepingu nr 0100511253, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 372,71 eurot. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 23. mai 2018, intressimääraga 22% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma 23. detsembrist 2015 kuni 23. maini 2018 iga kuu 23. kuupäeval osamaksena 19,18 eurot. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on tasunud laenulepingu maksegraafiku järgsed osamaksed kuni 23. augustini 2016. Alates 23. septembrist 2016 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Seisuga 14. juuni 2017 on kostja võlgnevus laenu põhiosa tagastamisel 293,66 eurot, võlgnevus intressi tasumise osas on 53,16 eurot. Hageja väited on tõendatud laenulepinguga (t.l.-19), laenulepingu üldtingimustega (t.l.-20), laenu tagastamise graafikuga (t.l.-19 pöördel), võlgnevuse ja viivise arvestusega (t.l.-26). Kohus rahuldab VÕS § 76 lg 1; § 100; § 101 lg 1 p 1 ja p 6; § 108 lg 1 ning § 113 lg 1 alusel hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse kokku 366,85 eurot, millest laenu tagastamata osa (põhivõlgnevus) on 293,66 eurot, tasumata intress 53,16 eurot ja seisuga 14. juuni 2017 sissenõutav viivis 20,03 eurot. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt hageja kasuks võlgnevus 366,85 eurot, millest laenu tagastamata osa on 293,66 eurot, tasumata intress 53,16 eurot ja sissenõutav viivis 20,03 eurot. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Kohus leiab, et hagihind moodustab 366,85 eurot. Menetluskulud 3(4)

2-17-105243 Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus rahuldas hagi ning kohus jätab hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 1, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja nimetab oma menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt ja hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv kokku 100 eurot. Kostja hageja menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus tuvastas, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasunud riigilõivu 45 eurot (t.l.-7) ja hagiavalduse esitamiselt riigilõivu 55 eurot (t.l.-39). Kohus leiab, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1; RLS § 59 lg 6 ning TsMS § 147 lg 5 ja TsMS § 172 lg 9 kohaselt on hageja menetluskulud 100 euro riigilõivu osas vajalikud ja põhjendatud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 100 eurot. Kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramine Kostja esitas kohtule taotluse ajatada võla tasumist kuni jaanuarini 2018, kuna selleks ajaks peaks kostja saabuma Eesti Vabariiki. Hageja vastuväiteid kostja taotlusele ei esitanud. Lähtuvalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus teeb kohtuotsuse 21. detsembril 2017. Lähtuvalt TsMS § 461 lg 1 saab kohtuotsust täite alles peale jõuustumist. TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib kohtuotsust vaidlustada 30 päeva jooksul ning vastavalt TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 kohtuotsus jõustub peale vaidlustamise tähtaja möödumist. Seega on kohtuotsus täidetav kõige varasemalt alates 21. jaanuarist 2017. Kostja soovib ajatada võla tasumise tähtaega kuni jaanuarini 2018, s.o kuni 31. detsembrini 2017 kaasa arvatult. Et kostja poolt pakutud tähtaeg võlgnevuse tasumiseks saabub varem kui kohtuotsus jõustub ja on täidetav, puudub vajadus määrata kohtuotsuse täitmiseks täiendavat tähtaega. Kohus leiab, et kostja taotlus kohtuotsuse täitmise tähtaja määramiseks tuleb jätta rahuldamata. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.